„King James Version”. Kuidas see saavutas populaarsuse

SEL aastal on toimunud Inglismaal palju pidustusi, millega tähistatakse piiblitõlke „King James Version” * 400. aastapäeva. Nii televisioonis kui ka raadios on olnud dokumentaalsaateid ning peetud on konverentse, loenguid ja seminare.

Selle Inglismaa kuninga James I nime kandva rahvusliku aarde pidustuste eesotsas on olnud prints Charles. Kuidas aga saavutas 1611. aasta maikuus välja antud „King James Version” nii erilise koha inglise keelt kõnelevate inimeste südames?

Tõlkimine saab hoo sisse

16. sajandi keskpaigaks oli kogu Euroopat haaranud soov õppida tundma Piiblit. Paar sajandit varem, aastal 1382, oli inglise keelt kõnelevate inimeste seas ärgitanud seda soovi John Wycliffe, kes tõlkis Piibli ladina keelest inglise keelde. Järgmisel kahel sajandil levitasid tema järelkäijad lollardid käsitsi kirjutatud piiblitekste üle terve maa.

Järgmiseks verstapostiks sai piibliõpetlase William Tyndale’i „New Testament” (Uus Testament). See tõlgiti vanakreeka keelest inglise keelde aastaks 1525. Peatselt pärast seda, aastal 1535, andis Miles Coverdale välja ingliskeelse täispiibli. Aasta varem oli kuningas Henry VIII katkestanud suhted Roomaga ja astunud otsustava sammu. Nimelt kindlustamaks oma positsiooni Inglise kiriku peana, andis Henry VIII ametliku korralduse tõlkida Piibel inglise keelde. Seda tõlget tuntakse nimega „Great Bible” (Suur Piibel). See raskepärases gooti kirjas kogukas väljaanne trükiti aastal 1539.

Puritaanid ja teised kogu Euroopast pagendatud protestandid seadsid end sisse Šveitsis Genfi linnas. Aastal 1560 anti välja esimene ingliskeelne kergestiloetavas trükikirjas piiblitõlge „Geneva Bible” (Genfi Piibel), mille peatükid olid jaotatud salmideks. See viidi Mandri-Euroopast Inglismaale ja sai seal kiiresti populaarseks. Viimaks, aastal 1576, trükiti „Geneva Bible’it” ka Inglismaal. Selles olevad kaardid ja ääremärkused hõlbustasid teksti mõistmist, kuid selle paavstivõimu vastase meelsusega märkused ärritasid mõningaid lugejaid.

Takistuste võitmine

Kuna „Great Bible” ei pälvinud üldist heakskiitu ja „Geneva Bible” sisaldas vaidlusttekitavaid  lisamärkusi, otsustati välja anda revideeritud Piibel. Aluseks võeti „Great Bible”. Ülesanne usaldati Inglise kiriku piiskoppidele, ja aastal 1568 antigi välja „Bishops’ Bible” (Piiskoppide Piibel). See oli suur, paljude gravüüridega täiendatud väljaanne. Kuid kalviniste, kes olid lahti öelnud religioossetest tiitlitest, pahandas sõna „piiskop”. Seega ei leidnud ka „Bishops’ Bible” Inglismaal laiemat vastukaja.

Aastal 1603, pärast James I kuningaks kroonimist, * andis ta loa valmistada uus piiblitõlge. Ta seadis tingimuseks, et see peab olema kõigile vastuvõetav ning seega tuli vaidlusttekitavad märkused ja kommentaarid ära jätta.

Kuningas James toetas seda ettevõtmist igati. Viimaks said 47 õpetlast, kes töötasid kuues rühmas üle maa, teksti osad ette valmistatud. Need õpetlased võtsid aluseks nii Tyndale’i kui ka Coverdale’i tööd ning revideerisid „Bishops’ Bible’i”. Kuid nad said ideid ka sellistest piiblitõlgetest nagu „Geneva Bible” ja roomakatoliku „Rheims New Testament”.

Kuningas James ise oli lugupeetud piibliõpetlane ning tõlke pühendamisega „kõige kõrgemale ja vägevamale printsile, Jamesile” tunnustati tema algatuslikku panust. Üldine arvamus oli, et kuningas Jamesi kui Inglise kiriku pea eesmärgiks Piibli tõlkimise toetamisel oli rahva ühteliitmine.

Kirjanduslik meistriteos

Vaimulikel oli hea meel saada oma kuninga käest Piibel, mis oli „mõeldud kirikutes lugemiseks”. Kuid õhku jäi küsimus: kuidas võtab rahvas uue piiblitõlke vastu?

Tõlkijad väljendasid oma algses ulatuslikus eessõnas kartusi selle kohta, kas see uus tõlge ikka võetakse omaks. „King James Version” võeti aga hästi vastu, kuigi kulus rohkem kui 30 aastat, enne kui seda hakati eelistama „Geneva Bible’ile”.

