Navigeerimine maakera katusel

MÖÖDUNUD aegade meresõitjad unistasid Atlandi ookeani Vaikse ookeaniga ühendava põhjapoolse väila avastamisest, kuid nende ees seisis kohutav takistus: Põhja-mereteed blokeeriv jää.

Sellegipoolest oldi väga huvitatud otsetee leidmisest üle „maakera katuse”. 16. sajandil olid ümber Aafrika ja Lõuna-Ameerika lõunatippude kulgevad kaubateed hommikumaadesse Portugali ja Hispaania monopol. Teiste maade kaupmeestel tuli hakata otsima Idamaadega kauplemiseks põhjapoolseid marsruute. Nagu järgnev näitab, oli üritajaid palju.

Inglased. Aastal 1553 juhtisid esimest inglise ekspeditsiooni Hugh Willoughby ja Richard Chancellor. Pärast seda kui torm oli nende laevad lahutanud, oli Willoughby sunnitud talvituma Kaug-Põhjas Venemaale kuuluva Koola poolsaare kõledal rannikul. Olles ränkadeks tingimusteks kehvalt valmistunud, hukkus nii tema kui ka ülejäänud meeskond. Seevastu Chancelloril õnnestus Arhangelskisse sadamasse jõuda. Sealt reisis ta tsaar Ivan IV ehk Ivan Julma kutsel Moskvasse. Chancelloril ei õnnestunud küll leida läbipääsuteed Aasiasse, kuid ta pani aluse Inglise-Vene kaubavahetusele.

Hollandlased. Aastal 1594 seilas esimesena Novaja Zemljani Willem Barents. Ent sõites kolmandal reisil aastal 1596 ümber selle Venemaale kuuluva saarestiku põhjatipu, sattus laev jäävangi ja purunes täielikult. Ajupuudest ehitatud varjualuses talvitades ja jääkarulihaga hinge sees hoides karmi talve üle elanud, asus Barentsi meeskond kahe väikse paadiga tagasiteele. Barents ise teekonda üle ei elanud.

Venelased. Vene maadeavastajad korraldasid agaralt uurimisretki Siberisse ja Venemaa Kaug-Itta. Kõigest 60 aastaga (1581–1641) tungisid nad Uuralitest Vaikse ookeanini. Umbes sel ajal sõitsid kasakad piki Siberi jõgesid Põhja-Jäämereni välja. Nad  kuulutasid Siberi Venemaa osaks ning olid laevadel piki Siberi kirderannikut sõitmise pioneerid. Aastal 1648 läbisid Venemaa laevad väina, mis sai hiljem Beringi nime (taani meresõitja Vitus Beringi järgi).

Hilisemad ekspeditsioonid

Aastatel 1733–1743 asus Beringi juhtimisel tuhatkond meest seitsmes jaos uurima Venemaa Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani rannikut. Laevad jäid korduvalt jäävangi ja palju meremehi kaotas elu. Sellegipoolest kaardistati sellel ekspeditsioonil peaaegu kogu Põhja-Jäämere rannik. Kogutud andmed – nende hulgas kaardid, sügavuste mõõtmised ja teave jääolude kohta – osutusid tulevastele Põhja-Jäämerd sõitjatele ülimalt väärtuslikuks.

Kõik need Põhja-Jäämere reisid tehti puidust laevadel. Kuid Beringi ekspeditsioon näitas selgelt, et need on Põhja-meretee läbimiseks täiesti sobimatud. * Aastal 1778 jõudis samale järeldusele briti maadeuurija James Cook, kui ta läbi Beringi väina lääne poole seilas ja teel olles jäävangi sattus. Möödus sajand, enne kui soome päritolu Nils Adolf Erik Nordenskiöldil õnnestus läbida see väil aurulaevaga.

Venelaste kogemused

Pärast Venemaa 1917. aasta revolutsiooni oli kõigi laevade liikumine, välja arvatud Venemaa omad, talle kuuluvas Põhja-Jäämere piirkonnas tõkestatud. Alates 1930. aastatest avas Nõukogude Liit Põhja-meretee ja rajas uute tööstusasunduste teeninduseks sadamaid. Sel teel sai Venemaa kõigis Põhja-Jäämerel navigeerimise aspektides kogemusi.

Külma sõja ajal jäi Põhja-meretee välismaa laevadele suletuks. Ent tingituna poliitilistest reformidest ja üleminekust turumajandusele soodustavad Venemaa võimud nüüd rahvusvahelist laevandust sel marsruudil. Järgnev on heaks näiteks sellest tuleneva kasu kohta.

2009. aasta suvel läbisid kaks saksa kaubalaeva Beringi väina ning sõitsid piki peaaegu jäävaba Aasia ja Euroopa rannikut läände Hollandini välja. See oli esimene kord, mil välismaine laevakompanii läbis kogu Põhja-meretee. Merereis hoidis kokku umbes 3000 meremiili ja kümme päeva. Reisi ette võtnud kompanii arvestuste järgi säästis läbi Arktika kulgev otsetee ligikaudu 300 000 eurot laeva kohta.

Praegu on Arktika merejää kiiresti taandumas. Sellest tulenevalt on ookeani hiigelalad suviti jäävabad. * Kuigi selline suundmus võib keskkonna pärast muretsema panna, pole laevadel juhul kui sulamine peaks jätkuma, enam tarvis sõita madalates vetes piki Venemaa rannikut, vaid nad saavad kasutada Atlandi ja Vaikse ookeani vahelist sirgteed otse üle maailma katuse.

[Allmärkused]

 [Kaart lk 15]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

MARSRUUDID

Hugh Willoughby ja Richard Chancellor

Willem Barents

Vitus Bering

Nils Adolf Erik Nordenskiöld

Jääpiirid

[Kaart]

PÕHJA-JÄÄMERI

Põhjapoolus

Püsijää piir

Suvise paakjää piir

Talvise paakjää piir

PÕHJAPOLAARJOON

ROOTSI

GRÖÖNIMAA

KANADA

ALASKA

Beringi väin

VENEMAA

SIBER

UURALID

Novaja Zemlja

Koola poolsaar

Arhangelsk

MOSKVA

[Pilt lk 16]

Arktika merejää sulab kiiresti

[Pildi allikaviide lk 14]

Library and Archives Canada/Samuel Gurney Cresswell collection/C-016105