Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kasulikke nõuandeid eakatele

Kasulikke nõuandeid eakatele

Kasulikke nõuandeid eakatele

TÜDRUK uisutab liuväljal ringi. Ootamatult ta vääratab ja kukub. Läheb mõni sekund ja ta on jälle jalul, tundmata muud kui veidi piinlikkust. Aastates naine komistab ja kukub oma kodus ning murrab puusaluu. Talle tehakse operatsioon ning taastumiseks läheb pikki kuid. Nüüd kardab ta kukkumist rohkemgi, mistõttu ta väldib kehalist aktiivsust ja jääb veelgi nõrgemaks.

Läänemaailmas kukub 65-aastastest ja vanematest inimestest igal aastal rohkem kui kolmandik. Mis veelgi halvem, selles vanuseklassis on kukkumised vigastustest põhjustatud surmade peapõhjuseks. Täiesti õigesti ütleb Piibel eakate kohta: „Küngastki kardetakse ja teed käies on hirm” (Koguja 12:5).

Olgugi et aastad toovad tavaliselt kaasa füüsilisi raskusi, saab turvalisuse suurendamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks võtta ette nii mõndagi praktilist. Esiteks tuleks püüda säilitada nii palju kui võimalik tervist ja elujõudu. Teiseks oleks hea muuta oma kodu turvalisemaks.

Säilitagem tervist ja elujõudu

Vananedes võib halveneda meie koordinatsioon, samuti võib olla probleeme nägemise ja tasakaaluga. Lihaste ja luude nõrgenedes võib ka jõud kaduda. Ent elujõu kahanemist võib aeglustada kehaline aktiivsus ja head toitumisharjumused. „Oluline on teha harjutusi, mis parandavad tasakaalu, kehahoidu, vastupidavust ja painduvust,” ütleb füsioterapeut Nita.

USA tervishoiu- ja sotsiaalministeeriumi väljaandes mainitakse: „Eakad täiskasvanud saavad sõltumata tervisest ja füüsilistest võimetest palju kasu sellest, kui jäävad kehaliselt aktiivseks. Ka siis, kui inimesel on raskusi seismise või kõndimisega, saab ta ikkagi harjutusi teha ja neist kasu ammutada. Tegelikult toob enamikul juhtudel palju rohkem kahju see, kui inimene midagi ei tee.” * Kõige muu kõrval aitab füüsiline aktiivsus vältida südamehaigusi, liigesevalusid, luuhõrenemist ja depressiooni. Paraneb vereringe, seedimine ja uni, samuti lisandub enesekindlust ja ärksust.

Juhul kui inimene pole harjunud olema kehaliselt aktiivne, oleks tal tark kõigepealt arsti juures käia. Samuti tuleks konsulteerida arstiga siis, kui harjutuste tegemise ajal tuntakse nõrkust või valu rinnakus. Tegelikult oleks sellisel juhul tark helistada kiirabisse. Selliseid ohtlikuks kujuneda võivaid sümptomeid ei tohiks kergelt võtta! Ka on soovitatav lasta kord aastas arstil silmi kontrollida.

Mis puutub toitumisse, siis tuleks vältida toite, mida saab ehk küll kiiresti ja hõlpsasti valmistada, kuid milles napib vitamiine ja mineraalaineid. Iseäranis vajavad eakad toitu, mis sisaldab küllaldasel määral D-vitamiini ja kaltsiumi. Mõlemad aitavad säilitada luumassi või vähemalt pidurdada selle kadu. Niisiis peaks toit sisaldama täisteratooteid, väikese rasvasisaldusega piimaprodukte ning värskeid puu- ja köögivilju. Enne, kui võtta oma toitumisharjumustes ette suuri muudatusi, tuleks konsulteerida arstiga. Võib-olla soovitab ta konkreetseid tervisetegureid arvestades mingit dieeti või mõningate toiduainete vältimist.

Lisaks tuleb hoolitseda küllaldase vedelikuhulga eest organismis. Eakate, eriti üksi või hooldekodus elavate inimeste hulgas üsna tavaline vedelikupuudus võib luua soodumuse kukkumisteks, segasuseks, kõhukinnisuseks, naha elastsuse kadumiseks, nakkusteks ja koguni surmaks.

Kuidas teha kodu turvalisemaks

Suurem osa kukkumisi leiab aset kodus. Ent mõningaid praktilisi ettevaatusabinõusid rakendades saab seda ohtu märkimisväärselt vähendada. Järgnevat lugedes mõelgem, milline on meie kodu.

Vannituba

● Põrand peaks ka märjana pakkuma jalataldadele kindlat tuge.

● Dušipõrandal või vannis peaks olema libisemisvastane matt või viimistlus. Dušipingi olemasolul peaks sealt ulatuma hõlpsalt kraanini. Abi on ka sellest, kui dušiotsikut on võimalik käes hoida nii, et pesemise ajaks saab istuma jääda.

● Hea, kui on olemas käepidemed, millest saab tuge vanni sisse või vannist välja astudes või tualetti kasutades. Sellised toed peaksid olema tugevad ja kindlalt paigaldatud. Samuti peaks tualetipoti iste olema piisavalt kõrge, et saaks liigsete pingutusteta istuda ja püsti tõusta.

● Hoidkem öötuled põlemas või kasutagem taskulampi.

Trepid

● Trepid peaksid olema heas seisukorras ja korralikult valgustatud ega tohiks olla asjadega tõkestatud.

