Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Neli suhtlusvõrgustikega seotud küsimust

Neli suhtlusvõrgustikega seotud küsimust

Neli suhtlusvõrgustikega seotud küsimust

Suhtlusvõrgustikes lävimisel – nagu tegelikult interneti kasutamisel üldse – on omad ohud. * Seda meeles hoides käsitlegem järgmisi küsimusi.

1. Kuidas suhtlusvõrgustikes suhtlemine mõjutab sinu privaatsust?

„Kus on palju sõnu, seal ei puudu üleastumine, aga kes talitseb oma huuli, on mõistlik!” (Õpetussõnad 10:19)

Mida oleks hea teada? Kui sa pole ettevaatlik, võivad sinu profiiliinfo, fotod, postitused (lühisõnumid kõigile, kes on su sõbralistis) ja kommentaarid (sinu vastused teiste postitustele) avaldada sinu kohta liiga palju. Näiteks võivad need avalikustada, kus sa elad, millal sa kodus oled (ja millal mitte), kus sa töötad või mis koolis sa käid. Sinu aadress koos lühida postitusega nagu „Me sõidame homme puhkusele!” on piisav, et varas teaks, kus ja millal sisse murda.

Meiliaadressi, sünnikuupäeva, telefoninumbri või muu säärase avalikustamine võib viia ahistamise, kiusamise või identiteedivarguseni. Sellest hoolimata avaldavad paljud kergekäeliselt sellist informatsiooni oma suhtlusvõrgustiku lehel.

Inimesed kalduvad unustama, et kui nad midagi veebi postitavad, saab sellest kohe avalik info. Isegi kui nad on seadnud piirangu, et nende postitusi näevad ainult need, kes on nende sõbralistis, ei saa nad kuidagi kontrollida, mida nende sõbrad selle infoga võivad teha. Tegelikult tuleb kõigesse, mida suhtlusvõrgustiku lehele postitatakse, suhtuda kui avalikku infosse või materjali, mida hõlpsasti võidakse avalikustada.

Mida teha? Tutvu põhjalikult oma suhtlusvõrgustiku privaatsussätetega ja rakenda neid. Võimalda oma postitustele ja fotodele ligipääs ainult neile, keda sa tunned ja usaldad.

Sellegipoolest on tähtis meeles hoida, et sinu postitus võib saada avalikumaks, kui sa seda plaanisid. Vaata pidevalt oma leht üle ning mõtle, kas seal on midagi, mille abil võiksid ebaausad inimesed saada teada sinu asukoha või varastada sinu identiteedi. Ära postita isegi oma sõpraderingis informatsiooni, mis võiks rikkuda sinu või kellegi teise inimese privaatsust (Õpetussõnad 11:13). Delikaatse info jagamiseks kasuta mingit muud suhtlusviisi. Noor naine Cameron ütleb: „Telefoni teel rääkimine on palju isiklikum ja privaatsem.”

Kokkuvõtteks. Naine nimega Kim lausub tabavalt: „Kui sa hoolega mõtled, mis sa teed, võid säilitada suhtlusvõrgustikes teatava privaatsuse. Probleeme ei teki, kui sa just ise selleks alust ei anna.”

2. Kuidas suhtlusvõrgustikes suhtlemine mõjutab sinu aega?

Tehke kindlaks, „mis on tähtsamad asjad”. (Filiplastele 1:10)

Mida oleks hea teada? Suhtlusvõrgustikes lävimine neelab aega ja võib juhtida tähelepanu kõrvale tähtsamatelt tegevustelt. Kay-nimeline naine nendib: „Mida rohkem kontakte sul on, seda rohkem aega sa kulutad ja seda suuremasse sõltuvusse võid sattuda.” Mõelgem, mida on öelnud mõned, kes olid sellesse lõksu langenud.

„Suhtlusvõrgustiku lehelt on raske lahkuda, seda isegi siis, kui seal viibimine inimesele nii väga ei meeldigi. See on nagu vastupandamatu sund.” (Elise)

„Seal on tohutult ajaveetmise võimalusi – mängud, testid, muusika fännilehed –, rääkimata kõigi sõprade lehtede uurimisest.” (Blaine)

„See on nagu keeris, mis sind endasse imeb. Ja sa ei pruugi sellest ise arugi saada, enne kui ema koju tuleb ja küsib, miks on nõud pesemata.” (Analise)

