Jurist uurib Jehoova tunnistajaid

„TEADSIN Jehoova tunnistajatest üpris vähe,” ütleb jurist ja advokaadifirma juhataja Les Civin Lõuna-Aafrika Vabariigist. Miks ta tunnistajate tõekspidamisi lähemalt järele uuris? Millisele järeldusele ta jõudis? Toome ära tema vastused ajakirjale „Ärgake!”.

Milline oli sinu usuline taust?

Olen juudi taustaga, kuid 1970. aastate algul abiellusin ma Caroliga, kes oli anglikaan. Teda ei huvitanud religioon ning tol ajal sellel me elus kohta polnud. Kui aga meie poeg Andrew sai kaheksaseks, arvas Carol, et peaksime teda mingi usuvormiga kokku viima. Rabi ütles mulle, et kui Carol pöördub judaismi, saab Andrew’st automaatselt juut ning ta võib 13-aastaselt teha läbi bar mitzva (poisi usuliselt ja õiguslikult küpsesse ikka jõudmise). Niisiis hakkasime iga nädal käima sünagoogis usule pöördumise kursusel.

Kuidas sa tutvusid Jehoova tunnistajatega?

Kui Jehoova tunnistajad meie ukse taha tulid, tegin alati jutule kiire lõpu. „Olen juut ega usu Uut Testamenti,” oli mul tavaks öelda. Siis aga rääkis Carol mulle, et üks tema sõbranna on Jehoova tunnistaja ja tunneb väga hästi Piiblit. Carol pani ette õppida Piiblit veidi rohkem tundma. Niisiis nõustusin – kuigi vastumeelselt – Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima.

Kuidas sa piibliuurimisse suhtusid?

Olin väga üleolev. Taasavastanud juudiusu väärtused, tundsin end kuuluvat valitud soo hulka. „Mida on neil inimestel mulle õpetada,” mõtlesin. Kui tunnistaja esimene kord meie poole uurima tuli, ütlesin talle: „Olen sünnilt juut ja oma usu leidnud ning juudina ma ka suren. Mitte mingi teie jutt ei sunni mind end muutma.” Ta tunnustas lahkelt mu seisukohta. Niisiis, reede ja esmaspäeva õhtul käisime juudiusule pöördumise kursusel, pühapäeva hommikul aga (kui mul ei õnnestunud sellest välja vingerdada) uurisime tunnistajatega Piiblit. Nende uurimine oli muide tasuta, erinevalt sünagoogis korraldatavast kursusest.

Kasutasin oma juudi Piiblit, sest arvasin, et tunnistajatel on enda vaadetele kohandatud Piibel. Kuid mind üllatas, kui paljus need kaks Piiblit kokku sobisid. See andis mulle veelgi rohkem otsusekindlust tõestada, et tunnistajad ei tea, millest nad räägivad.

 Kui olime käinud mõned korrad rabi juures õppimas, ütles Carol, et tema meelest ei tunne rabi Piiblit piisavalt. Ta teatas mulle, et sinna kursusele tema enam ei lähe ja Kristust salata ei kavatse. Olin täiesti löödud ja mõtlesin lahutusele. Kui aga esimene ehmatus möödas oli, otsustasin rakendada teist strateegiat: kasutada oma juristiharidust, tõestamaks Carolile, et see hullumeelne sekt on eksiteel.

Kas sul oli edu?

Rabi andis mulle raamatu, mille eesmärk oli lükata ümber seisukoht, et Jeesus oli prohvetikuulutuste Messias. Uurisime Caroliga seda raamatut poolteist aastat, samuti uurisime iga nädal koos tunnistajatega Piiblit. Kuid uurides rabi raamatus käsitletud prohvetikuulutusi, kasvas minus rahutustunne. Vastupidi raamatu väidetele osutasid Piibli Messia kohta käivad prohvetikuulutused järjekindlalt vaid ühele isikule – Jeesus Kristusele. Lõpuks klaarus asi, kui uurisime kirjakohas Taaniel 9:24–27 toodud prohvetikuulutust. Selles ennustatakse, et Messias pidi ilmuma aastal 29 m.a.j. * Tunnistaja tõi kaasa ridadevahelise tõlkega heebreakeelse Piibli, kus iga sõna all on sõnasõnaline ingliskeelne tõlge. Kontrollisin sõnastust, tegin kronoloogia põhjal ise arvestused ja sõnasin: „Hästi! See prohvetikuulutus osutab aastale 29, aga mis siis?”

„Sel aastal Jeesus ristiti,” lausus tunnistaja.

Olin täiesti rabatud! Samuti hämmastas mind see, kui täpsed on Piibli prohvetikuulutused ja kui hästi need omavahel sobivad.

Kuidas reageerisid sõbrad sinu vaadete muutumisele?

Mõningad olid tõsiselt mures ja lubasid meid naisega viia kokku inimestega, kes oskavad meile selgeks teha, et oleme teinud läbi ajuloputuse. Ent meie veendumused põhinesid põhjalikel uuringutel ja loogilistel arutlustel – ajuloputuse täielikul vastandil.

Mis viis sind otsuseni saada Jehoova tunnistajaks?

Algul käisin naisega – kellest juba oli saanud tunnistaja – mõningatel kuningriigisaalis peetavatel koosolekutel. * Mulle avaldas sügavat muljet tunnistajate sõbralikkus ja omavaheline armastus, rassist hoolimata. Juudiusus ma seda näinud polnud. Niisiis, uurinud veel umbes kolm aastat, lasin end ristida.

Mida sa arvad oma otsusest hakata Jehoova tunnistajaks?

On au öelda: „Mina olen Jehoova tunnistaja.” Kuid mõeldes tagasi, kuidas ma tõe vastu võitlesin, tunnen, et ma pole ära teeninud kõiki neid vaimseid õnnistusi, mida Jehoova mulle on andnud. Seda otsust ei tule mul iial kahetseda.

Milliseid õnnistusi oled kogenud?

Neid on palju. Ennekõike hindan väga võimalust teenida kohalikus koguduses kogudusevanema ehk vaimse karjase ja õpetajana. Samuti olen saanud abistada Lõuna-Aafrika Vabariigi Jehoova tunnistajate harubüroo juriidilist osakonda. Ent kahtlemata on suurimaks õnnistuseks see, et tunnen Jehoovat ja tema Poega ning mõistan meie aja ja vapustavate maailmasündmuste tegelikku tähendust.

[Allmärkused]

[Väljavõte lk 11]

Mind hämmastas see, kui täpsed on Piibli prohvetikuulutused ja kui hästi need omavahel sobivad