Tutvugem Tai värvikate mägihõimudega

Chiang Mai turul keeb elu. Rahvas tungleb teeäärsete lettide ees, millel kõrguvad eksootiliste kaupade kuhjad. Sisseostude tegijad tingivad kaupmeestega kõrvulukustavast liiklusmürast üle karjudes. Siin Põhja-Tai lärmakas elukeskkonnas avaneb võimalus kohtuda Taimaa värvikate mägihõimudega.

TAI 65-miljonilise elanikkonna hulka kuulub ka 23 mägihõimlaste etnilist vähemusrühma. Valdav osa neist elab Põhja-Tais mägede, jõgede ja viljakate orgude piirkonnas, mis ulatub Birma ja Laoseni.

Enamik Tai mägihõime on jõudnud sinna viimase paarisaja aasta jooksul. Kareeni hõim, kuuest põhilisest hõimust suurim, on tulnud Birmast. Lahud, lisud ja akhad saabusid Hiina edelaosa mägismaalt Yunnanist. Hmongid ja mienid aga on pärit Hiina keskosast. *

Neid hõime sundis teisale siirduma põhiliselt sõjategevus, ühiskondlik surve ja võitlus viljaka maa pärast. * Kõrvaline, mägine ja valdavalt asustamata Põhja-Tai osutus ideaalseks pelgupaigaks ning Tai avas immigrantidele rohelise tee. Peagi ilmestasid maastikku mägihõimude külad, mida asustasid külg külje kõrval eri hõimud, moodustades kultuuride ja keelte mosaiigi.

Eriomane riietus ja kirevad kombed

Mägihõime aitab ära tunda nende eriomane riietus. Näiteks akha naised kannavad rikkalikult kaunistatud hõbedast peaehteid, mis tuttide, tikandite ja müntidega ehitult meenutavad elegantseid tornikesi. On ka peakatteid, mis meenutavad metallsoomustest kiivreid ning on kaunistatud säravate nööpide, helmeste ja kerakestega. Mieni naised kannavad pilkuköitvaid tikitud ornamentidega pükse, mille valmistamiseks võib kuluda viis aastat. Nende võluvat riietust täiendavad stiilsed  turbanid, pahkluuni ulatuvad punase krookkraega tuunikad ja indigovärvi särbid.

Mägihõimude naised täiendavad oma riietust rikkalike kilisevate ja sätendavate hõbeehetega, mis kõnelevad imetlevatele pealtvaatajatele ja potentsiaalsetele kosilastele nende positsioonist ja jõukusest. Rõivamoodi täiendavad ka klaasist, puidust ja lõngast valmistatud lisandid.

Enamik mägilasi kannab uhkusega oma tavakohast rõivastust. Kareeni teismelised riietuvad näiteks matuste puhuks silmapaistvamalt kui ühegi teise sündmuse puhuks. Mis põhjusel? Teismelised löövad end üles lootuses kohata võimalikku tulevast kaasat. Pärast päikeseloojangut ühendavad poisid ja tüdrukud käed ja liiguvad aeglaselt ringis ümber kadunukese, lauldes öö läbi traditsioonilisi armastuslaule.

Hmongi teismelised teevad lähenemiskatseid, mängides uusaastapidustustel üht erilist mängu. Poisid ja tüdrukud, kes võivad olla ka üksteisest huvitatud, moodustavad vastamisi mitme sammu kaugusel ridastikku seistes paarid. Seejärel viskavad poiss ja tüdruk teineteisele pehmet riidest palli. Kui üks palli maha pillab – olgu tahtlikult või tahtmata –, loovutab ta teisele pisikese ehte. Hiljem õhtul saab ehted lauluga välja lunastada. Heal lauljal võib rahva seas päris suur menu olla, pealegi annab see noorele inimesele lootust kellegi südant võita.

Kohanemine muutuva eluga

Varasematel aegadel tegeles enamik mägihõime alepõllundusega – raadas puutumata metsaalasid, et vilja ja karja kasvatada. See tava põhjustas tõsiseid keskkonnaprobleeme. Kuid nüüd tegelevad inimesed maaharimisega keskkonnasäästlikumalt ja paremate tulemustega.

Elades Kuldses Kolmnurgas – osaliselt Taid, Laost ja Birmat hõlmavas piirkonnas –, kasvatasid paljud mägihõimud varem oopiumi. Kuid tänu Tai kuningapere ja rahvusvaheliste abiorganisatsioonide rahastatud asendusviljelusprogrammidele kasvatavad nad nüüdisajal kohvipuid, köögi- ja puuvilju ning lilli. Kuna turismindus kasvab, pakuvad paljud mägilased ka kaupu ja teenuseid ning müütavad oma traditsioonilisi käsitööesemeid.

