Tehkem tutvust batakkidega

Kui Itaalia maadeuurija Marco Polo väisas 13. sajandil Sumatra saart Indoneesias, kirjeldas ta seal elavaid „mägede inimesi ..., kes on kui kiskjad ning söövad inimese liha”. Usutakse, et ta kõneles batakkidest. Meil naisega on neist aga sootuks teistsugune pilt kujunenud. Tehkem tutvust rahvaga, keda oleme õppinud tundma ja armastama.

 „HORAS!” Selle tervitusega võtsid meid südamlikult vastu meie uued batakkidest sõbrad Indoneesias Sumatra põhjaosas Toba järve lähistel, kuhu meid misjonäridena teenima määrati. Toba järv on üks Sumatra tähtsamaid vaatamisväärsusi. See on ka maailma suurim vulkaaniline järv ning batakkide elu on selle ümber koondunud. (Vaata kasti allpool.)

Batakid on üks Indoneesia suurimaid põliselanike rühmi. Arvestuste järgi on neid 8 miljonit ning nad moodustavad kuus iseseisvat, kuid omavahel tihedalt seotud rühmitist: toba, simalunguni, karo, dairi, angkola ja mandailingi batakid. Iga rühmitis koosneb suurtest sugukondadest. Kui batakid omavahel kohtuvad, huvitab neid kohe see, mis klanni keegi kuulub. Seejärel nuputavad nad kiiresti välja, kui lähedalt on nad isekeskis sugulased.

Reeglid abiellumiseks

Traditsiooniliselt ei ühenda bataki abielu mitte ainult kahte inimest, vaid kahte klanni. Emapoolseid sugulasi peetakse ideaalseteks partneriteks. Täiesti välistatud on aga abielu mõne isapoolse sugulasega või kellegagi oma klannist. Tavaliselt järgitakse abielludes järgmist reeglit: A-klanni mehed abielluvad B-klanni naistega, B-klanni mehed abielluvad C-klanni naistega ning C-klanni mehed abielluvad A-klanni naistega. Sellised ringisisesed liidud tugevdavad suuresti batakkide sugulussuhteid ning annavad vastabiellunutele kaasavaraks suure hulga uusi sugulasi.

Isegi siis, kui batakid on seaduslikult abielus ja neil on lapsed, kuid nad pole korraldanud klanni traditsioonilist pulma, ei tunnusta klann nende abielu kehtivaks. Bataki suurejoonelisest abielutseremooniast võtab sageli osa sadu sugulasi ning see kestab tunde.

Näiteks karo batakkide pulmas arvestatakse täpselt kokku pruudiluna ja kaasavara ning see jaotatakse võrdselt iga klanni teatud liikmete vahel. Alles siis võib tseremoonia alata. Klanni liikmed esitavad abielu teemal pikki kõnesid. Pruutpaar kuulab neid lugupidavalt. Pidustustele panevad punkti pidusööming ja tantsimine.

 Põllumehe paradiis

Vanasti elasid bataki pered koos ühes suures ja pikas majas, millel oli iseäralik pühvli sarvi meenutav kahe teravikuga katus. Mõned neist kaunilt ehitud puust, bambusest ja suhkrupalmikiust valmistatud majadest ehitati vaiadele ning mõnikord elas seal üheskoos kuni 12 peret. Ehitamisel ei kasutanud nad naelu. Mitmes 300 aastat vanas ehitises elatakse siiani. Maja kõrgendatud põranda all peetakse koduloomi – veiseid, kanu, koeri, sigu ja vesipühvleid.

Kohalik majandus tugineb eeskätt põllumajandusele, kalastamisele, karjakasvatamisele ning ka turismile. Toba järve äärne looduslik amfiteater on põllumehe paradiis. Järve kallastel kõrguvad smaragdrohelised riisilappide terrassid. Viljakas mustas vulkaanilises pinnases kasvavad juurviljade kõrval jõudsalt kohv, puuviljad ja vürtsid. Kalurid oma puukanuudes püüavad rikkalikku saaki järve kargest ja selgest veest.

Õhtuti pladistavad ja ujuvad järves õnnelikud lapsed, mehed aga veedavad mõnusalt aega kohvikutes ja vilus ööõhus kaigub muusika. Batakid on omal maal tuntud võimsa ja emotsionaalse laulmise poolest. Neile meeldib ka graatsiliselt käsi liigutades tantsida – naised ja mehed eraldi.

Kirev minevik

Marco Polo päevist kuni 19. sajandini oldi üldiselt arvamusel, et batakid on raevukad kannibalid, kes rituaalide ajal söövad vaenlase sõdureid ja kurjategijaid. Tegelikult võisid aga batakid ise mõne sellise „õõvastava kannibaliloo liikvele lasta, et oma maavaldustest sissetungijaid eemale peletada”, ütleb ajalooprofessor Leonard Andaya. Kuidas see ka polnud, „19. sajandil keelustas Hollandi koloniaalvalitsus kannibalismi nende valduses olevates paikkondades”, märgitakse raamatus „The Batak–Peoples of the Island of Sumatra”.

Batakid olid animistid ning teenisid paljusid jumalaid ja vaime. Nad korraldasid ka  ohvritalitusi, spiritistlikke seansse, tegelesid ennustamise ja nõidumisega. Loitsud, ennustustabelid ja ravitsemiseeskirjad kirjutati tohuribale, mis võis olla kuni 15 meetrit pikk, ning see volditi kokku, nii et tekkis omamoodi raamat. Batakid kudusid ka ornamentidega kaunistatud pühi riidetükke, mis pidid peletama eemale kurje vaime ning ennustama tulevikku.

