Mis on üksilduse põhjused

ÜKSILDUS ei ole sama mis üksiolek. Ühe sõnaraamatu järgi viitab üksildus „sagedamini eraklikkusele, mida saadab igatsus kaasluse järele”. Sama sõnaraamatu selgituse järgi võib üksiolek aga rääkida olukorrast, kus „inimene on omal soovil ... lülitanud välja tavapärased kontaktid”.

Niisiis on üksiolek mõnes olukorras soovimisväärne. Paljud otsivad võimalusi üksi olla, et Jeesus Kristuse kombel palvetada ja mõtiskleda (Matteuse 14:13; Luuka 4:42; 5:16; 6:12). Seevastu üksildus on rusuv tunne. Mis võib olla üksildustunde põhjuseks?

● Üksindus rahvarohketes linnades

Suurlinnades elavad tuhanded, lausa miljonid inimesed väga lähestikku. Ometi on paradoksaalne, et selline inimeste kokkusurutus tekitab laialdast üksildust. Tempokas linnaelu ei lase paljudel oma naabritega tuttavaks saada. Seetõttu elavadki linnakodanikud kesk võõraid inimesi. Üldlevinud usaldamatus võõraste vastu ja soov kaitsta oma privaatsust võib tõepoolest etendada kaalukat osa suurlinnade üksilduseprobleemis.

 ● Ebainimlikud töömeetodid

Paljude suurte ärikontsernide ja tööstusettevõtete töökorralduse tõttu on kõigil ametiastmetel töötajaid, kes tunnevad end üksildase ja ebakindlana. Tihtilugu peavad töötajad taluma pidevat survet ja stressi.

Lisaks sellele külvab töötajate süstemaatiline ümberpaigutamine suurtes kompaniides kindlusetust, eraldatust ja üksildust. „International Herald Tribune” märgib seoses enesetappude tulvaga mõnes Prantsusmaa korporatsioonis, et paljud prantsuse töötajad tunnevad „tempokate majanduslike muudatuste tõttu äärmuseni tõusnud pinget”.

● Külm suhtlemine

Professor Tetsuro Saito Jaapanist ütleb: „Suhtlemisoskus halveneb paratamatult nüüd, mil inimeste vahele tulevad mobiilid ja muud seadmed.” Austraalia „The Sunday Telegraph” teatab: „Tehnika põhjustab ... inimeste kaugenemist üksteisest. Inimesed ... ei räägi omavahel, vaid saadavad e-kirju või tekstisõnumeid.”

Prantsusmaal elav 21-aastane Rachel mainib oma üksildustunde põhjust kirjeldades kurvalt: „Arvan, et inimesed ei teegi enam tõsiseid püüdeid teistega kokku saada, sest nende arvates piisab tekstisõnumite ja meilide saatmisest ning onlain-vestlustest. See aga vaid suurendab mu üksildustunnet.”

● Elukohtade vahetumine

Majanduskriis on süvendanud mobiilsust, sundides inimesi töökoha säilitamise või leidmise nimel mujale siirduma. Elukohamuutus viib inimesed eemale oma naabritest, sõpradest, koolist ja mõnikord ka perekonnast. Mõned harjumuspärasest elust väljakistud tunnevad end teise paika istutatud taimena, mille juured on jäänud endisesse kohta.

Francis meenutab päeva, mil ta saabus Ghanast Prantsusmaale: „Keelebarjäär, sõprade puudumine ja külm kliima – kõige selle tõttu tundsin end äärmiselt üksildasena.”

Immigrant Behjat tunnistab Inglismaale saabumist meenutades: „Mul oli raske kohaliku kultuuriga kohaneda. Tuttavaid oli mul küll, kuid mitte ehtsaid sõpru ega pereliikmeid, kellega oleksin saanud midagi arutada ja oma tõelisi tundeid jagada.”

● Lähedase kaotus

Abikaasa surm jätab üksijäänud partneri ellu väga suure tühiku, seda eriti veel siis, kui ta oli oma kaasat pikka aega hooldanud. Tihtilugu tekib täielik tühjustunne.

Fernande, Pariisis elav lesk, ütleb: „Mulle on kõige raskem see, et ma ei saa enam rääkida kõike hingelt ära abikaasale, oma parimale sõbrale.” Anny tõdeb, et eriti tunneb ta oma mehest puudust siis, kui tal tuleb  terviseküsimustes või muudes asjades langetada tähtsaid otsuseid.

● Lahutus, lahuselu, soovimatu vallalisus

Tihtilugu põhjustab lahutus või lahuselu üksilduse ja läbikukkumise tunnet. Lapsed kannatavad tavaliselt kõige enam, tunduvalt enam, kui varem osati arvata. Mõningate spetsialistide väitel saavad lahutatud vanemate lastest tõenäolisemalt üksildased täiskasvanud.

Need, kes pole abielus, sest pole leidnud sobivat abielupartnerit, elavad tavaliselt üle üksildusperioode. See tunne süveneb veelgi, kui teised teevad taktituid märkusi, nagu: „Ehk oleksid õnnelikum, kui abielluksid.”

Ka üksikvanematele pole üksildus võõras. Lapsekasvatamine tähendab nii rõõme kui ka muresid, mida neil tuleb lahendada partneri toeta.

● Aastate koorem ja nooruse kogenematus

Eakad võivad end tunda tihtilugu üksildasena ka siis, kui pereliikmed pole neid hüljanud. Sugulased ja sõbrad ehk küll külastavad neid aeg-ajalt, aga kuidas on lugu ülejäänud ajaga – päevade või nädalatega, mil keegi ei tule vaatama?

Noored oma vähestes eluaastates kannatavad sageli üksilduse all. Paljud anduvad eraku meelelahutusele: vaatavad telerit, mängivad videomänge ja saadavad arvuti taga istudes pikki tunde mööda.

Kas on võimalik kasvavale trendile mingit lahendust leida? Kuidas saada hakkama üksildusega?

[Väljavõte lk 5]

„Keelebarjäär, sõprade puudumine ja külm kliima – kõige selle tõttu tundsin end äärmiselt üksildasena”