Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Vaatleme maailma

Vaatleme maailma

Vaatleme maailma

Ühe uuringu järgi on 10,3 protsenti Brasiilia seksuaalselt aktiivsetest meestest vanuses 15–64 aastat olnud viimase 12 kuu jooksul seksuaalsuhetes vähemalt ühe onlainis kohatud partneriga. (BRASIILIA TERVISHOIUMINISTEERIUM)

Põhja-Jäämerd katsid pikka aega kuni 80 meetri paksused tohutu suured jäälaamad. Nüüd on see „aastatega kogunenud jää ... peaaegu täielikult kadunud. Tänu sellisele jahmatavale arengule muutuvad põhjamereteed kergemini läbitavaks.” (REUTERS, KANADA)

Moskva ja Vatikan on teatanud täielike diplomaatiliste suhete sisseseadmisest. („RIA NOVOSTI”, VENEMAA)

Kilimanjaro, Aafrika kõrgeim mägi, kaotas aastatel 2000–2007 oma jääkuplist 26 protsenti.” („DAILY NATION”, KENYA)

Individualistlik, kuid depressiivne

Teadlaste andmetel on Suurbritannia „maailma kõige individualistlikum ühiskond, kus indiviidi hinnatakse kõrgemalt kui gruppi,” teatab Londoni „Daily Telegraph”. Teisest uuringust selgus, et brittide depressiooni- ja muretase on üks kõrgemaid. Asjatundjate arvates on need kaks nähtust omavahel seotud. Uurimustes võrreldi Läänemaailma ühiskondi Hiina ja Taiwaniga. Näib, et kuna viimastes hinnatakse sotsiaalset harmooniat individuaalsusest rohkem, kaitseb see inimeste vaimset tervist. Lääne „isekas ühiskond ... teeb meid depressiivseks”, märgib ajaleht.

Omasooliste laulatamine Rootsi kirikus

Oktoobris 2009 kiitis Rootsi luteri kirik heaks homoseksuaalide laulatamise. Otsus järgnes Rootsi parlamendis vaid mõni kuu varem vastu võetud sooneutraalsele abieluseadusele. „See tähendab, et Rootsi kirik on üks esimesi suuremaid kirikuid maailmas, kes on taganenud abielu kui mehe ja naise vahelise liidu traditsioonilisest käsitusest,” kirjutab ajaleht „Dagens Nyheter”.

Mis keeles beebid nutavad?

Juba alates teisest elupäevast nutavad beebid oma ema keele toonil, väidavad Saksamaa Würzburgi ülikooli teadlased. Nad salvestasid 30 prantsuse ja 30 saksa vastsündinu nutu ning analüüsisid helisagedust, meloodiakäike ja helikõrgust. Prantsuse beebide nutt algas üldjuhul madalamal helikõrgusel ja seejärel kõrgenes, saksa beebid aga alustasid tavaliselt kõrgemalt ning seejärel läks hääl madalamaks, kusjuures mõlemal juhul jäljendasid beebid oma vanemate keelele tüüpilisi meloodiamustreid. Seepärast arvatakse, et keele areng saab alguse emaüsas ning et beebi keeleoskusele pannakse alus esimeste nuttudega.