Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kas saab üldse kedagi usaldada?

Kas saab üldse kedagi usaldada?

Kas saab üldse kedagi usaldada?

Paljude silmis oli see tunnustatud anestesioloog teinud valu leevendamise vallas murrangulisi avastusi. Paraku aga oli ta avaldanud tunnustatud meditsiiniajakirjades rohkem kui kümne aasta vältel alates aastast 1996 uurimistulemusi, mis olid võltsitud.

„MULLE lihtsalt ei mahu pähe, miks keegi sellise tee valib,” sõnab dr Steven Shafer, keda tsiteeriti ajalehes „Anesthesiology News”.

Mis sunnib lugupeetud spetsialisti kaasinimesi petma? Vaadelgem nelja võimalikku põhjust.

Ahnus. Ajalehes „The New York Times” selgitas dr Jerome Kassirer, „The New England Journal of Medicine” endine toimetaja: „Kui teadlaste sissetulek sõltub suuresti [farmaatsia]ettevõtetest, sunnib neid uskumatult tugev kihk esitama tulemusi, mis ettevõttele sobivad.”

Edu iga hinna eest. Usutakse, et Saksamaal on üliõpilased andnud õppejõududele tuhandeid eurosid altkäemaksu, et „teenida välja” doktori aukraad, mis on sel maal edu sümbol. Ajalehes „The New York Times” avaldatud uurimusest ilmnes, et paljud üliõpilased, kes olid valmis kõlbelised väärtused hülgama, sõnasid, et plaanivad pärast edu saavutamist moraaliväärtusi rangelt järgida.

Rollimudelite puudumine. Seoses keskkooliõpilastega tsiteeriti ajalehes „The New York Times” professorit, kes sõnas: „Meil võib olla kiusatus väita, et nad on kaotanud oma moraalikompassi ... Tegelikult oleks aga õigem tunnistada, et nende õpetajad, juhendajad ja ülejäänud ühiskond pole vaevunudki neile õpetama selgeid moraalipõhimõtteid ja neid kinnistama.”

Väärtushinnangutega vastuolus teguviisid. Uurimuses, mis hõlmas ligi 30 000 õpilast, arvas 98 protsenti neist, et ausus on suhetes teistega väga tähtsal kohal. Samas aga tunnistas kaheksa õpilast kümnest, et on oma vanematele valetanud, ja 64 protsenti möönis, et on eksamil eelmise aasta jooksul spikerdanud.

Kõrgeimad moraalipõhimõtted

Nagu siintoodud kastist näha, paistavad inimesed olevat loodud teisi usaldama. Sellest hoolimata annab Piibel realistlikult teada, et „inimese südame mõtlemised on kurjad ta lapsepõlvest peale” (1. Moosese 8:21). Kuidas selle kalduvusega võidelda ja seista vastu tänapäeval lokkavale ebaaususele? Abi on järgmistest Piibli põhimõtetest:

„Ära kavatse kurja oma ligimese vastu, kui ta elab usaldavalt su juures!” (Õpetussõnad 3:29.)

Armastus ligimese vastu ajendab meid taotlema teise heaolu ja mitte kuritarvitama tema usaldust. Sellise põhimõtte järgimine lõpetaks selle, et inimeste usaldust saamahimust õhutatuna kõikvõimalikul moel kuritarvitatakse. Üheks näiteks on võltsravimitega kaubitsemine, millest oli juttu artikliseeria alguses.

„Tõehuuled kestavad igavesti, aga valelik keel on üürikeseks!” (Õpetussõnad 12:19.)

Paljude meelest on ausad inimesed tänapäeval ebasoodsas olukorras. Ent küsi endalt: millest on rohkem tulu, kas kohesest kasust või pikaajalisest kasust, millega kaasneb enesest lugupidamine? Õpilane võib eksamil spikerdades teised oma teadmiste või oskuste osas ära petta, ent kuidas ta töö juures hakkama saab?

„Õige elab oma vagaduses, õnnelikud on ta lapsed pärast teda!” (Õpetussõnad 20:7.)

Kui oled lapsevanem, anna oma lastele head eeskuju, elades laitmatuses. Räägi neile, millist kasu on sulle toonud see, et oled käinud õigel teel. Nähes, et vanemad elavad laitmatuses, järgivad lapsed ka ise suurema tõenäosusega seda usaldusväärset teed (Õpetussõnad 22:6).

Kas toodud Piibli põhimõtted on tõesti praktilised? Kas tänapäeval võib leida usaldusväärseid inimesi?

[Väljavõte lk 4]

Ajalehe „Le Figaro” andmeil arvab üha rohkem prantslasi, et „juhtivad ühiskonnaliikmed – poliitikud, majandustegelased, sotsiaal- ja kultuuritöötajad – pole kõlbeliselt laitmatud, ja seepärast ei tunne nad ka ise mingit vajadust kõlbeliselt laitmatuna käituda.”

[Kast lk 5]

KAS LOODUD USALDAMA?

Saksamaa Frankfurdi ülikooli ärijuhtimise professor Michael Kosfeld sooritas katsed, mis viisid ta järeldusele, et usaldamine on „inimloomusele bioloogiliselt omane”. Kosfeld avastas, et kui kaks inimest omavahel suhtlevad, eraldab aju hormooni nimega oksütoksiin, mis stimuleerib usaldust. „See on tegelikult üks inimsoo erijooni,” sõnab Kosfeld. „Kui puudub usaldus, kaotame mingis mõttes oma inimsuse.”