Vaatleme maailma

BBC korraldatud küsitlusest, mis hõlmas 26 riigi 13 000 elanikku, ilmnes, et „korruptsioon on maailmas enim kõneainet pakkuv probleem”. Ent maailma tähtsaimaks probleemiks tunnistati vaesus. (BBC NEWS, SUURBRITANNIA)

„Kõikjal Ameerika Ühendriikides kinnitavad kirikud Jeesuslapse sündi kujutavate kujude külge GPS-seadmed. Viimastel aastatel on riiki tabanud Jeesuse sündi kujutavate kujude varguste tulv.” („THE WEEK”, USA)

„USA Toidu- ja Ravimiameti konsultatiivkomisjon paneb ette, et inimestel, kel on krooniline väsimussündroom, keelataks veredoonorlus, muu hulgas teeb ametnikele muret selle haigusega seostuda võiv retroviirus.” („THE WALL STREET JOURNAL”, USA)

Valgus tapab haiglabaktereid

Šotimaal Glasgow’ Strathclyde’i ülikoolis töötati välja uudne tehnoloogia, mis kasutab üliintensiivset valgust, et kõrvaldada haiglates ravimresistentseid baktereid. Uus bakteritest vabanemise meetod aitab haigusetekitajaid hävitada palju tõhusamalt kui puhastamine ja desinfitseerimine. Meetod „seisneb kitsa spektriga nähtava valguse lainepikkuste kasutamises, et ergastada bakterites sisalduvaid molekule”, selgitab mikrobioloog professor John Anderson.

Metsade raadamine ja malaaria

Vihmametsade mahavõtmisega on malaariasse haigestumine suurenenud ligi 50 protsenti. Nii väidavad teadlased, kes uurisid Brasiilia 54 meditsiinijaoskonna patsientide terviseandmeid ja satelliitfotosid aladest, kus on teostatud raietöid. Uuritud piirkonnas levitab malaariat valdavalt sääsk Anopheles darlingi. „Metsast lage maastik koos osaliselt päikese valgustatud lammidega näib loovat sellele sääsele ideaalse elukeskkonna,” sõnab uuringut juhtinud Sarah Olson. Malaaria esinemissagedus on suurenenud just kohtades, kus metsa on enim maha võetud.

Lendav kalmaar

Fotojäädvustused kinnitasid hiljuti, et mõned kalmaariliigid lendavad reaktiivjõul. Merebioloogid märkasid, et „isegi kõigest 20 sentimeetri pikkune kalmaar suudab hüpata veest välja kuni kahe meetri kõrgusele ja söösta uimi hoogsalt edasi-tagasi laksutades ja kombitsaid spiraalselt keerutades ligi 10 meetrit edasi”, annab teada „Scientific American”. Imedes endasse vett ja pursates seda joana välja, tekitab kalmaar piisavalt tugeva surve, mis tõukab ta veest välja. Fotodelt ilmneb, et lendamise ajal kasutab ta uimi tiibadena.