Kas sa teed arukaid valikuid?

„Mu vanemate muusika on täiega igav,” kurdab 17-aastane Jordan. *

„Mu poja muusika on tulvil ängi ja vihkamist,” kurvastab ta ema Denise.

MIKS on vanematel muusika suhtes sageli teismelistega erimeelsusi? Üks tegur on see, et aastate lisandudes võivad maitse-eelistused muutuda. Teine tegur on, et muutub ka muusika. Niisiis, muusika, mis täna on populaarne, võib olla homseks juba iganenud.

Ent üks on kindel: muusika mõjutab meid. Kas oled märganud, kuidas muusika mõjub sinu emotsioonidele? Kui muistse Iisraeli kuninga Sauli peas keerlesid muremõtted, rahustas teda mahe muusika (1. Saamueli 16:23). Üldiselt võttes on muusikapalad nagu inimesed, kellega me lävime. Mõned inimesed kutsuvad meis esile positiivseid tundeid, näiteks õnne ja armastust. Teised tekitavad meis aga selliseid halbu tundeid nagu viha ja vaen (Õpetussõnad 13:20).

Kuna muusika avaldab nii tugevat mõju, tasub lapsevanematel ja lastel olla muusika suhtes valiv. Kui oled lapsevanem, kas tunned siirast huvi oma lapse muusikakuulamise harjumuste vastu? Kas oled kehtestanud teatud reeglid?

 See ei tähenda pelgalt seda, et keelad lapsel kuulata mingit plaadialbumit või teatud liiki muusikat. Sul tuleks aidata tal valida ka sobivaid alternatiive. Teismelisi paremini mõista aitav raamat „On Becoming Teenwise” nendib: „On ju nii, et pole võimalik võtta inimeselt ära midagi talle väga armast ja jätta asemele tühimik. Talle on vaja pakkuda aseainet, midagi uut vana asemele, vastasel korral pöördub inimene endise juurde tagasi.”

Tasuks mõelda ka sellele, kui palju aega su laps muusikat kuulates veedab. Kas see võtab talt ära aja, mida ta peaks kasutama sellistele tähtsamatele asjadele nagu õppetükkide ettevalmistamine, usuline tegevus või kodused kohustused? Öeldakse ju Piiblis, et „igale asjale on määratud aeg” (Koguja 3:1).

Samuti võib osutuda probleemiks teistest eraldumine. Muidugi vajame kõik me privaatsust ja aega vaikselt mõtisklemiseks, et mitte muutuda pinnapealseks (Laul 1:2, 3). Kuid äärmuseni minev üksiolek võib muuta inimese enesekeskseks ja isekaks (Õpetussõnad 18:1). Felipe, kes on praegu 20-aastane, pidas muusika kuulamist talle hädavajalikuks omaette olemise ajaks. Ta tõdeb: „Kuid ema oli mures, et ma eraldan end teistest.”

Mida saaksid Felipe-sarnased noored ja nende vanemad teha, et leida arvamustes ühine pind? Mis aitaks igaühel meist targalt muusikat valida? Paljud on leidnud abi Piibli põhimõtetest. Miks mitte arutada koos lastega järgnevat kolme küsimust.

● Mis sõnumit see muusika kannab? „Hoorust ja igasugust ebapuhtust ega ahnust ärgu isegi mainitagu teie seas” (Efeslastele 5:3). Kuigi paljude laulude sõnad on sündsad, kiidavad teised varjatult või avalikult heaks või isegi propageerivad käitumist, mis on vastuolus tervete väärtushinnangutega, sealhulgas Piibli põhimõtetega. On ju mõningad muusikažanrid kõlvatuse, vihameelsuse ja vägivaldsuse poolest üldtuntud. „Räpplaulude sõnad on vahel šokeerivad ja jõhkrad ning kubisevad naistevihkajalikest ja roppudest väljenditest,” sõnab kirjanik Karen Sternheimer. Heavy metal laulude sõnadesse on sageli põimitud vägivaldsust ja okultismi. Isegi peavoolu popmuusika võib propageerida sobimatut käitumist. Muusikat valides on seepärast hea oma mõtlemisvõimet kasutada, et langetada arukaid otsuseid (Roomlastele 12:1). Ära  vali kuulamiseks lihtsalt muusikat, mis on populaarne või meeldiva kõlaga.

