Kuidas aidata ärevushäire all kannatajat

„Tihti hakkab mul süda väga kõvasti kloppima, mu nahk kattub külma higiga ning mul on raske hingata. Mind valdab hirm, ärevus ja hingeline segadus.” (40. aastates Isabella, paanikahäire all kannataja)

ÄREVUST võib iseloomustada kui erutuse või rahutuse tunnet. Kas sind on näiteks vihast koera kohates vallanud erutus? Mis juhtub, kui koer eemaldub? Kas mitte ei taandu ka erutus ja rahutus? Aga mis on ärevushäire?

Kui ärevustunne muutub krooniliseks, kui see jätkub ka ärevuse põhjuse kadudes, võib kujuneda välja ärevushäire. Nagu ütleb USA riiklik vaimse tervise instituut, „kannatas [2009. aastal] ärevushäirete all umbes 40 miljonit 18-aastast või vanemat ameeriklast”. Mõelgem sissejuhatuses mainitud Isabellale. Kestev ärevustunne, mis ka teda vaevab, võib olla haigele tõsiste tagajärgedega.

See pole veel kõik – lisaks võib see avaldada kahjulikku mõju ka haige pereliikmetele. Siiski on häid uudiseid. Vaimse tervise instituudi üllitisest võib lugeda: „Ärevushäirete raviks on olemas tõhusaid meetodeid, ning uurimistööd toovad välja uusi ravivõtteid, tänu millele enamik ärevushäirete all kannatajaid saab elada teokat ja täisväärtuslikku elu.”

 Ka pereliikmed ja sõbrad saavad ärevushäire all kannatajat aidata. Mil moel?

Kuidas aidata

Ole toetav. Generaliseerunud ärevushäire ja traumajärgse stresshäire all kannatav Monica ütleb: „Suuremal osal inimestel on minu emotsionaalseid probleeme raske mõista.”

Sellest tulenevalt kardavad ärevushäire all kannatajad vääritimõistmist tihti sedavõrd, et nad üritavad oma häda teiste eest varjata. See võib tuua kaasa süütunde, mis nende psüühilist seisundit veelgi halvendab. Niisiis on pereliikmetel ja sõpradel haiget ülitähtis toetada.

Õpi seda häiret lähemalt tundma. Eriti vajalik on see soovitus neile, kes ärevushäire all kannatajaga tihedalt kokku puutuvad, näiteks lähedasele pereliikmele või väga heale sõbrale.

Lohuta. Esimesel sajandil elanud misjonär Paulus kutsus Kreeka linnas Tessaloonikas elavaid sõpru üles: „Lohutage üksteist pidevalt ja ehitage üksteist aina üles” (1. Tessalooniklastele 5:11). Me saame seda teha nii oma sõnade kui ka hääletooniga. Vaja on näidata, et me sõpradest väga hoolime, ning me peame hoiduma halvustavatest vihjetest nende arvatavate motiivide kohta.

Mõtle Iiobile, kelle järgi Piibli üks raamat on nime saanud. Nagu sa ehk mäletad, andsid Iiobi kolm nõndanimetatud sõpra alusetult mõista, et ta varjab oma salajasi patte ning et sellest tulenevadki tema kannatused.

Niisiis, arvesta haige tunnetega. Kuula hoolega. Püüa näha asju haige, mitte enda silmade läbi. Teda kuulates ära tee tõtakaid järeldusi. Iiobi võltssõbrad tegid nii, mistõttu neid nimetatakse „tüütavateks trööstijateks”. Tegelikult süvendasid nad tema halba enesetunnet veelgi (Iiob 16:2).

Ära siis unusta haiget hoolega kuulata. Lase tal vabalt oma tunnetest rääkida. See aitab paremini mõista, mida ta läbi elab. Ja mõtle, mida head see toob! Loodetavasti saad aidata haigel elada täisverelisemat ja sisukamat elu.

 [Kast/pilt lk 21]

Ärevushäirete tüüpe

Ärevushäiretest on tähtis aru saada, seda eriti siis, kui asjaga on seotud pereliige või hea sõber. Vaadelgem viit selliste häirete tüüpi.

Paanikahäire Mõtle artikli sissejuhatuses mainitud Isabellale. Tema arvates ei piira mitte ainult ärevushood ta tegutsemisvõimet. „Hoogude vahel tunnen hirmu uue võimaliku hoo ees,” sõnab ta. Nii ongi, et haige kaldub vältima paiku, kus teda on vallanud haigushoog. Mõne tegutsemisvõime on piiratud sedavõrd, et ta sulgub koduseinte vahele või siis suudab hirmutekitavale olukorrale vastu minna vaid siis, kui tal usaldusväärne saatja kaasas on. Isabella räägib: „Haigushoo vallandumiseks piisab ainult sellest, et olen üksi. Ema juuresolekul võin tunda end turvaliselt; kui teda läheduses pole, muutub olukord mulle talumatuks.”

Sundneuroos Keegi võib tunda endas sundi pesta aina uuesti oma käsi, kuna teda painab hirm pisikute või mustuse ees. Seoses samalaadse sundusega nendib Renan: „Mu mõtetes valitseb alatasa segadus, kui ma ikka ja jälle minevikus tehtud vigadele mõtlen, neid üha uuesti analüüsin ja kõikvõimalike nurkade alt vaatlen.” Sellest tuleneb sund pihtida oma minevikueksimusi teistele. Renan vajab, et ta kartusi pidevalt hajutataks. Siiski on ravimid aidanud tal sundmõtteid vaos hoida. *

Traumajärgne stresshäire Viimasel ajal kasutatakse seda terminit, et kirjeldada väga mitmesuguseid psüühilisi sümptomeid, mida inimesed võivad kogeda pärast äärmiselt traumaatilist sündmust, millega kaasnes füüsilise kahju tekitamine või tekitamise oht. Haiged võivad kergesti ehmuda, ärrituda, kannatada tundeelulise tuimuse all ja kaotada huvi tegevuste vastu, mis varem rõõmu valmistasid, ning neile teevad raskusi kiindumussuhted – seda eriti varem neile lähedaste inimeste puhul. Mõni muutub agressiivseks, koguni vägivaldseks ning kaldub vältima olukordi, mis meenutavad talle algset traumaatilist juhtumit.

Sotsiaalfoobia ehk sotsiaalärevushäire Seda terminit kasutatakse inimeste kohta, kes on igapäevastes sotsiaalsetes situatsioonides ülemäära ärevil ning äärmiselt mures mulje pärast, mida nad jätta võivad. Mõnel haigel on tugev, püsiv hirm selle ees, et teised neid jälgivad ja nende kohta hinnanguid annavad. Haiged võivad olla mures päevi või nädalaid enne mingist sündmusest osavõttu. Hirm võib muutuda sedavõrd tugevaks, et neil tekib raskusi töö- või koolielus või muudes tavapärastes tegevustes osalemisega, ka on neil raske sõprussuhteid luua ja hoida.

Generaliseerunud ärevushäire Varemmainitud Monica kannatab selle häire all. Kogu tema päeva saadab liialdatud muretsemine ka siis, kui selleks on vähe või pole üldsegi mitte põhjust. Haiged kalduvad elama õnnetuse ootuses ning on ülemäära mures tervise-, raha- ja pereprobleemide või tööalaste raskuste pärast. Neid võib teha ärevaks juba ainuüksi mõte, kuidas päev üle elada. *

[Allmärkused]

[Pilt lk 20]

„Lohutage üksteist pidevalt”