Kuidas sünnivad hitid?

MUUSIKATÖÖSTUS on tõtlik, heitlik ja ülimalt võistluslik. Muusikalised eelistused muutuvad, hitid tüütavad ära, uued maitsed ja tehnikad tõrjuvad halastamatult vanad välja. Mänedžerid „otsivad pidevalt uusi kuumi muusikapalasid”, sõnab sotsiaalmeedia asjatundja Kelli Burns. Kuid pole sugugi lihtne ühest palast hitti teha. „Arvukalt noori unistab plaadistaariks saamisest, ... kuid unistuse ja plaadilepingu vahele jääb tihtilugu pikk ja vaevaline teekond,” mainib üks muusikatööstuse käsiraamat. (Vaata kasti „Muutused muusikatööstuses”, lk 6.)

Sõnade valamine muusikasse

Laulukirjutajad (1) püüavad panna kokku selliseid sõnu, mis puudutavad inimeste emotsioone, mis helisevad kaasa nende lootuste, unistuste ja sügavaimate tunnetega. Mis on kõige populaarsem teema? Loomulikult armastus. Samuti üritavad laulukirjutajad luua paeluvaid meloodiaid – meeldivaid muusikalisi fraase, mis haaraksid kuulajate tähelepanu ja jääksid peas keerlema.

Järgmisena teeb laulukirjutaja tavaliselt laulust esitlussalvestise ehk demo. Kui otsustajad plaadifirmast arvavad laulul olevat menulootust, teevad nad artistile ettepaneku sõlmida plaadistusleping (2). Juhul kui neil aga on esitaja suhtes kõhklusi (võib-olla on inimene  vähe tuntud), võivad nad laulu ära osta, nii et seda esitaks rohkem tuntud artist.

Stuudios

Plaadistuseks (3) palkavad plaadifirmad üldiselt kogenud produtsendi. Tema on isik, kes otsustab muusikalise väljenduslaadi üle ja kiidab heaks lõppsalvestise. Samuti üürib ta helistuudio, palkab muusika arranžeerijad, noodistajad, muusikud, taustalauljad ja stuudiotehnikud ning hangib vajaliku tehnika, et valmiks professionaalne ja müüv toode.

Enamik salvestisi pannakse kokku kihiti. Üldiselt alustatakse trummidest, kitarrist, basskitarrist ja klahvpillist. Hiljem lisatakse ja miksitakse kokku solisti ja taustalauljate vokaalid, instrumentaalsoolod ja kõiksugu erilised kõlaefektid, et valmiks digitaalne masterplaat (4).

Turustus

Oma toodete reklaamimiseks valmistavad plaadifirmad sageli muusikavideoid (5). Need kolme- kuni viieminutilised videoklipid annavad aimu põnevast live show’st ja tutvustavad artisti meedias. Lisaks võivad videod plaadifirmale kopsaka sissetuleku anda.

Plaadistusi tegevad artistid müüvad alati rohkem albumeid paikkondades, kus nad kontserte (6) annavad. Tihti reklaamivadki artistid uut albumit sellega, et korraldavad kontserttuuri. Samuti on enamikul artistidel oma  veebisait (7) muusikanäidiste, fotode, videote, isikliku blogi ning teadetega tulevaste kontsertide kohta, lisaks võib sealt leida viiteid fännklubidele ja mis kõige olulisem – interneti muusikapoodidele.

Kes otsustab, kas laulust saab hitt? Tegelikult just sina, kes sa seda lugu kuulad. Mille alusel sa siis endale muusikat valid? Kas eelkõige meloodia või artisti järgi või kas mõjutavad su valikuid ka sinu väärtushinnangud? Need on olulised küsimused, sest muusika avaldab suurt mõju ja võib meid hingepõhjani puudutada. See tuletab meelde Looja tähtsat nõuannet „Hoia oma südant enam kui kõike muud, mida tuleb hoida, sest sellest lähtub elu” (Õpetussõnad 4:23).

Kuidas järgida seda nõuannet seoses muusikaga? Ja kui oled lapsevanem, siis kuidas saaksid sa täita oma kohust kaitsta last vaimse ja emotsionaalse kahju eest?

[Kast lk 6]

Muutused muusikatööstuses

Internet ja taskukohane salvestamiseks vajalik riist- ja tarkvara on põhjustanud muusikatööstuses tõelise kannapöörde. Nüüdisajal salvestavad muusikud professionaalsel tasemel muusikat sageli oma kodus ja levitavad seda laiadele massidele kõikjal maailmas. Ajakiri „The Economist” teatab, et „paljud väga tuntud artistid salvestasid ja üllitasid oma muusikat plaadifirmade abi kasutamata”.