Ent vaesuse, viletsate sanitaartingimuste ja  kirjaoskamatuse tõttu on paljude elu karm. Negatiivsete seikadena tuleb märkida ka loodusressursside kahanemist, kultuurilisi muutusi, rassilisi eelarvamusi ning uimastite ja alkoholi kuritarvitamist. Just sedalaadi probleemide eest põgenesid mägilaste esivanemad Taimaale. Aga kust leida pelgupaika tänapäeval?

Kindel varjupaik

Paljud mägilased on leidnud parima varjupaiga – tõelise Jumala Jehoova. Piibel ütleb Laulus 34:9: „Maitske ja vaadake, et Jehoova on hea! Õnnis on mees, kes tema juures pelgupaika otsib!” Lahu hõimu kuuluv Jawlay jutustab: „Kui ma 19-aastaselt abiellusin, olin juba joodik ja narkomaan. Ilma uimaaineteta ei suutnud ma tööd teha, tööd tegemata aga polnud mul raha. Mu naine Anothai tundis end hüljatuna ja armastusest ilmajäetuna. Tülitsesime alalõpmata.

Kui meile sündis tütar Suphawadee, hakkas Anothai Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima. Mina pagesin metsa, kui tunnistajad meile tulid. Peatselt aga hakkas mu naise käitumine paranema. Ta kõnetas mind lugupidavalt ja tegi majapidamistöid hoolsamalt. Kui ta siis kutsus mind üles Piiblit uurima, nõustusingi.

Piibli õpetused läksid mulle südamesse ja ma hakkasin liikuma tasapisi paremuse poole. Jumala abiga sain lõpuks oma sõltuvustest lahti. Nüüd on meie pere tõesti õnnelik, sest oleme leidnud parima eluviisi! Samuti on meil rõõm jagada Piibli ülesehitavaid õpetusi teistele mägilastele.”

Jawlay sõnad tuletavad meelde Piibli Ilmutusraamatu prohvetikuulutust, et „igavest head sõnumit” kuulutatakse praeguse kurja maailma viimsetel päevadel „igale rahvale ja suguvõsale ja keelele ja hõimule” (Ilmutus 14:6). Jehoova tunnistajad peavad suureks eesõiguseks osaleda töös, milles väljendub Jumala armastus kõigi inimeste, ka Tai värvikate mägihõimude vastu (Johannese 3:16).

[Allmärkused]

[Kast/pilt lk 16]

KAS VÕRUD VENITAVAD KAELA?

Paljud kajaani naised lähevad enda ehtimisega koguni nii kaugele, et kannavad kaela ümber säravaid messingvõrusid, mille kogukõrgus võib ulatuda 38 sentimeetrini. * Protsess saab alguse, kui tütarlapsed on umbes viieaastased. Iga mõne aasta tagant asendatakse võrud suuremate ja raskematega, nii et täiskasvanuina kannavad naised kuni 25 võru kogukaaluga ligikaudu 13 kilo! Vastupidi välisele muljele ei veni nende kaelad pikemaks. Pigem suruvad võrud rangluud alla ja pigistavad rinnakorvi kokku.

[Allmärkus]

[Allikaviide]

Hilltribe Museum, Chiang Mai

[Kast lk 17]

LEGENDID SUUREST VEEUPUTUSEST

Nii lisu kui ka hmongi hõimul on legende suurest veeuputusest. Ühes hmongi legendis hoiatab „Taevaste Isand” kahte venda, et peagi neelab uputus maa. Ta käsib vägivaldsel vanemal vennal ehitada rauast paadi, leebel nooremal vennal aga puidust paadi. Seejärel annab ta nooremale vennale korralduse võtta puupaati oma õde, samuti iga loomaliigi isane ja emane ning iga taimeliigi kaks seemet.

Kui algab veeuputus, vajub raudpaat vee alla, kuid puupaat jääb pinnale. Siis teeb vikerkaarekujuline draakon maa kuivaks. Lõpuks noorem vend abiellub oma õega ning nende järglased taasrahvastavad maa. Pangem tähele sarnasusi legendi ja Piibli 1. Moosese raamatu 6.–10. peatükis toodud täpselt dokumenteeritud jutustuse vahel.

[Pilt lk 16, 17]

Mägihõimu naised täies ehtes

[Allikaviide]

Hilltribe Museum, Chiang Mai

[Pildid lk 17]

Jawlay koos perega

[Piltide allikaviited lk 15]

Mõlemad pildid: Hilltribe Museum, Chiang Mai