Kas see on kavandatud?

Merisiiliku iseterituvad hambad

● Kasutades oma viit hammast, puurib merisiilik end läbi kivimi, et rajada endale nišši, kuhu peituda. Hoolimata kivimi peenestamisest ja kraapimisest jäävad merisiiliku hambad teravaks. „See on kaugelt midagi enamat kui mis tahes meile teada ja kasutada olev lõike- või peenestusseade,” ütleb USA Wisconsin–Madisoni ülikooli füüsikaprofessor Pupa Gilbert. Milles seisneb merisiiliku saladus?

Mõtteainet. Merisiiliku hambad koosnevad tsemendina seonduvatest kristallidest. Ent hammastes on „kindlates kohtades murdumispunktid”, märgib Gilbert. Otsekui perforatsioon paberilehel, võimaldab neis kohtades paiknev nõrgem orgaaniline aine kulunud kihtidel kergesti lahti rebeneda, nii et nähtavale tuleb uus terav lõikeserv. Kuna hambad pidevalt ühest otsast kasvavad ja teisest otsast ise terituvad, ei lähe need kunagi nüriks. Gilbert nimetab merisiiliku hambaid ühtedeks väga vähestest iseterituvatest struktuuridest looduses.

Teadmised merisiiliku iseterituvate hammaste talitluse kohta on tööriistavalmistajates suurt huvi äratanud. Teoreetiliselt võiks see viia selliste tööriistade väljatöötamiseni, mis kasutuse käigus ise terituvad. „Võti seisneb mehhanismis, mida merisiilik kasutab,” nendib Gilbert.

Mida sina arvad? Kas merisiiliku iseterituvad hambad on tekkinud juhuse läbi või on need kavandatud?

[Joonis lk 16]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Kasvav hammas

Lubiplaat

Terituv hammas

[Pilt lk 16]

Merisiilik

[Pilt lk 16]

Viis hammast

[Piltide allikaviide lk 16]

Mõlemad fotod: Courtesy of Pupa Gilbert/University of Wisconsin-Madison