Ajaloost on teada, et esimeste lääne misjonäridena saabusid batakkide juurde aastal 1824 baptistid Richard Burton ja Nathaniel Ward. Kümme aastat hiljem, ajal, mil Hollandi sõjavägi üritas maa-alasid oma valdusesse saada, söandasid batakkide juurde tulla ameerika misjonärid Henry Lyman ja Samuel Munson, kuid nad tapeti peagi. Kahte katoliku misjonäri, kes ei võtnud kuulda hoiatust ohtlikust paigast eemale hoida, tabas sama saatus.

Ent saksa misjonär Ludwig Nommensen, kes 1862. aastal batakkide seas usku levitama hakkas, jäi ellu ja koges isegi märkimisväärset edu. Paljud kohalikud austavad teda siiani. Tänapäeval peab enamik batakke end kristlaseks, vähemusse kuuluvad muslimid ja animistid. Sellest hoolimata hoiavad paljud visalt kinni traditsioonilistest uskumustest.

Saabub tõeline hea sõnum

Aastal 1936 jõudsid Jehoova tunnistajad batakkide kodumaale Jumala kuningriigi hea sõnumiga, mida Jeesuse ennustuse kohaselt pidi kuulutatama „kogu asustatud maal” (Matteuse 24:14). Paljud batakid võtsid Piibli sõnumi vastu ning hülgasid spiritistlikud tavad. Selle tulemusel on seal paikkonnas praegu umbes 30 Jehoova tunnistajate kogudust. (Vaata kõrvalolevat kasti.)

Kui me koos naisega seal kandis inimestele head sõnumit jagame, kohtame sageli turiste, kes on tulnud imetlema piltilusat Toba järve ja nautima idüllilist õhustikku. See kõik on tõesti võrratult kaunis. Kuid peab mainima, et tegelik ilu peitub siinsetes inimestes – südamlikes ja sõbralikes batakkides.

[Kast lk 17]

KUUMA MINEVIKUGA KARGE JÄRV

Toba järv – maailma suurim kraatrijärv – on 87 kilomeetrit pikk ja 27 kilomeetrit lai. Vett on seal nii palju, et sellega võiks katta Ühendkuningriigi meetri kõrguselt. Ümbritsetuna Barisani mägede hulka kuuluvatest rohetavatest vulkaanilistest tippudest, on see hunnitu veekogu mis tahes kandist vaadatuna iga fotograafi unistus.

Järv on tekkinud ühest või enamast tugevast vulkaanipurskest ning teadlased usuvad, et see võis olla üks võimsamaid purskeid maakera ajaloos. Ajapikku täitus hiigelsuur kraater veega ning tekkiski Toba järv. Hilisemad murrangud järve põhjas moodustasid imekauni Samosiri saare, mis on 647 ruutkilomeetrit suur – ligikaudu sama suur kui Singapuri vabariik.

[Kast lk 18]

MÕÕDUKA KLIIMAGA PARADIIS

Toba järv paikneb 300 kilomeetri kaugusel ekvaatorist, kuid sealne kliima on hämmastavalt karge. Seda põhjusel, et järv asub 900 meetri kõrgusel merepinnast. Selles mõõduka kliimaga paradiisis kasvavad kõrvuti palmid ja männid.

Järv on ökoloogiliseks eraldusjooneks paljudele loomaliikidele. Näiteks järve põhjaosas elavad orangutanid, laarid ja languurid, samal ajal kui lõunaosas elavad Aasia taapirid, läänekandlased ja tumelanguurid.

[Kast/pilt lk 19]

VAIMUMEEDIUMIST TÕSIKRISTLASEKS

Nursiah oli bataki ḍukun ehk nõidarst. Maagilisi kunste rakendas ta haiguste ravimisel, kurjade vaimude väljaajamisel ja surnutega kontakteerumisel. * Tema äri õitses ning hoolimata tegelemisest okultismiga oli ta kohaliku protestantliku kiriku lugupeetud liige.

Kohtudes Jehoova tunnistajatega, oli Nursiah üllatunud, kui sai teada, et Jumala nimi on Jehoova (Laul 83:19). Hiljem luges ta Piiblist, et paljud esimesel sajandil usklikuks saanud hülgasid maagia ja põletasid ära spiritistlikud raamatud, et teenida Jumalat talle vastuvõetaval viisil (Apostlite teod 19:18, 19). Tugevast vastupanust hoolimata otsustas ta teha sedasama, olles täiesti kindel Jeesuse sõnades „tõde teeb teid vabaks” (Johannese 8:32).

Praegu on Nursiah koos poja Besliga ristitud Jehoova tunnistajad ning ta abikaasa Nengku käib hoolega kristlikel koosolekutel. „Nüüd, mil ma teenin Jehoovat, on mu elu palju parem. Kui olin ḍukun, ihkasin tõde teada saada. Võin praegu tõesti rahul olla,” lausub ta.

[Allmärkus]

[Pilt]

Nursiah koos mehe ja pojaga

[Kaardid lk 16]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Sumatra

Toba järv

[Allikaviide]

Based on NASA/Visible Earth imagery

[Pilt lk 16, 17]

Toba järv Pusuk Buhiti mäe nõlvalt vaadatuna

[Pilt lk 18]

Toba järve põhjaosas asub 110 meetrit kõrge Sipisopiso juga