„Kibelesin koolist koju, et vaid näha, kes on mu postitustele vastanud. Seejärel pidin mina omakorda kõigile neile inimestele vastama ja vaatama kõiki uusi fotosid, mis nad üles olid laadinud. Onlainis olles võisin tujust täiesti ära minna, ning ma sain vihaseks, kui mind segati. Tean inimesi, kes on suhtlusvõrgustiku lehel peaaegu kogu aeg, isegi kui nad on kellegi pool külas, ja koguni väga hilistel öötundidel.” (Megan)

Mida teha? Aeg on hinnaline vara, mille raiskamist ei saa endale lubada. Miks siis mitte koostada eelarve nii nagu raha kasutamise puhul? Kõigepealt kirjuta üles, kui palju aega sinu arvates oleks mõistlik võrgustikes suhtlemisele kulutada. Seejärel jälgi ennast ühe kuu jooksul ning vaata, kui hästi sa oled suutnud oma otsusest kinni pidada. Vajaduse korral tee muudatusi.

Kui oled lapsevanem ja sinu teismeeas lapsed veedavad suhtlusvõrgustikes ülemäära palju aega, püüa aru saada, kas neil on mingeid varjatud probleeme. Näiteks osutab interneti turvalisuse ekspert Nancy Willard oma raamatus „Cyber-Safe Kids, Cyber-Savvy Teens” sellele, et suhtlusvõrgustike ülekasutamine võib olla põhjustatud ärevusest, stressist või madalast enesehinnangust. Ta kirjutab: „Paljud teismelised on väga mures oma sotsiaalse staatuse pärast. Kui teismelised hindavad oma väärtust ühiskonnas selle alusel, millisel tasemel on nende elektrooniline suhtlus sõpradega, võib see neis tekitada sõltuvust.”

Ära iial lase ei suhtlusvõrgustikes lävimisel ega mingil muul onlaintegevusel saada takistuseks sõprussuhetele, mida peaksid arendama pereringis. Don Tapscott kirjutab oma raamatus „Grown Up Digital”: „Üks interneti paradokse on, et kuigi see aitab pereliikmetel hõlpsamini kontakti hoida, kui nad on üksteisest kaugel, võib see samas neid ka eraldada, kui nad on koos kodus.”

Kokkuvõtteks. Neiu nimega Emily ütleb: „Minu arvates on suhtlusvõrgustikud suurepärane viis teistega ühenduses olla. Aga nagu iga muu asjaga, tuleb ka siin teada, millal lõpetada.”

3. Kuidas suhtlusvõrgustikes suhtlemine mõjutab sinu mainet?

„Hea kuulsus on parem kui hõbe ja kuld.” (Õpetussõnad 22:1)

Mida oleks hea teada? Sinu postitused suhtlusvõrgustikus võivad luua sulle maine, millest on raske lahti saada (Õpetussõnad 20:11; Matteuse 7:17). Paljud näivad jätvat võimaliku ohu kahe silma vahele. Noor naine Raquel märgib: „Paistab, et inimesed kaotavad suhtlusvõrgustikus lävides kaine mõistuse. Nad ütlevad seda, mida nad tavaliselt ei ütleks. Mõned ei mõista, et võivad oma hea maine rikkuda vaid üheainsa kohatu postitusega.”

Kui kahjustada suhtlusvõrgustikus oma mainet, võivad sel olla kaugeleulatuvad tagajärjed. Raamatus „Grown Up Digital” öeldakse: „On lugematul hulgal lugusid, kus suhtlusvõrgustike kasutajad on oma veebipostituste tõttu kaotanud töö või pole neid tööle võetud.”

Mida teha? Püüa oma suhtlusvõrgustiku lehte näha läbi teiste pilgu. Küsi: kas ma tõesti soovin endast sellist muljet jätta? Missugused sõnad tuleksid inimesele esimesena pähe, kui ta vaataks minu üles pandud fotosid ja peaks nähtu põhjal mind iseloomustama? Kas „flirtiv”, „seksikas”, „peoloom”? Kas ma näiteks soovin, et mu tulevane tööandja mind just sellisena näeks, kui ta mu lehte vaatab? Kas nendes piltides ikka kajastuvad minu tegelikud väärtushinnangud?

Noor inimene võiks endalt küsida: mis siis, kui minu suhtlusvõrgustiku lehte näeks keegi, kellest ma lugu pean – minu ema või isa, õpetaja või keegi muu täiskasvanu? Kas tunneksin piinlikkust selle üle, mida nad sealt näha ja lugeda võiksid?

Kokkuvõtteks. Mis puutub sinu mainesse, siis pea meeles apostel Pauluse sõnu „Mida iganes inimene külvab, seda ta ka lõikab” (Galaatlastele 6:7).

