Lähme vaatama ja kuulama „kellade kuningat”

KUI tulekahju hävitas aastal 1834 Westminsteri palee, kuulutasid Briti poliitikud välja võistluse: kes esitab uue parlamendihoone parima ehitusprojekti? Võidutööks osutus Charles Barry rikkalike kaunistustega gooti stiilis palee juurdekuuluva imposantse neljakülgse kellatorniga. Riigivaraamet andis käsu ehitada „kellade kuningas, suurim, mida maailm kunagi on näinud”.

Kell ongi üks Londoni kuulsatest orientiiridest, selle eripärane kellamäng aga on tuntud kogu maailmas. Nimeks on sel Big Ben – ehkki algselt tähistas see nimi vaid torni kelladest suurimat. See maailmakuulus ajanäitaja on tõend geniaalsest inseneritööst.

Paljunõudev ülesanne

96-meetrise kellatorni ehitus algas aastal 1843. Kolme aasta pärast otsiti meistrimeest, kes ehitaks sedavõrd täpse kella, mis ei eksiks rohkem kui sekundi tunnis. Ülesanne polnud kaugeltki kerge. Kõrgel lahtises tornis räsivad kellaosuteid tuul, lumi ja jää – samuti sinna maanduvad tuvid. Sedalaadi häiringud mõjutaksid kella pendlit, mille regulaarsed löögid on  täpsel ajanäitamisel väga olulised. Ajal, mil eksperdid vaidlesid probleemide lahenduste üle, tuli kellassepp Edmund Beckett Denison välja vastuvõetava projektiga ning ühele tuntud kellameistrile anti ülesandeks kell valmis ehitada.

Kahe aasta pärast oli kell valmis, kuid pidi veel viis aastat kellameistri töökojas ootama, seni kui töö torni kallal lõpule jõudis. Selle aja jooksul leiutas Denison seadme, mis kaitseb pendlit väliste tegurite eest ning tagab seeläbi kella täpsuse.

Big Ben saab valmis

Nüüd, mil mehhanism oli kokku pandud, oli vaja valmistada kellad. Ühes Kirde-Inglismaa valukojas valati tunnikell. See tuli oodatust tunduvalt suurem ja kaalus üle 16 tonni! Kell oli niivõrd raske, et vigastas seda Londonisse vedava laeva tekki. Lõpuks siiski sai laevareis läbi. Kui kell oli maale toimetatud, veeti ta kohale selleks spetsiaalselt valmistatud vankril, mida tiris 16 valget hobust. Seejärel riputati kell katsetamiseks parlamendihoone ette sõrestikule.

 Paljudel suurtel kelladel on nimed, nõnda nimetatigi see hiiglaslik kell Big Beniks. Miks? See pole täpselt teada. Väidetakse, et kell võis saada nime Benjamin Halli, parlamendis töötanud hiigelkasvu mehe järgi. Veel oletatakse, et kell sai nime oma aja tuntud raskekaalupoksija Benjamin Caunti järgi. Olgu algupära milline tahes, pole Big Ben praegu enam ainuüksi tunnikella nimi, vaid kogu kella ja torni üldteada nimetus.

Kahekordne õnnetus

Big Beni esimest vasarat peeti liiga kergeks, nii asendati see hiigelsuure 660-kilose vasaraga. Ent pärast kuid kestnud katsetamist juhtus õnnetus. Kell mõranes ja seda polnud võimalik parandada. Big Ben tuli lahti monteerida. Kella metall sulatati ning valati taas kellaks, mis kaalus 13,7 tonni. Jälle palistas tänavaid rahvamurd, kui vanker uut kella parlamendihoone juurde vedas.

Mõne kuu pärast sai torn valmis. Mitu meesterühma pingutas väsimatult Big Beni üles kellatorni vintsida. Lõpuks oli suur kell koos nelja väiksema, veerandtunde lööva kellaga paigas. Edasi paigaldati raske kellamehhanism ning viimaks ometi oli „kellade kuningas” töövalmis – või nii vähemalt näis.

1859. aasta juulis hakkas Big Ben tunde lööma. Paraku ei kestnud võidurõõm kaua. Oktoobri algul tekkis suurde kella taas mõra! Kella oli tornist võimatu välja tuua. Selle asemel pöörasid töölised kella veerand ringi võrra, nii et vasar vastu mõra ei lööks. Vältimaks edasisi õnnetusi, paigaldati kergem vasar. Kolme aastaga saadi Big Ben taas töökorda! Mõra on alles ning annab kellale ainulaadse kõla.

Ajaloo verstapostid

Aastal 1924 paigaldas Briti ringhäälingu kompanii BBC kellatorni alalise mikrofoni ja hakkas regulaarselt edastama Big Beni kellamängu kui riigi ajasignaali. Kaheksa aastat hiljem lülitati kuuldesse kõik Briti Rahvaste Ühenduse alad ning tänapäeval kõlavad Big Beni meloodilised helid BBC World Service’i vahendusel üle kogu maailma.

Ehkki kell jäi Teise maailmasõja pommitamistes terveks, põhjustas metalli väsimus kellamehhanismis 1976. aastal mehaanilise tõrke, tekitades kellaruumis palju purustusi. Suur kell jäi siiski terveks ning hakkas mõne nädala pärast taas tunde lööma. Kogu kell sai jälle töökorda üheksa kuu pärast.

Mõnda aega oli Big Ben maailma suurim kell, mis kunagi ehitatud, ning on tänini kõige täpsem avalikkusele mõeldud mehaaniline ajanäitaja. Selle iseloomulikku meloodiat on sageli järele aimatud, nii et seda võib kuulda kõlamas paljudes maades nii suurtest kui väikestest kelladest. Pole siis midagi imestada, et Big Benist on saanud Inglismaa ja selle pealinna sümbol. See on tõepoolest „kellade kuningas”!

[Kast/pildid lk 18]

ÕIGES AJAS PÜSIMINE

Kolm korda nädalas ronib tehnik keerdtreppi mööda 300 astet üles, et kerida käsitsi tagasi kaabel, mille otsas on ajanäitaja mehhanismi vinnastav raskus. Samuti kontrollib tehnik kella täpsust. Neli meetrit pikk pendel teeb võnke iga kahe sekundiga. Väikeses eendis pendliotsa lähedal on mõningad vanad kümnendsüsteemi eelsed ühepennised ja üks poolepennine. Kui kell jääb ajas maha, lisab tehnik mündi; kui aga läheb ette, võtab ära.

[Pilt]

Kümnendsüsteemi eelsed pennid on kella reguleerimiseks

[Allikaviited]

Kella üleskeeramine: AP Photo/Lefteris Pitarakis; mündid eendis: Parliamentary copyright images are reproduced with the permission of Parliament

[Pilt lk 19]

13,7-tonnine suur kell (Big Ben) lööb tunde

[Allikaviide]

Popperfoto/Getty Images