Jurtad – kaasaskantavad elamud Kesk-Aasias

MIS on pehme ja ringikujuline ning pakub talvel sooja ja suvel jahedust? Kesk-Aasia alade rändrahvastelt saaks vastuseks „jurta”. Kord olid need traditsioonilised elamud alates Mongoolia ja Kasahstani steppidest kuni Kõrgõzstani mägede ja orgudeni üsna tavaline vaatepilt.

Jurta on ringikujulise põhiplaaniga telkelamu, mille seinte sisekatteks on dekoratiivsed õlematid, väliskatteks aga lambavillast vilditahvlid. Jurtad on kerged ja hõlpsasti kokkupandavad, kuid ometi tugevad ja mugavad nii palavatel suvedel kui pakaselistel talvedel. Kirgiisid kutsuvad jurtat halliks majaks, kasahhid viltmajaks, mongolid aga ger’iks (’kodu’).

Sõltuvalt sellest, mis värvi villa on kasutatud, võivad jurtad olla kas hallikaspruunid või säravvalged. Kirgiiside ja kasahhide jurtad on tihti kaunistatud oinasarve meenutavate erksavärvilisest villast kujunditega, mis on paikkonnale iseloomulikud. Vanasti andsid kaunid vaibad ja vildist põrandakatted tunnistust perekonna jõukusest ja mõjukusest.

Jurta tähtis konstruktsiooniosa on keskne rõngas ehk ratas, millega ühendatakse kõik katuseridvad. See vastupidav ja toekas rõngas teeb ehitise stabiilseks. Rõngast katva vildist klapi saab õhutamiseks avada, kõleda ilmaga aga sulgeda. Selgetel öödel võib pere viltklapi kõrvale lükata ja läbi katuseava tähistaevast imetleda.

Rändeluviisiks ideaalne

Kasahstani, Kõrgõzstani ja Mongoolia mõningates maapiirkondades on rändeluviis senini säilinud. Becky Kemery kirjutab oma raamatus „Yurts–Living in the Round”, kuidas Mongoolias kasutatakse jurtade ühest kohast teise vedamiseks seniajani kaameleid: „Kaameli mõlemale küljele laaditakse võrdsetes osades sõrestikudetaile. Viimasena seatakse kenasti küüru otsa katuseratas. Teise kaameli koormaks on vildid. Juhul kui kaameleid pole saada, asetavad karjased jurta vankrile, mida veab kas jakk või hobune. Ka võib jurta uude kohta toimetada vene veomasin.”

Mongoolia jurtadel on sirged ridvad ja laugemad katused kui teistel jurtadel. Need  aitavad ehitistel avatud lauskmaal tugevates tuultes ja piksetormides vastu pidada. Kõrgõzstani ja Kasahstani jurtad näevad välja püstisemad ja ümaramad. Tavapäraselt on jurta sissepääs suunaga lõunasse, nii et päiksevalgus sisse paistaks. Sees sissepääsu vastas on puidust kirstudele laotud kokkupanduna erksate mustritega viltvaibad ja tekid. Kombekohaselt istub selle värvikireva virna ees tähtis külaline või perekonna vanim meessoost liige.

Jurta sissepääsust paremale jääv külg on nähtud ette naistele. Seal hoitakse kõiki söögitegemiseks, koristamiseks, õmblemiseks ja viltimiseks vajalikke riistu. Vastaspool on meeste jaoks. Sealt võib leida sadulaid, ratsapiitsu ning ka jahitarbeid ja loomade eest hoolitsemiseks vajalikke riistu.

Jurta vastupidavus poliitilistes tõmbetuultes

Pärast kommunistide revolutsiooni aastal 1917 toimus rändeluviisis dramaatiline pööre. Venelased rajasid kõikjale Kesk-Aasiasse koole, haiglaid ja teid, et juurutada paiksemat elulaadi.

Aja jooksul loobusid paljud põliselanikud rändeluviisist ning asusid elama küladesse ja linnadesse. Sellegipoolest kasutavad jurtasid vahetevahel karjased, et hoolitseda suvekuudel suurte ühisfarmide lammaste, lehmade ja hobuste eest.

Maksat, 30. aastates kirgiis, meenutab: „Teismelisena aitasin isal karjatada tema hoole alla antud karja. Juulis, kui lumi oli sulanud ja mägedes teed lahti, ajasime loomad mägikarjamaadele.

Püstitasime seal jurta mägioja äärde, kust saime küllaldaselt vett toidutegemiseks ja pesemiseks. Jäime sinna oktoobri alguseni, mil ilm külmaks läks.” Niisiis on jurtal ka praegu ühiskonnas oma koht.

Praegusaja jurta

Kõrgõzstanis on jurtad tee ääres üsna tavaline pilt. Neid kasutatakse poodide ja kohvikutena, kus külalised saavad kohalikke roogasid nautida. Kõrgõzstani mägedes või kirka Õsõk-Köli järve ääres jurtas ööbides saavad turistid veidi aimu ka tavapärasest kirgiiside eluviisist.

Samuti on jurtadel oma roll traditsioonilistes Kesk-Aasia matusekommetes. Maksat selgitab: „Kõrgõzstanis pannakse lahkunu jurtasse, kuhu sugulased ja sõbrad saavad koguneda kallist kadunut taga leinama.”

Viimastel aegadel on jurta läänemaadeski esiplaanile tõusnud. Jurtat on propageeritud kui praktilist ja keskkonnasõbralikku ehitist. Ent suurem osa praegusaja jurtadest on möödunud aegade omadest üsnagi erinevad. Konstruktsioonis kasutatakse kõrgtehnoloogilisi materjale ning sageli rajatakse need püsiehitistena.

Ehkki jurta algupära kohta ei saa midagi kindlat öelda, on sel ehitisel vaieldamatu väärtus. Jurta, mille juured on Kesk-Aasia rahvaste rändeluviisis, on kestev tõend visade ja kohanemisvõimeliste inimeste nutikusest.

[Pilt lk 17]

Kõrgõzstani kuulsa Õsõk-Köli järve äärde püstitatud jurtad