Kuidas stress mõjub

Mis juhtub, kui sa kiirustad bussi või rongi peale? Kahtlemata tunned sa, kuidas keha stressile reageerib – su vererõhk tõuseb ja süda hakkab pekslema. Isegi kui jääd bussist või rongist maha, normaliseerub südame löögisagedus ja hingamine tavaliselt üsna varsti.

NII ei ole see aga siis, kui oled stressiseisundis pikka aega. Ärevus, lihaspinged, kõrgenenud vererõhk ja seedehäired ei pruugi kaduda nii kiiresti. Üha enam inimesi tunneb, et pinge ei kao kuskile. Näiteks on paljud ummikseisus vähemotiveeriva töö tõttu. Millist mõju avaldab stress organismile ja tervisele?

Kuidas organism stressile reageerib

Oma ala ekspert dr Arien van der Merwe selgitab, kuidas keha stressile reageerib. See asub otsekohe lahingusse, nii et „kogu organismi paiskub neurokemikaalide ja hormoonide juga, mis valmistab igat elundit ja elundisüsteemi pingeolukorraks ette”.

Sa oled kohe valmis tavatuks tegevuseks. Kaasatud on kõik sinu meeled: nägemine, kuulmine, kompimine jne. Aju reageerib kiiresti ning neerupealised eritavad silmapilkselt võimsaid hormoone, mis tõstavad lihaste, südame, kopsude ja teiste elundite toonust, mida on vaja pingelise olukorraga toimetulekuks.

Organismi stressireaktsioon võib niisiis päästa su elu, näiteks sundides sind läheneva auto eest kõrvale hüppama. Kestev stress on aga midagi muud.

Kui stressist saab vaenlane

Mis juhtub siis, kui su keha on alalises häireseisundis? Su lihased on pidevalt pinges, pulsisagedus suurenenud ja vererõhk kõrgenenud ning kolesterooli, rasvade, suhkrute, hormoonide ja teiste keemiliste ainete tase veres on püsivalt kõrge. Lühiajaliseks, intensiivseks ja harvaks tegutsemiseks mõeldud keemiliste ainete pikaajaline kõrge tase hakkab  lõpuks olulisi elundeid kahjustama. Millised on tagajärjed?

Tekkida võivad selja- ja peavalud, kaelalihase krambid ja lihaspinge. Arstide sõnul on need sümptomid tihti seotud kroonilise stressiga. Lakkamatu stress pärsib loovust ja tegevuse tulemuslikkust, kahandab entusiasmi ning kahjustab inimsuhteid. See võib põhjustada ka ärritunud soole sündroomi, kõhulahtisust ja söögitorukrampe.  Kroonilise stressi tagajärjed võivad olla isegi veel kurvemad. Pikaleveninud stress võib põhjustada insulti, infarkti, neerupuudulikkust, südame-veresoonkonna hädasid ja diabeeti või muuta neid raskekujulisemaks.

„Pikaajalise stressi tagajärjel vabaneva kortisooli tõttu kipub rasv ladestuma kõhu- ja seljapiirkonda,” kirjutab van der Merwe. Stress põhjustab või muudab ägedamaks ka nahahaigusi, nagu ekseemi ja psoriaasi. Tugevat stressi on seostatud ka depressiooni, suurenenud agressiivsuse ja läbipõlemisega. Samuti võib pidev stress kahjustada püsivalt mälu ja keskendumisvõimet. Kui pikaajaline stress on raskelt koormanud inimese immuunsüsteemi, on ta vastuvõtlikum kõiksugu tervisehädadele alates külmetushaigustest kuni vähktõve ja autoimmuunhaigusteni.

Stress avaldab laastavat mõju kogu meie elule: nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele, hingeelule ja suhetele Jumalaga. Niisiis on oluline teada, kuidas stressiga toime tulla. Ometi pole tarvidust kõrvaldada keha stressireaktsiooni täielikult. Miks?

Stressi võiks võrrelda tulise ratsuga. Niisuguse hobusega võib olla nauding ratsutada. Kui ta aga ei allu juhtimisele, võib ratsasõit eluohtlikuks osutuda. Nii on ka stressiga. Juhul kui seda kontrolli all hoida, teeb see elu nauditavaks, põnevaks, viljakaks, äratab meis loovust, annab särtsu ja elujõudu.

Mida aga teha, et stress ei väljuks kontrolli alt ja et saaksime elust võimalikult palju rõõmu tunda? Järgmine artikkel käsitlebki tõhusaid viise, kuidas stressi kontrolli all hoida ja kuidas sellele reageerida.

[Kast lk 5]

TARGA JA ARMASTAVA LOOJA IMELINE LOODU

Keha stressireaktsioon pole tekkinud ürginimese reageeringust mammutite ja mõõkhambuliste tiigrite rünnakule, nagu väidab üks levinud teooria. Meie füsioloogilised kaitsesüsteemid on osavalt valmistanud meisterlik Looja. Näiteks vere imepärane hüübimismehhanism, organismi geniaalne võime võidelda nakkuste vastu ja parandada haavu ning samuti organismi keerukas stressireaktsioon annavad tunnistust targast ja armastavast Kavandajast.

Need organismi kaitsesüsteemid kinnitavad, et oleme „kardetavalt imeliselt loodud” (Laul 139:13–16, P 1997). Armastava Jumala vaimsed ja füüsilised annid, samuti see, et ta lõi meid imelise võimega elu nautida, on tõendiks, et tulevases maises paradiisis ei too miski meile valu ja leina ega röövi meilt elu (Ilmutus 21:3–5).

[Joonis/pilt lk 5]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

PIKAAJALISE STRESSI MÕJU ORGANISMILE

Peavalu

Hammaste krigistamine

Kaelavalu

Südamehaigused

Haavandid

Seljavalu

Lihaskramp