● Kärjeherilasi on nimetatud meisterlikeks insenerideks. Miks on see iseloomustus kohane?

Mõtteainet. Kärjeherilane ehitab oma pesa erilist sorti paberist, mida ta ise toodab. * Putukas kogub taimede ja surnud puidu kiude kõikvõimalikest kohtadest: palkidelt, aiatulpadelt, telefonipostidelt ja igasugu ehitusmaterjalidelt. Seejärel närib ta selle tselluloosirikka materjali läbi, lisades kleepjat valgurikast sülge. Tekkinud pasta kuivab paigaldatuna kergeks, tugevaks ja vastupidavaks pabermassiks. Veelgi enam, süljel on erilisi omadusi, mis võimaldavad paberil soojust eritada ja neelata, et seeläbi hoida jahedatel päevadel haudekärjes õiget temperatuuri.

Herilane ehitab oma pesa suutäite kaupa. Valmisprodukt on veekindel, otsekui kobar kuusnurkseid kambrikesi pabervihmavarju all. Kuusnurkne kuju tagab tugevuse ja tõhusa ruumikasutuse. Niiskematel aladel elavad herilased lisavad lihtsalt süljenõret selle veekindlate omaduste tõttu. Peale selle valivad putukad paiku, kus on mingisugune kaitsev eend. Sealt kinnitavad nad oma esiküljega allapoole rippuvad pesad leherootsu külge. Mis veelgi enam, erinevalt meie paberitootmisprotsessidest, mis saastavad õhku, vett ja maad, ei kahjusta kärjeherilased keskkonda.

Mõistetavalt uurivad arhitektid ja teadlased kärjeherilaste toodangut lootusega luua paremaid ehitusmaterjale, mis oleksid õhkkerged, tugevad, elastsed ja biolagunevad.

Mida sina arvad? Kas putukas, kelle aju on umbes kahe liivatera suurune, nuputas paberivalmistamise ja pesaarhitektuuri ise välja või on tema keemilis-mehaanilised insenerioskused tõend kavandatuse kohta?

[Allmärkus]