Maagaas kodu energiaallikana

MAAGAAS rahuldab enam kui 20 protsenti kogu maailma energianõudlusest. Kuidas on maagaas tekkinud? Kui puhas see on ja kui palju on seda veel järel?

Paljude teadlaste arvates moodustus maagaas kaugetel aegadel taimsete ja loomsete jäänuste, sealjuures planktoni lagunemisel. Selle teooria järgi muundasid mikroobid maa peale kuhjunud setete survel ja sügavalt maa alt tuleva kuumuse toimel orgaanilised jäänused pika ajaperioodi vältel fossiilseteks kütteaineteks: kivisöeks, gaasiks ja naftaks. Aegade jooksul tungis suur osa sellest gaasist poorsetesse kivimitesse, nii et mõnikord moodustusid gaasikindla kivimikihi alla hiigelreservuaarid ehk gaasimaardlad. On olemas hiiglaslikke, triljoneid kuupmeetreid gaasi sisaldavaid maardlaid. Mil moel gaasivarusid leitakse?

Maagaasi otsinguil

Gaasiotsinguid hõlbustavad kaugseiresatelliidid, globaalse asukoha määramise süsteemid, peegeldusseismoloogia ja arvutid. Peegeldusseismoloogia tugineb põhimõttel, et heli peegeldub maapõue kivimikihtidelt tagasi, andes teadlastele süvaehituse kohta akustilise pildi. Inimese valmistatud heliallikateks on tavaliselt väikesed lõhkeainekogused või spetsiaalsetele veoautodele paigaldatud rammid. Tekkinud lööklained tungivad maakoorde ja peegeldavad tagasi ootevalmis instrumentidele, mille abil loovad teadlased kivimimassiividest kolmemõõtmelisi arvutimudeleid. Need mudelid omakorda võivad osutada võimalikele gaasivarudele.

Avamereuuringutel tekitatakse helilaineid spetsiaalsete, kokkusurutud õhku, auru või vett merre tulistavate kahuritega. Tekkinud survelained tungivad merepõhja ja peegelduvad tagasi hüdrofonidele, mis on kinnitatud uurimislaeva taga pukseeritava pika kaabli  külge. Taas kasutavad uurijad neid signaale arvutimudelite põhjal analüüside tegemiseks.

Gaasimaardla peab sisaldama piisaval määral gaasi, et ekstraheerimine end ära tasuks. Seepärast tuleb geoloogidel teha kindlaks nii varude rõhk kui ka maht. Mõõteriistad võimaldavad rõhku üsna täpselt mõõta, kuid täpset mahtu pole nii kerge kindlaks määrata. Üks meetod on registreerida algne rõhk, lasta välja kindel kogus gaasi ja seejärel registreerida rõhk taas. Väike rõhulangus osutab mahukale, suur rõhulangus aga väiksele varule.

Kuidas gaas kasutuskõlblikuks saab

Ekstraheerimise järel suunatakse maagaas torujuhtmete kaudu rafineerimistehasesse, et eemaldada soovimatud kemikaalid, nagu süsinikdioksiid, vesiniksulfiid ja vääveldioksiid, samuti torujuhtmeid korrodeerima kippuv veeaur. Seejärel maagaas destilleeritakse ülimadalate temperatuuride juures, et eemaldada põletuskõlbmatu lämmastik ja regenereerida väärtuslik heelium, butaan, etaan ja propaan. Lõpp-produktiks on eriti puhas metaan, mis on värvitu, lõhnatu ja suure kütteväärtusega. Kuna metaan on loodustoode, kutsutakse seda ka looduslikuks gaasiks.

Et maagaas oleks koduseks kasutamiseks turvaline, lisavad tootjad väikestes kogustes kirbelõhnalisi väävlit sisaldavaid ühendeid, nii et leket saab aegsasti avastada ja plahvatuse vältimiseks peatada. Igal juhul on maagaas hulga puhtam kütus kui muud fossiilsed kütteained, nagu näiteks kivisüsi või õli.

Transpordi hõlbustamiseks maagaasi jahutatakse väga tugevalt ja muundatakse vedelaks maagaasiks. Butaanist ja propaanist saadakse üldjuhul vedelat naftagaasi, mis on gaasiballooniga töötava gaasigrilli kasutajatele hästi tuntud. Seda gaasi kasutatakse laialdaselt ka busside, traktorite, veoautode ja muude sõiduvahendite kütusena. Keemiatööstus kasutab butaani ja propaani plastides, lahustites, kunstkiududes ja muudes orgaanilistes toodetes.

Taastumatu energiavaru

Nagu kõik fossiilsed kütused, on ka maagaas taastumatu loodusvara. Arvestuste kohaselt on veel leidmata 45 protsenti tootmiskõlblikku gaasi. Kui see arv paika peab, võib varusid praeguse kasutustempo korral jätkuda umbes 60 aastaks. Kuid paljudes maades energiatarbimine kasvab, nii et praegused arvestused võivad küllaltki ekslikuks osutuda.

Mõningate maade lausa pöörane industrialiseerimistempo võib panna tõepoolest mõtlema, et maakera loodusvarad on ammendamatud. Tõsi ta on, et on olemas ka tuumaenergia, samuti taastuvad energiaallikad, nagu päikese- ja tuuleenergia. Kuid kas need suudavad kasvavat energiavajadust rahuldada? Ja kas need osutuvad keskkonna suhtes puhtaks ja turvaliseks? Aeg näitab.

[Joonis/pilt lk 14]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Pärast ekstraheerimist suunatakse maagaas torujuhtme kaudu rafineerimistehasesse, kus seda enne kodudesse ja asutustesse toimetamist töödeldakse

[Joonis]

Gaasipuurauk

Rafineerimistehas

Gaasikompanii

[Pilt lk 13]

Spetsiaalsete seadmetega tekitatakse helilaineid, mis ootevalmis instrumentidele tagasi peegelduvad

[Pilt lk 13]

Geoloogid analüüsivad helilainete abil genereeritud kolmemõõtmelisi mudeleid

[Piltide allikaviited lk 13]

Ülal: © Lloyd Sutton/Alamy; all: © Chris Pearsall/Alamy