Vaatleme maailma

Paavst Benedictus XVI ringkirjas öeldakse: „Valitseb tungiv vajadus reformida ... ÜRO-d, samuti majandusinstitutsioone ja rahvusvahelist finantssüsteemi, nii et sel sisuliselt rahvaste ühisperel oleks ka tegelikult jõudu oma otsuseid maksma panna.” („L’OSSERVATORE ROMANO”)

„Iga kolmas ukrainlane suitsetab umbes paki sigarette päevas.” („EXPRESS”, UKRAINA)

Ameerika Ühendriikides teatas 44 protsenti küsitletud teismeeas poistest, et nad „on onlainis või mobiilis näinud vähemalt üht oma klassi tüdruku alastifotot”. („TIME”, USA)

„Sünge verstapost”

Sõdade, põua, poliitilise ebastabiilsuse, kõrgete toiduhindade ja vaesuse tõttu on inimkond jõudnud Associated Pressi sõnul „sünge verstapostini”. Nüüdseks nälgib maailmas üle miljardi inimese. Josette Sheeran ÜRO Maailma Toitlusprogrammist sõnab, et „nälgiv maailm on ohtlik maailm ... Toidu puudumisel jääb inimestele vaid kolm võimalust: tõsta mässu, emigreeruda või surra. Ühtki neist võimalustest ei saa pidada vastuvõetavaks.” Mis veelgi hullem, nälgijate hulk kasvab kiiremini kui maailma rahvastik. Alatoitluse all kannatavate inimeste arv on isegi arenenud riikides kasvanud 15,4 protsenti.

Magamaminekuajal lugeda on kasulik

Kui vanemad lastele magamamineku ajal loevad, ei piirdu kasu vaid laste unnesuigutamisega. Teadlased ütlevad, et selline tegevus parandab laste väljendusoskust, treenib mälu ja arendab motoorseid oskusi, sest nad õpivad lehti lappama. „Kuid mis kõige tähtsam, ... ettelugemine on ühine tegevus, mille käigus vanem ja laps jagavad omavahel tundeelamusi,” kirjutab ajaleht „The Guardian”. „See teeb lugemisest nauditava tegevuse.” Ja nagu ütleb uuringut juhatanud professor Barry Zuckerman, „õpivad lapsed raamatuid lõppkokkuvõttes armastama, sest nad loevad neid koos armsa inimesega”.

Rahulolevad lehmad annavad rohkem piima

„Lehm, kellel on nimi, annab rohkem piima kui nimeta lehm,” teatavad Inglismaa Newcastle’i ülikooli teadlased. Individuaalne lähenemine võib suurendada lehmade piimatoodangut üle 200 liitri aastas. Miks? „Nii nagu inimesed reageerivad isikliku kontakti korral soodsamalt, on ka lehmad rõõmsamad ja pingevabamad, kui neile veidi otsest tähelepanu pöörata,” ütleb dr Catherine Douglas ülikooli põllunduse, toitlustuse ja maaelu arenduse koolist. „Meie uuring osutab sellele, mida tublid ja hoolitsevad talupidajad on juba ammust ajast uskunud,” selgitab ta. „Kui üksikut indiviidi rohkem tähtsustada, näiteks lehma nimepidi kutsuda või loomaga tema kasvuajal tegeleda, siis lisaks sellele, et paraneb looma heaolu ja tema suhtumine inimestesse, suureneb ka piimatoodang.”