● Kuidas mõjutab see muusika minu tundeid? „Hoia oma südant ..., sest sellest lähtub elu!” (Õpetussõnad 4:23.) Sinu muusikavalik on midagi enamat kui sinu sisemaailma peegeldus – see võib sinu sisemaailma kujundada. Varemmainitud Jordan lausub: „Teatud liiki muusika kuulamine tegi mind vihaseks ja agressiivseks.” Küsi endalt, kuidas mõjutab muusika, mida kuulan, minu mõtteid ja meeleolu? Kas see mõjub lõõgastavalt ja värskendavalt või tekitab hoopis pingeid ja ärritust? Kas see äratab minus siivutuid mõtteid? (Koloslastele 3:5.) Kui mingi muusikapala kutsub sinus esile soovimatuid tundeid või toidab ebapuhtaid mõtteid, oleks arukas selle kuulamisest loobuda (Matteuse 5:28, 29). 17-aastane Hannah märgib: „Ma näen, kui kahjulik võib halb muusika olla, seepärast ei taha ma sellega üleüldse tegemist teha.”

● Kas see muusika tõesti mõjutab mu väärtushinnanguid? „Vihake kurja ja armastage head,” mainib kirjakoht Aamos 5:15. Tänapäeval võib see osutuda väljakutseks, kuna nagu Piibel on ennustanud, on inimesed üldiselt „enesearmastajad, rahaarmastajad, iseteadvad, üleolevad, teotajad, sõnakuulmatud vanematele, tänamatud, ebalojaalsed, ilma loomupärase kiindumuseta, vastu mis tahes kokkuleppele, laimajad, enesevalitsuseta, metsikud, ei armasta headust, ... pigem naudingute armastajad kui Jumala armastajad” (2. Timoteosele 3:1–4). Seepärast esitataksegi 5. salmis soovitus: „Nendest pöördu ära.”

Kuidas seda teha? Ilmselgelt eeldab see enamat kui sellistest inimestest lihtsalt eemale  hoida. Meil tuleb ka pöörduda ära kõigest, mis peegeldab taoliste inimeste jumalatuid teid (Efeslastele 4:25, 29, 31). Kas see piirab liigselt su muusikavalikut? Üldsegi mitte!

Avarda oma muusikalist maitset

Paljudes peredes teevad lapsevanemad ja teismelised meeleldi tutvust üksteise muusikamaailmaga. Lena mainib: „Mu 13-aastane tütar tutvustas mind oma lemmikmuusikaga ja nüüd kuulan seda hea meelega.” 16-aastane Heather ja ta vanemad naudivad üksteise muusikat ja aina vahetavad vastastikku CD-plaate.

Kõikjal maailmas tunnevad miljonid igas vanuses ja igasuguse kultuuritaustaga Jehoova tunnistajad rõõmu väga mitmekülgsest muusikast, kaasa arvatud vaimselt ülesehitavatest meloodiatest laulikus „Laulge Jehoovale”. * Seda hoolimata tõigast, et need meloodiad erinevad nii mõnegi kultuuri muusikastiilidest.

Oled sa siis lapsevanem või teismeline, enne kui ostad plaadi või laed alla muusikapala, küsi endalt: kes on andnud mulle võime muusikast rõõmu tunda? Kas pole see mitte meie Looja Jehoova Jumal? Kuidas saaksin talle näidata, et ma hindan tema antut kogu südamest? Kas mitte nii, kui pean oluliseks tema mõõdupuid selle kohta, mis on õige või vale, tark või ebatark? Selliste küsimuste üle mõtisklemine aitab sul targalt muusikat valida ning valmistada rõõmu nii enda kui ka oma Looja südamele (Õpetussõnad 27:11).

