Ülitähtis küsimus igaühele

„KAS saaks olla tähtsamat kogu inimeksistentsi puudutavat küsimust kui, kas Jumal on olemas?” küsib geneetik Francis Collins. Ta tõstatab olulise küsimuse. Kui Jumalat pole, siis ei ole lisaks meie praegusele elule olemas mingit elu, samuti pole kõrgemat autoriteeti moraaliküsimustes.

On inimesi, kes kahtlevad Jumala olemasolus seepärast, et paljud teadlased ei usu Jumalasse. Ent nagu järgnev artikkel seda näitab, võivad üldtunnustatud tõekspidamised osutuda mõnikord täiesti vääraks.

Kahjuks on paljud maailma usundid segadust veelgi suurendanud oma õpetustega, mis lähevad vastuollu kindlalt tõestatud teaduslike seisukohtadega. Märkida võiks Piibliga vastuolus arusaama, et Jumal lõi maailma mõni tuhat aastat tagasi kuue 24-tunnise päevaga.

Puutunud kokku vastuoluliste teooriate ja filosoofiatega, loobuvad paljud otsimast tõde Jumala olemasolu kohta. Kuid mis võiks olla veel väärtuslikum – ja tähtsam –, kui leida sellele põhjapanevale küsimusele usaldusväärne vastus? Muidugi mõista pole keegi meist Jumalat näinud ega viibinud juures ajal, mil tulid olemasollu universum ja elu. Niisiis, usume Jumalat või mitte – eeldavad meie seisukohad ikkagi suurel määral usku. Aga millist usku?

Tõeline usk rajaneb kindlatel tõenditel

Usul on vähemalt mingil määral meie elus oluline osa. Me teeme tööd lootuses, et meile selle eest makstakse. Me külvame vilja kindlas usus, et seeme läheb idanema. Me usaldame oma sõpru. Me oleme kindlad universumis valitsevates seadustes. See on teadlikkusel põhinev usk, sest selle aluseks on tõendid. Samuti põhineb tõenditel usk Jumala olemasollu.

Piibli kirjakohas Heebrealastele 11:1 öeldakse: „Usk on ... ilmselge tõendus tegelike asjade kohta, ehkki neid pole näha.” Toome näite: sa longid parajasti mererannas, kui tunned ootamatult maad vappuvat. Seejärel näed, kuidas vesi meres kiiresti taandub. Sa mõistad, mida sellised nähtused tähendavad – need kuulutavad ette tsunamit. Sel juhtumil moodustavad maa vappumine ja vee taandumine üheskoos „ilmselge tõenduse” veel alles nähtamatu tegelikkuse – kaldale liginevate lainete – kohta. Sinu teadlikkusel põhinev usk paneb sind seejärel ohu eest kõrgemasse kohta põgenema.

Ka usk Jumalasse peaks põhinema teadlikkusel, ajendama veenvate tõendite alusel tegutsema. Vaid sel juhul saab sulle Jumalast nähtamatu reaalsus. Kas selleks, et selliseid tõendeid uurida ja kaaluda, peab olema teadlane? Nobeli laureaat Vladimir Prelog tunnistas, et ka „Nobeli auhinna võitjad pole Jumala, religiooni ja surmajärgse elu küsimustes teistest inimestest kompetentsemad”.

Siiras meel ja tõejanu peaks ajendama sind neid tõendeid eelarvamusvabalt kaaluma ning nende põhjal õige suuna võtma. Milliseid tõendeid on siis võimalik kaaluda?

[Pilt lk 3]

Põllumees usub, et seeme läheb idanema ja kasvama