Mehhiko märjukesest saadik
Mehhiko märjukesest saadik
● Kui Hispaania konkistadoorid 16. sajandil Mehhikosse saabusid, proovisid nad kohalikku jooki nimega pulke, mis on valmistatud kääritatud agaavimahlast. Õlle sarnaselt on pulke vähese alkoholisisaldusega. Jook sisaldab ka taimseid valke, süsivesikuid, vitamiine ja mineraale, seepärast kasutatakse seda mitmes paigas toidulisandina.
Hispaanlased, kes olid harjunud toidu kõrvale alkoholi tarbima, hakkasid peagi agaavimahlast kangemat kraami destilleerima. Uus jook sai nimeks mescal. Sellest omakorda sai nüüdisajal tuntud tequila eelkäija. Tänapäeval on Mehhikos kümneid tequila-tehaseid, mis toodavad aastas ligi 200 miljonit liitrit tequila’t; 40 protsenti toodangust läheb ekspordiks.
Liilialiste sugukonnale lähedast siniagaavi kultiveeritakse Mehhiko kesklääne sademetevaesel mägismaal, peamiselt Jalisco osariigis Tequila linna lähistel, mille järgi jook oma nime on saanud. * Agaavitaimed saavad küpseks 12 aastaga, tarbides selle aja vältel rohkelt mineraale. Kui taimed koristatakse, eemaldatakse nende orajad lehed ning järgi jääb ananassikujuline südamik, mida kutsutakse nimega piña. See kaalub keskmiselt 50 kilogrammi ja sisaldab külluslikult mahla. Ühe liitri tequila tegemiseks kulub ligikaudu 7 kilogrammi agaavi piña-sid.
Paljudele mehhiklastele meeldib juua lahjendamata tequila’t soola ja laimiviiluga. Välismaalastele on tuttavam margarita – tequila-kokteil laimimahla ja apelsinilikööriga, mida koos purustatud jääga serveeritakse soolaga ääristatud pokaalis. * Tequila’t, mida turustatakse ligi 90 riiki, on õigustatult nimetatud Mehhiko välissaadikuks.
[Allmärkused]
^ lõik 4 Mehhiko 136 agaaviliigist kasutatakse paljusid pulke ja teiste alkohoolsete jookide valmistamiseks. Ent tequila’t valmistatakse üksnes siniagaavist.
^ lõik 5 Piibel ei keela mõõdukat alkoholikasutamist (Laul 104:15; 1. Timoteosele 5:23). Ent Piibel mõistab hukka mõõdutundetu alkoholipruukimise ja purjutamise (1. Korintlastele 6:9, 10; Tiitusele 2:3).