[Allmärkused]

[Väljavõte lk 7]

Mõningad muusikažanrid on kõlvatuse poolest üldtuntud

[Väljavõte lk 8]

Nautimisväärset muusikat on laias valikus

[Kast lk 7]

Mis ajendas mind oma elu muutma

„Minu teismeea aastaid hägustasid alkohol, narkootikumid ja vägivaldsus,” sõnab 24-aastane noormees Ashley. „Kõigeks selleks sain õhutust heavy metal ja räppmuusikast. Ropud, vihkamist täis laulusõnad ning võimas ja jõuline rütm lasid mind tunda end vägevana. Samuti liitis muusika mind ühte narkootikume pruukivate sõpradega. Meie juhtideks ja kangelasteks olid räpparid ja heavy metal bändid.

Ent ühtäkki hakkas mul elus kõik viltu vedama. 17-aastaselt oleksin uimastite üledoosi tõttu peaaegu surnud. Kui ma ärkasin, palvetasin Jumala poole abi leidmiseks. Mäletasin, et kord oli üks poiss mulle öelnud, et Jumala nimi on Jehoova. Seostasin selle nime Jehoova tunnistajatega. Otsisin telefoniraamatust tunnistajate numbri, helistasin neile ja hakkasin koos nendega Piiblit uurima.

Hülgasin halvad harjumused ja viskasin oma plaadid minema. Heitnud CD-d prügikasti, jäin seisma ja vaatasin neid. Mu süda pidi lõhkema. Tuletasin siis endale meelde, et see muusika ühes minu pahedega hävitab mu. Keerasin ringi ja kõndisin minema.

Veel nüüdki aastaid hiljem tõmbab mind ikka heavy metal ja räpp. Seepärast hoidun neist nii nagu narkootikumidest. Tunnen praegu mõnu teist laadi muusikast: ballaadidest, kergest rokist ja klassikalisest muusikast. Aga mis peamine, olen iseenda peremees.”

[Kast lk 9]

Kasulikke näpunäiteid lapsevanematele

Kas su lapse muusikaline maitse põhjustab sulle peavalu? Kuidas teda aidata, ilma et sellest suur tüli lahvataks? Kaalu järgmisi nõuandeid:

Ole teadlik. Enne vestluse alustamist oleks hea tutvuda faktidega. Kuula meloodiat, pane tähele sõnu ja uuri plaadiümbrist. Küsi endalt: kas mul on tõesti põhjust muretseda või olen ma liiga kitsarinnaline? Piibel sõnab: „Targa süda teeb tema suu targaks ja edendab ta huultel õpetust” (Õpetussõnad 16:23).

Ole tähelepanelik. Muusika võib olla otsekui aken su lapse sisemaailma ja südamesse. Püüa leebelt teada saada, mida ta tunneb. Küsi, miks talle see muusika meeldib? Kas see muusika väljendab temagi muremõtteid? Seejärel kuula hoolega lapse vastust. Kirjakohas Õpetussõnad 20:5 öeldakse: „Nõu on mehe südames nagu sügav vesi, aga arukas mees oskab seda ammutada!”

Ole ülesehitav. Sinu eesmärk pole pelgalt õhutada teismelist loobuma sobimatust heliplaadist. Pigem soovid sa aidata tal treenida oma „tajuvõimet ... eristama õiget ja valet” (Heebrealastele 5:14). Anna siis oma lapsele õppetund kogu eluks: õpeta teda süüvima Piibli põhimõtetesse ja neis veenduma. Nii tehes aitad tal arendada mõtlemisvõimet ja jumalikku tarkust, mis on palju väärtuslikumad kui kogu maailma kuld (Õpetussõnad 2:10–14; 3:13, 14).

Ole kindel, mõistev ja lahke. „Riietuge nagu Jumala valitud, pühad ja armastatud, hella kaastunde, lahkuse, alandliku meele, tasaduse ja kannatlikkusega” (Koloslastele 3:12). Teismelisega arutledes hoidu olemast dogmaatiline või vaidlushimuline. Pea meeles, et sinagi olid kunagi teismeline.

[Pilt lk 8]

Muusikat valides juhindu kõrgetest mõõdupuudest