Hiiliv haigus osteoporoos

19-aastane Anna oli edukalt paranemas söömishäirest anoreksiast, kui teda ootamatult tabas piinav seljavalu. Tal olid murdunud kaks nimmeosa selgroolüli ning ta kehapikkus vähenes 5 sentimeetrit. Põhjuseks oli osteoporoos.

„OSTEOPOROOS” tähendab sõnasõnaliselt „urbne luu”. Hiilivaks haiguseks kutsutakse seda põhjusel, et luukao sümptomid üldjuhul puuduvad, seni kuni luud muutuvad sedavõrd hapraks, et järsu pingutuse, löögi või kukkumise tagajärjeks on luumurd. Tüüpilised murrud tekivad puusapiirkonnas, roietes, selgroolülides või randmepiirkonnas. Osteoporoosi kiputakse seondama nõtrade eakate naistega. Kuid nagu näitab Anna juhtum, võib osteoporoos tabada ka noori.

Tõsine terviseoht

Rahvusvahelise osteoporoosi sihtasutuse teatel „tekib Euroopa Liidus iga 30 sekundi järel kellelgi osteoporoosist tingitud luumurd”. USA-s on osteoporoos 10 miljonil inimesel, lisaks ohustab see veel 34 miljonit inimest, kelle luumassi tihedus on madal. USA Riikliku Terviseinstituudi teatel „võib igal teisel naisel ja igal neljandal mehel, kel eluaastaid 50 ja enam, eluaja jooksul esineda osteoporoosist tingitud luumurd”. Ja olukord ei näita paranemistendentsi.

 Maailma Tervishoiuorganisatsiooni bülletäänis märgitakse, et järgmise 50 aastaga osteoporoosist tingitud luumurdude hulk maailmas arvatavasti kahekordistub. Tõenäoliselt põhineb selline eeldus rahvastiku vananemise tendentsil. Osteoporoosi tagajärjed panevad kõrgete invaliidsus-, samuti suremusnäitajate pärast ärevust tundma. Peaaegu 25 protsenti 50-aastaseid või vanemaid patsiente, kel on puusapiirkonnas murd, sureb tingituna komplikatsioonidest aasta jooksul pärast luumurdu.

Kas sind varitseb oht?

Hiljutistest uuringutest selgub, et märkimisväärne riskitegur on pärilikkus. Kui vanematel on olnud puusapiirkonnas luumurde, võib oht, et ka lastel esineb sama tüüpi luumurde, koguni kahekordistuda. Riskiteguriks on ka loote alatoitlus, mille tagajärjeks on väiksem luutihedus lapseeas. Veel tuleb märkida ealist tegurit. Mida vanem inimene on, seda hapramaks tema luud üldiselt muutuvad. Osteoporoosi võivad soodustada ka mõningad tervisehädad, nagu Cushingi tõbi, suhkurtõbi ja kilpnäärme liigtalitlus.

Naistel toob menopaus kaasa luumassi kaitsvate östrogeenide taseme languse. Sel põhjusel kannatab osteoporoosi all peaaegu neli korda rohkem naisi kui mehi. Östrogeenidefitsiit tuleneb ka munasarjade kirurgilisest eemaldamisest, mis tingib enneaegse menopausi.

Individuaalselt võivad osteoporoosi riskiteguriteks olla toitumistavad ja elustiil, mida aga saab muuta. Luukoe seisundit võib halvendada toidusedel, kus pole piisavalt kaltsiumi ja D-vitamiini. Riski võib suurendada ka ülemäärane soolatarbimine, sest see suurendab kaltsiumi väljutamist organismist. Luukadu soodustab ka liigne alkoholitarbimine, millega sageli kaasneb vilets toitumine.

Alguses mainitud Anna osteoporoos oli söömishäire tagajärg. Söömishäire põhjustas toitainevaeguse, alakaalu ja ka menstruatsiooni ärajäämise. Selle tagajärjel lakkas organism  östrogeene tootmast, mistõttu tema luud jäid nõrgaks.

Veel üheks osteoporoosi põhjuseks on väheliikuv eluviis. Tähtis riskitegur on ka suitsetamine, sest see vähendab luumassi mineraalset tihedust. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel on iga kaheksas puusapiirkonna luumurd tingitud suitsetamisest. Kuid uuringutest nähtub, et juhul kui inimene lõpetab suitsetamise, kahaneb luukao ja -murru risk.

Kuidas osteoporoosi ennetada

Osteoporoosi ennetamisele pannakse alus lapse- ja noorukieas. See on aeg, mil inimese luude kogumass ulatub 90-protsendini. Tugevale skeletistruktuurile väga oluline toitaine kaltsium talletub eeskätt luudesse. Peamisi kaltsiumi allikaid on piim ja piimatooted, nagu jogurt ja juust; konserveeritud sardiinid ja lõhe (koos luudega sööduna), mandlid, kaerahelbed, seesamiseemned, tofu ning tumerohelised lehtköögiviljad.

Selleks et organism kaltsiumi omastaks, on väga tähtis roll D-vitamiinil. Seda vitamiini sünteesitakse nahas päikesevalguse toimel. Sisehaiguste arst, Mehhiko luu ja mineraalide metabolismi ühingu liige Manuel Mirassou Ortega selgitab: „Kui viibida kümme minutit päevas päikese käes, takistab see osteoporoosi arengut, sest nii saadakse umbes 600 ühikut D-vitamiini.” Seda vitamiini leidub ka sellistes toiduainetes nagu munakollane, merekalad ja maks.

Osteoporoosi ärahoidmisel on kehalisel koormusel väga tähtis roll. Lapse- ja noorukieas aitab treening luumassi suurendada, vanemas eas aga takistab selle vähenemist. Kõige soovitatavamad on jõu- ja vastupidavusharjutused, kus lihased peavad ületama gravitatsioonijõudu või muid jõude, koormamata liigselt luid ja liigeseid. Lihtsad, ent tõhusad kehalist koormust andvad harjutused on kõndimine, trepist käimine ja ka tantsimine. *

Võitluses selle hiiliva haigusega on ennetusel kahtlemata suur roll. Nagu nägime, võib see tähendada muudatusi toidusedelis ja elustiilis, säilitamaks luumassi ja suurendamaks luude tugevust. On tõsi, et enamikule istuva eluviisiga harjunud inimestele võib olla muudatuste ettevõtmine küllaltki raske. Aga kui palju kasu saavad need, kes selle nimel pingutavad! Lisaks muule ei tule neil ehk kuuluda nende paljude miljonite hulka maailmas, kes kannatavad osteoporoosi all.

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 21]

Ennetus võib tähendada muudatusi toidusedelis ja elustiilis, säilitamaks luumassi ja suurendamaks luude tugevust

[Kast/pildid lk 19]

Osteoporoos on luude haiguslik seisund, mida iseloomustab madal luutihedus ja luude vastupidavuse kahanemine, mille tagajärjeks on luude haprus ja kergesti murdumine. Seda diagnoositakse densitomeetriga, aparaadiga, mis mõõdab luude mineraalset tihedust.

[Pildid]

Terve luu

Osteoporoos

[Allikaviide]

© BSIP/Photo Researchers, Inc.

[Pilt lk 20]

Jõu- ja vastupidavusharjutused aitavad luukadu ennetada

[Pildid lk 20]

Mandlid ja piimatooted on oivalised kaltsiumiallikad