Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Bakteri vibur

Bakteri vibur

Kas see on kavandatud?

Bakteri vibur

● See näib ka võimsa mikroskoobi all imetillukese ja tähtsusetuna. Võrreldud on seda võimsa paadi päramootoriga. Mida siis bakteri vibur endast kujutab?

Vibureid on mitmesuguseid, kuid küllap vist kõige enam on uuritud bakteri viburit ehk flagelli (ladina keeles flagellum, ’piits’). Bakteri rakuseina külge kinnituv vibur pöörleb, võimaldades seeläbi mikroorganismil edasi liikuda, peatuda, ümber pöörata ja teises suunas liikuda. Arvatakse, et pooled kõigist teadaolevatest bakteritest on varustatud mitmesuguste viburitega.

Bakterite või muude mikroorganismide DNA sisaldab viburi ja selle veomehhanismi „jooniseid”. Kogu agregaat koosneb umbes 40 valgust, mida võiks võrrelda mootoriosadega. On hämmastav, et see paneb end ise kokku kõigest 20 minutiga!

Väljaandes „The Evolution Controversy” öeldakse: „Bakteri viburi mootoril on rootor, mis teeb 6000–17000 pööret minutis. Mis veelgi tähelepanuväärsem, see võib muuta suunda kõigest veerandi pöördega ja seejärel liikuda kiirusega 17 000 pööret minutis teises suunas.” Ajakiri „New Scientist” nimetab bakteri viburit „kompleksse molekulaarsüsteemi esmaklassiliseks näiteks – inimese insenerioskusi ületavaks keerukaks nanomasinaks”.

Teadlasi hämmastab fakt, et tilluke bakteri vibur paneb end ise kokku täpse korra järgi, mida on vaja, et kõik 40 osa sobituksid õigesti ja funktsioneeriksid laitmatult.

Mida sina arvad? Kas bakteri vibur tekkis juhuse läbi või on see kavandatud?

[Joonis/pilt lk 24]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Rootor

Läbiviik

Universaalliigend

Propeller

Vibur

[Pilt]

Suurendatud pilt bakterist

[Allikaviited]

Väike pilt bakterist: © Scientifica/Visuals Unlimited, Inc.; viburi skeem: Art source courtesy of www.arn.org