Noored küsivad
Miks ma seda küll ütlesin?
See artikkel aitab sul mõista,
MIKS sa vahel ütled midagi kohatut
MIDA teha, kui su keel vääratab
KUIDAS keelt talitseda
„Tavaliselt suudan ma päris hästi oma keelt kontrolli all hoida, kuid vahel ütlen midagi sobimatut ja siis tahaksin maa alla vajuda!” Chase
„Mõnikord ütlen ma midagi, mida teisedki ilmselt mõtlevad, kuid mis oleks pidanud jääma välja ütlemata ... Oih!” Allie
MIKS SEDA JUHTUB
Võtmekirjakoht. „Kui keegi kõnes ei komista, siis on ta täiuslik mees” (Jaakobuse 3:2). Mida võib sellest järeldada? Mitte keegi ei suuda oma keelt täielikult ohjeldada. Enamik kahtlemata nõustub Annette’iga *, kes tunnistab, et vahel kipub tal suu enne ütlema, kui mõtted järele jõuavad.
Tõik tõsielust. „Üks mu sõbranna oli huvitatud mõnest riideesemest, millest ma tahtsin lahti saada. Ilma midagi mõtlemata sõnasin: „Ma ei usu, et need sulle lähevad.” Ta vastas: „Mida? Sa pead mind nii paksuks või?”” (Corrine)
Mõistmaks, miks sa kaotad vahel kontrolli oma sõnade üle, võiksid proovida teha järgmist.
● Tee kindlaks oma nõrkused:
․․․․․ kipun vihahoos sõnu välja paiskama
․․․․․ kipun rääkima mõtlematult
․․․․․ kipun rääkima teisi ära kuulamata
․․․․․ muu ․․․․․
Näide. „Mul on liiga tihti kombeks asi naljaks keerata ja vahel mõistetakse mind vääriti.” (Alexis)
● Püüa märgata, kelle seltskonnas sa kõige tõenäolisemalt libastud:
․․․․․ ema/isa
․․․․․ vend/õde
․․․․․ sõber
․․․․․ muu ․․․․․
Näide. „Kahju küll, aga inimestele, kellest ma enim hoolin, on kõige lihtsam tahtmatult haiget teha,” sõnab 20-aastane Christine. „Seda ilmselt sellepärast, et ma tunnen end nende seltsis vabalt ja kaotan valvsuse.”
MIDA TEHA, KUI SU KEEL ON VÄÄRATANUD
Võtmekirjakoht. „Taotlege seda, mis edendab rahu” (Roomlastele 14:19). Üks viis seda nõuannet järgida on vabandust paluda.
Tõik tõsielust. „Ema suri, kui olin 10-kuune ja isa ei tundnud minu vastu vähimatki huvi, nii et kasvasin tädi ja ta mehe juures. Kord, kui olin 10- või 11-aastane, tundsin äärmist üksildust ja viha, et ema oli surnud, ja mind valdas tahtmine kedagi süüdistada. Niisiis, kui tädi palus mind endale appi, sattusin raevu, nii et lõpuks karjusin, et ma vihkan teda ja et ta ei ole mu ema. Tädi oli vapustatud. Ta läks oma magamistuppa ja sulges ukse ning ma kuulsin teda nutvat. Tundsin end kohutavalt. Tädi oli kõik need aastad minu eest hoolitsenud ja minu heaks kõike teinud, mina aga ütlesin talle selliseid jubedusi. Mu tädimees rääkis minuga juhtunust ja näitas mulle piiblitekste keele talitsemise kohta. Pärastpoole ma palusin tädilt siiralt vabandust. Mul oli vaja mõista, et olin teinud valesti.” (Karen)
Pane kirja põhjus, miks sul võib olla raske vabandust paluda.
․․․․․
Miks võib vabanduse palumine sul enesetunde paremaks teha?
․․․․․
Vihje. Kaalu kirjakohtades Õpetussõnad 11:2 ja Matteuse 5:23, 24 toodud põhimõtteid.
Muidugi on kõige parem juba eos vältida sellist olukorda, mis sunniks sind pärast vabandust paluma. Kuidas seda teha?
KUIDAS KEELT TALITSEDA
Võtmekirjakoht. „Iga inimene olgu nobe kuulama, pikaldane rääkima, pikaldane vihastuma” (Jaakobuse 1:19). Järgnevalt on toodud mõned näpunäited, mis aitavad sul nii toimida.
Loe järgmisi piiblitekste ja ühenda need alltoodud soovitustega.
1 „Ära võta end liiga tõsiselt; nii ei solvu sa kergesti iga ütluse peale.” (Danette)
2 „Ma lähen kõndima. Nii saan natuke üksi olla ja mul on aega maha rahuneda.” (Brielle)
3 „Nooremana arvasin, et mul tuleb igas asjas peale jääda, ja ma tegin kõigest suure numbri. Nüüd aga mõistan, et on tark mitte lasta end igast pisiasjast häirida.” (Celia)
4 „Kui keegi karjub su peale ja sa ei vasta samaga, tüdineb ta lõpuks ära. Ole kannatlik. Ära lisa õli tulle.” (Kerrin)
5 „Vahel olen ma kellegi peale ärritunud. Mu peas keerlevad siis mõtted, mida tahaksin talle öelda. Kuid kui ma peatun, siis adun, kui arutu oleks seda teha. Olen õppinud, et tark on mitte reageerida otsekohe.” (Charles)
Teisi artikleid sarjast „Noored küsivad” võib leida veebisaidilt www.pr418.com
[Allmärkus]
^ lõik 10 Nimesid on artiklis muudetud.
[Kast/pildid lk 22]
Allie: „Enne, kui ma midagi ütlen, küsin endalt: „Kas see teeks olukorra paremaks? Kuidas see mu vestluskaaslast puudutaks?” Kui tekib kahtlusi, kas seda öelda, siis tõenäoliselt on parem jätta ütlemata.”
Chase: „Kui tahan midagi öelda, püüan mõelda, millist mõju see teistele avaldaks. Loodan, et mida vanemaks ma saan, seda paremini suudan oma keelt talitseda. Kahtlemata me õpime oma kogemustest.”
[Kast lk 23]
MIKS MITTE KÜSIDA VANEMATELT?
Jaakobus kirjutas, et mitte keegi meist pole täiuslik ja et „me kõik ... komistame tihti”, seepärast on hea küsida vanematelt, milliseid raskusi on neil keele talitsemisega olnud (Jaakobuse 3:2).
[Pilt lk 22]
„Kui pigistada hambapasta tuubist välja, ei saa seda sinna tagasi panna. Sama on meie sõnadega. Haavavalt öeldut on võimatu tagasi võtta.” (James)