4. Kuidas suhtlusvõrgustikes suhtlemine mõjutab sinu sõprussuhteid?

„Kes tarkadega läbi käib, saab targaks, aga kes alpidega seltsib, selle käsi käib halvasti!” (Õpetussõnad 13:20)

Mida oleks hea teada? Sinu sõprussuhted mõjutavad su mõtlemist ja käitumist (1. Korintlastele 15:33). Seega on igati mõistlik valida, kellega sa suhtlusvõrgustikus sõbrustad. Mõned võtavad vastu kümneid või isegi sadu sõbrakutseid inimestelt, keda nad tunnevad vähe või üldsegi mitte. Avastatakse, et mitte kõik sõbralisti vastu võetud ei ole head kaaslased. Vaatame, mida mõned on öelnud.

„Kui sõbrakutse võetakse vastu igalt suvaliselt kujult, satutakse paratamatult jamasse.” (Analise)

„Paljud mu tuttavad lisavad sõprade hulka neid, keda nad tegelikult sõbraks ei soovigi, sest nad ei taha haavata sõbraks kutsujate tundeid.” (Lianne)

„See on sama, nagu suhtleksid nende inimestega näost näkku. Sõpru valides peab olema ettevaatlik.” (Alexis)

Mida teha? Pane enda jaoks paika reeglid, keda lisada sõbraks ja keda mitte.

„Ma luban oma sõpradeks ainult neid, keda ma tõesti tunnen, mitte lihtsalt ei tea.” (Jean)

„Ma ei lisa kunagi sõpradeks võõraid, vaid ainult neid, keda tunnen pikka aega.” (Monique)

„Minu netisõpradeks on ainult need, keda tunnen juba üsna hästi ja kellega mul on sarnased põhimõtted.” (Rae)

„Kui saan sõbrakutse mulle võõralt inimeselt, siis ma lihtsalt ignoreerin seda. Nii lihtne see ongi! Kõik mu netisõbrad on inimesed, keda ma tunnen ning kes on mu sõbrad ka väljaspool arvutimaailma.” (Marie)

„Kui mu sõber hakkab panema üles pilte või tegema postitusi, mis tunduvad mulle kahtlased, kustutan südamerahuga ta oma sõbralistist. Juba selliste postituste vaataminegi on halb seltskond.” (Kim)

„Kui mul oli suhtlusvõrgustikus konto, olid mul väga ranged privaatsussätted. Ma ei lubanud sõprade sõpradel näha ei minu pilte ega postitusi – neid said vaadata ainult minu sõbrad. Otsustasin nõnda, kuna ma polnud kindel, kas minu sõprade sõbrad on inimesed, kellega sooviksin suhelda. Ma ei tundnud neid ega teadnud, milline on nende maine.” (Heather)

Kokkuvõtteks. Dr Gwenn Schurgin O’Keeffe kirjutab oma raamatus: „Parim reegel on sõbrustada veebis vaid nende inimestega, keda tuntakse ja kellega juba on suhted väljaspool arvutimaailma.” * („CyberSafe: Protecting and Empowering Kids in the Digital World of Texting, Gaming, and Social Media”.)

[Allmärkused]

^ lõik 2 ”Ärgake!” ei propageeri ega laida maha ühtki konkreetset suhtlussaiti. Kristlased peaksid olema veendunud, et nad internetti kasutades ei läheks vastuollu Piibli põhimõtetega (1. Timoteosele 1:5, 19).

^ lõik 42 Lisainfot suhtlusvõrgustike kohta võib leida ajakirja „Ärgake!” 2011. aasta juulinumbrist lk 24–27 ja augustinumbrist lk 10–13.

[Kast lk 8]

LOGI VÄLJA!

Kui jääd kontole sisselogituks, ilma et sa ise juures viibid, on oht, et teised teevad sinu lehele postitusi. Advokaat Robert Wilsoni sõnul „võrdub see sellega, kui jätta oma rahakott või mobiil avalikus kohas piknikulauale. Igaüks võib tulla ja hakata su seinale postitusi tegema”. Mida ta soovitab? „Logi end kindlasti välja!”

[Kast lk 8]

KAS TÕMBAD ENDALE ISE HÄDA KAELA?

Küsitlusest, mille korraldas Consumer Reports, ilmneb, et paljud suhtlusvõrgustiku kasutajad „võtavad riske, mis võivad viia sissemurdmiste, identiteedivarguste või varitsemisteni. 15 protsenti kasutajatest on postitustes avaldanud oma hetkeasukoha või reisiplaanid, 34 protsenti oma sünnikuupäeva, ja 21 protsenti neist, kes on lastega kodus, oma laste nimesid ja pilte”.