● Trepil peaksid olema võimaluse korral mõlemal pool kindlad käsipuud, lisaks astmetel libisemisvastased ribad ning nii alguses kui lõpus valguslüliti.

● Trepist üles ja alla kõndimine aitab eakatel jalad tugevad hoida. Kuid tasakaaluprobleemide korral ei tohiks nad seda üksi teha.

Magamistuba

● Voodi ja muude mööbliesemete ümber võiks olla piisavalt ruumi ohutuks liikumiseks.

● Riietumise puhuks peaks olema tool, millel istuda.

● Voodis olles peaks olema lamp või taskulamp käeulatuses.

Köök

● Tööpinnad peaksid olema liigsetest esemetest vabad, et takistusteta paigutada sinna toiduaineid ja muud vajalikku.

● Köögipõrand ei tohiks olla libe ega läikiv.

● Köögikappides ei tohiks esemed olla ei liiga kõrgel ega liiga madalal. Need peaksid olema kergesti kättesaadavad ka ilma abita. Vältida tuleks redeleid ja astmepinke. Mitte kunagi ei tohiks toolile ronida!

Üldist

● Hoidkem põlemas öötulesid, mis valgustavad teed vannituppa või mujale, kuhu öösel võib olla vaja minna.

● Öösel, mil ei olda ehk täiesti ärkvel, võiks olla abi kepist või kõndimisraamist.

● Toolid peaksid seisma kindlalt põrandal paigal (ei tohiks olla ratastel) ning olema käetugedega ja õige kõrgusega, nii et oleks kerge istuda ja püsti tõusta.

● Komistamise vältimiseks tuleb narmendavad vaibad, üleskerkinud linoleum või purunenud põrandaplaadid parandada, välja vahetada või eemaldada. Kõik elektrijuhtmed peaksid kulgema piki seinu, aga mitte risti üle käiguteede.

● Väikesed lahtised vaibad suurendavad kukkumisohtu ning need tuleks vaippõrandalt eemaldada. Kui need on siledal, näiteks puit- või plaatpõrandal, peaks libisemisvastane tagakülg neid kindlalt paigal hoidma.

● Vältida tuleks toasusse, mis on kas lohmakad või ärakantud või libeda tallaga. Kanda ei tohiks lahtiseid või kontsaga jalanõusid.

● Mõningad ravimid teevad inimese jõuetuks ja ebakindlaks. Kui pärast mingi ravimi sissevõtmist end nõnda tuntakse, tuleks kindlasti sellest arstile rääkida. Ta võib muuta ravimi doosi või asendada selle teisega.

Juhul kui eakas märkab midagi, mis takistab teda enda eest turvaliselt hoolitsemast, oleks tal hea kõnelda sellest kas pereliikmetele, sõpradele või hoone korrashoiu eest vastutajatele. Sellega ei tohiks viivitada.

Mida teised saavad teha

Mida saad sina oma eakate vanemate, vanavanemate või sõprade heaks teha, et neil ei tuleks ette ohtlikke kukkumisi? Esiteks saad taktitundeliselt vaadata eeltoodud nimekirja koos nendega läbi ja aidata probleemsed valdkonnad likvideerida. Ehk oleks vaja neile nädalas üks-kaks tervislikku söögikorda pakkuda. Eakatel on vaja ka regulaarselt kehaliselt liikuda. Kas ehk saad viia neid jalutama, seda võib-olla ühenduses oma muude ettevõtmistega? Paljud eakad käiksid heal meelel majast väljas, kui nendega ühes oleks usaldusväärne kaaslane. Mõnel maal pakub riik abi koduseks põetamiseks, füsioteraapiaks ja kodu turvalisuse tagamiseks. Arst peaks oskama sellistele teenustele tähelepanu juhtida.

Looja, keda ennastki nimetatakse „Elatanuks”, ootab meilt lugupidamist eakate inimeste, eriti oma aastates vanemate vastu (Taaniel 7:9). „Sa pead oma isa ja ema austama,” käsib ta (2. Moosese 20:12). Ka nõuab ta: „Hallpea ees tõuse üles ja vanale anna au! Karda oma Jumalat!” (3. Moosese 19:32). Jah, eakatest lugupidamises kajastub kiiduväärselt jumalakartus. Kui eakad omakorda on neile osutatud abi eest siiralt tänulikud, annab see teistele tõuke armastavaks ja lugupidavaks hoolitsemiseks. Selliste inimeste abistamine pole kaugeltki pelk kohustus. Seda tehakse hea meelega!

[Allmärkus]

^ lõik 7 Regulaarse kehalise koormuse kasu käsitletakse üksikasjalikumalt ajakirja „Ärgake!” 2005. aasta 22. mai numbris.

[Kast/pildid lk 15]

ELEKTROONILINE ABIVAHEND HÄDAOLUKORRA PUHUKS

Mõnel maal saavad vanemad inimesed hankida endale väikese elektroonikaseadme, mida kasutada hädaolukorras, näiteks õnnetult kukkudes. Nupule vajutades saab abi kutsuda. Sellised seadmed võib kas kaela riputada või randmele kinnitada. Juhul kui seal, kus sina elad, on selline teenus saadaval, oleks hea seda kaaluda – eriti kui elad üksi. *

[Allmärkus]

^ lõik 46 Eestis tuleks selle seadme saamiseks pöörduda sotsiaalameti poole.