Vaatleme maailma

„Hämmastav on fakt, et aastast aastasse on Piibel Ameerika Ühendriikides enim müüdud raamat ..., seda hoolimata tõsiasjast, et 90 protsendil peredel on juba kodus vähemalt üks Piibel ... Iga aasta müüakse umbes 25 miljonit Piiblit.” („THE WALL STREET JOURNAL”, USA)

„Aastas saab maohammustuse umbes 4,5 miljoni inimest ja tagasihoidliku arvestuse järgi sureb sellesse vähemalt 100 000 inimest ning 250 000 juhul põhjustab see püsiva puude.” (MELBOURNE’I ÜLIKOOL, AUSTRAALIA)

„2008. aastal saadeti päevas umbes 210 miljardit elektronkirja.” („NEW SCIENTIST”, SUURBRITANNIA)

Liiklusmüra halvendab mälu

„Inimestel, kelle magamistuba on elava liiklusega tänava, raudtee või lennuvälja läheduses, võib olla raskem vana infot meeles pidada ja uusi asju õppida, seda ka juhul, kui müra näiliselt nende und ei sega.” Nii väidab Ysbrand van der Werf Hollandi neuroteaduse instituudist. Mälutalitlust ja õppimisvõimet mõjutab see, kui inimene ei saa magada, kuid sama olukord on siis, kui inimene kogeb „sügava une ajal kergeid häiringuid ..., ilma et ta üles ärkaks”, sõnab Hollandi ajaleht „de Volkskrant”. Selleks et hipokampus – mälutalitluses oluline ajuosa – hästi töötaks, vajab ta sügavat und, mida ei sega „välised stressorid, nagu müra ja valgus”.

Ilutulestik ja sissehingatav õhk

Ilutulestik võib pakkuda suurejoonelist vaatepilti, aga õhku paisatavad osakesed võivad olla tervisele ohtlikud. Selleks et saada eri värvi sähvatusi, on paljude rakettide koostises metallsoolad – näiteks strontsium, mis annab punase, ja baarium, mis annab rohelise värvuse. Austria teadlased analüüsisid maha sadanud lume koostist enne ja pärast uue aasta ilutulestikke ning leidsid, et lume baariumisisaldus suurenes 500 korda. Kuna baariumimürgitus tekitab hingamisteede ahenemist, ütlevad uurijad, et ilutulestiku tossu sissehingamine võib põhjustada hingamisteede probleeme, nagu astma.

Tuuleturbiinid tapavad nahkhiiri

Ajakiri „Scientific American” annab teada, et Kanadas Albertas on tuuleturbiinide alt leitud surnud nahkhiiri. See hämmastab uurijaid, sest nahkhiirtel on suurepärane kajalokatsioon ja lennuvõime. Teadlased on aga 92 protsendil uuritud nahkhiirtest leidnud sisemisi verejookse. Nad on jõudnud järeldusele, et nahkhiirte õrn hingamissüsteem ei tule toime õhurõhu järsu langusega, mida põhjustavad tuuleturbiinid. Turbiini labaotsikud võivad liikuda 200-kilomeetrise tunnikiirusega. See kahjustab eeskätt putuktoidulisi rändnahkhiiri ning uurijad kardavad, et tuuleturbiinid võivad laastada ökosüsteemi.