Raamat „The Bible and the Anglo-Saxon People” kirjutab: „Selleks ajaks oli sellest saanud tunnustatud tõlge, mis oli saavutanud tunnustuse tänu omaenda heale tasemele.” Raamat „The Cambridge History of the Bible” ütleb kokkuvõtvalt: „„King James  Versioni” teksti hakati pidama nii pühaks, otsekui oleks see Jumala enda hääl; paljud inglise keelt kõnelevad kristlased pidasid selle mahategemist lausa pühaduseteotuseks.”

Maailma äärteni

Inglismaalt väljarännanud, kes asusid elama Põhja-Ameerikasse, võtsid endaga kaasa „Geneva Bible’i”. Hiljem saavutas aga Ameerikas suurema tunnustuse „King James Version”. Kui Briti impeerium laienes üle maailma, levitasid protestandi misjonärid just seda tõlget. Kuna paljud Piibli kohalikesse keeltesse tõlkijad ei osanud piibliaegset heebrea ja kreeka keelt, sai nende kohalike tõlgete aluseks ingliskeelne „King James Version”.

Briti Raamatukogu andmeil on „King James Version” tänini inglise keeles kõige laialdasemalt väljaantav tekst. Mõningate arvestuste kohaselt on selle ülemaailmne kogutiraaž rohkem kui miljard eksemplari!

Aeg muutuseks

Sajandite vältel on paljudel kujunenud arvamus, et „King James Version” on ainuke õige Piibel. Aastal 1870 algas Inglismaal selle täielik revideerimine, mille tulemusena anti välja „English Revised Version”. Seda omakorda revideeriti hiljem Ameerikas ja revideeritud tõlge sai nimeks „American Standard Version” *. Ühe uuema, 1982. aasta revideeritud tõlke eessõnas öeldakse, et püüti „säilitada poeetiline stiil, mida [1611. aasta] „Authorised Versioni” puhul nii kõrgelt hinnati”.

Kuigi Piibel jääb maailma müüduimaks raamatuks – ja „King James Version” selle kõige populaarsemaks tõlkeks – täheldas professor Richard Moulton: „Me oleme teinud nende heebrea ja kreekakeelsete tekstidega peaaegu kõik võimaliku. ... Me oleme neid tõlkinud ja tõlkeid revideerinud ... On jäänud vaid üks asi, mida Piibliga teha: seda tuleb lihtsalt lugeda.”

Kahtlemata on „King James Version” kirjanduslik meistriteos, mille puhul hinnatakse ja väärtustatakse selle võrreldamatut väljendusviisi. Mida aga öelda selle sõnumi tähtsuse kohta? Jumala inspireeritud Piibel pakub praeguse murrangulise aja probleemidele kestvat lahendust. Mis tahes piiblitõlget sa ka ei eelistaks, Jehoova tunnistajatel on rõõm aidata sul Piiblit tundma õppida.

[Allmärkused]

[Kast/pilt lk 23]

„AMERICAN STANDARD VERSION”

„American Standard Version” anti välja aastal 1901 ning selle aluseks oli „King James Version”. Selle eessõnas öeldakse: „Me pole jätnud arvestamata „Authorized [ehk King James] Versioni” kauni ja jõulise stiiliga, mida on õigustatult kiidetud.” Ent „American Standard Version” tegi ühe tähelepanuväärse kohanduse.

Selle eessõna selgitab: „Revideerijad jõudsid pärast hoolikat uurimist üksmeelsele veendumusele, et juudi ebausk, mis pidas Jumala nime liiga pühaks, et seda välja öelda, ei peaks enam domineerima ingliskeelses või mis tahes muus Vana Testamendi tõlkes, nagu see õnneks ongi loendamatutes uue aja misjonäride tõlgetes.”

Ei saa öelda, et nimi Jehoova puuduks „King James Versionis” täielikult. See nimi esineb seal neljas kohas: 2. Moosese 6:3; Laul 83:19; Jesaja 12:2; 26:4. Aastal 1901 välja antud „American Standard Version” taastas aga selle nime umbes 7000 kohas, kuhu see Piiblis õiguspäraselt kuulub.

[Pilt]

1901

[Kast/pilt lk 24]

ERIVÄLJAANNE

Aastal 1907 anti Ameerika Ühendriikides välja Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühingu piibliuurijatele mõeldud „King James Version”. See sisaldas ulatuslikku lisamaterjali nimetusega „Berean Bible Teachers’ Manual” (Beroia piibliõpetajate käsiraamat). Hiljem trükkisid Jehoova tunnistajad „King James Versionit” oma trükipressidel. Aastaks 1992 olid tunnistajad seda välja andnud 1 858 368 eksemplari.

[Pilt]

1907

[Kast/pilt lk 24]

VÄÄRTUSLIK KAASAEGNE TÕLGE

Viimase poole sajandi jooksul on välja antud hulgaliselt piiblitõlkeid, millest mõningaid on trükitud paljudes keeltes. Paljud hindavad eriliselt Piibli „Uue maailma tõlget”. Seda on kogu maailmas levitatud rohkem kui 170 miljonit eksemplari, kokku 100 keeles. Selles sisalduvad kaardid, registrid ja lisad on aidanud paljudel lugejatel paremini mõista, mis on Piibli sõnum meie päeviks.

[Pilt]

1961

[Pilt lk 22]

1611

[Pildi allikaviide lk 22]

Art Resource, NY