Mis peab muutuma?

„Valitsus pole meie probleemide lahendus, valitsus ise ongi probleem.” (USA 40-nda presidendi Ronald Reagani ametisseastumise kõnest)

ÜLE kolme aastakümne on möödunud ajast, kui Ronald Reagan need sõnad lausus. Tollal seisid Ameerika Ühendriigid silmitsi tohutu väljakutsega – „hiiglasliku majandusraskusega”, nagu Reagan seda nimetas. Ta selgitas: „See on üks pikaajalisemaid ja rängemaid inflatsioone meie rahva ajaloos. Aastakümneid on puudujäägid pidevalt kuhjunud. Oleme hetkeheaolu eest andnud pandiks enda ja oma laste tuleviku. Kui nii jätkame, tabab meid kohutav sotsiaalne, kultuuriline, poliitiline ja majanduslik krahh.”

Kuitahes trööstitu see väljavaade võis paista, polnud Reagan tegelikult täielik pessimist. Ta märkis: „Meid tabanud majandusraskused on tekkinud aastakümnete jooksul. Need ei taandu päevade, nädalate ega kuudega, kuid need taanduvad.” (Meie kursiiv.)

Milline on olukord praegu? USA Eluasemeministeeriumi 2009. aasta aruandes on kirjas: „Üha enamaid inimesi ... mõjutab ülekoormatud taristu, korralike elamispindade nappus ja iganenud tervishoiusüsteem. Õigupoolest prognoosibki ÜRO inimasustusprogramm (UN-HABITAT), et kolme aastakümne pärast elab kolmandik maailma elanikkonnast täieliku meeleheite äärel – neil puuduvad sanitaartingimused ja puhas joogivesi, neid mõjutavad otseselt kliimamuutused ning kõik see soodustab haiguste levikut ja võimalikke pandeemiaid.”

Üleilmne probleem

Sõltumata oma elukohast, mõtle järgmistele küsimustele:

● Kas sa tunned end praegu majanduslikult turvalisemalt kui kümme aastat tagasi?

 ● Kas sinu meelest vastab tervishoid täielikult sinu ja su pere vajadustele?

● Kas sinu ümbruskond on turvalisem ning keskkond puhtam?

● Kas sa usud, et tulevikus – 10, 20 või 30 aasta pärast – lähevad asjad paremaks?

Ühiskondlik leping

Paljudel riikidel on nõndanimetatud ühiskondlik leping: kirjalik või suuline kokkulepe valitsejate ja kodanike vahel, mis täpsustab mõlema osapoole õigused ja kohustused. Näiteks oodatakse kodanikelt, et nad alluksid riigi seadustele, maksaksid makse ja teeksid oma osa turvalise elukeskkonna hoidmisel. Valitsejad aga lubavad tagada muu hulgas korraliku arstiabi, võrdsuse ja majandusliku turvalisuse.

Kuidas on valitsuste püüdlused neis kolmes valdkonnas õnnestunud? Vaadelgem tõendeid.

 Korralik arstiabi

Mida inimesed soovivad. Et neile oleks kättesaadav taskukohane ravi ja mõjusad ravimid.

Mis on tegelikkus.

● Maailmapanga aruanne sanitaar- ja hügieenitingimuste kohta annab teada, et „iga päev sureb 6000 last haiguste tõttu, mis on tingitud kehvadest sanitaartingimustest, puudulikust hügieenist ja saastunud veest. Ainuüksi kõhulahtisus tapab iga 20 sekundi järel ühe lapse”.

● Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (MTO) 2008. aastal korraldatud uurimusest arstiabi kohta „rikastes ja vaestes riikides” selgus, et nende riikide vahel on „ohtlikult suur lõhe” ning et tervishoid „ei suuda vastata kõrgetele sotsiaalsetele ootustele seoses patsiendikeskse, õiglase, taskukohase ja tõhusa arstiabiga”.

Kaks aastat hiljem leidis MTO, et „valitsustel kõikjal maailmas on raskusi tervishoiu rahastamisega. Kuna elanikkond vananeb, üha rohkem inimesi kannatab krooniliste haiguste all ning turule ilmub aina uusi ja veel kallemaid ravimeid, siis ravikallidus tõuseb”.

● Tervishoiuküsimustes on toimunud ohtlik pööre: nõndanimetatud imeravimid ei pruugi enam toimida. Infektsioonidest, nagu näiteks pidalitõbi ja tuberkuloos, mis aastaid tagasi nõudsid miljonite inimeste elu, on saadud võitu tänu antibiootikumidele, mis võeti kasutusele 1940-ndatel aastatel. Kuid MTO aruande kohaselt „Ülemaailmne tervisepäev 2011” on praegu „ravimresistentsete haigustekitajate ilmumine ja levik kiirenenud. Üha enam tuleb ette, et peamised ravimid osutuvad kasutuks. Ravimiarsenal aina kahaneb”.

Mis peab muutuma. Meil on vaja näha aega, kui täitub Piibli prohvetiennustus „Ja ükski elanik ei ütle: „Ma olen haige”” (Jesaja 33:24, UM).

 Õiglus ja võrdsus

Mida inimesed soovivad. Et tuleks lõpp eelarvamuslikule suhtumisele vähemusrühmadesse, lakkaks naiste väärkohtlemine ning väheneks lõhe rikaste ja vaeste vahel.

Mis on tegelikkus.

● Organisatsiooni Leadership Conference on Civil Rights Education Fund aruandes on kirjas: „Ameerikas on siiani tõsiseks valupunktiks üksikisikute, jumalakodade ja ühiskondlike institutsioonide vastane sage vägivald, mis on ajendatud eelarvamustest kellegi rassi, religiooni, seksuaalse orientatsiooni või rahvusliku päritolu suhtes.”

● „Miljonid naised kõikjal maailmas peavad ikka veel taluma ebaõiglast, vägivaldset ja ebavõrdset kohtlemist kodus, töökohal ja avalikus elus,” ütleb ÜRO pressiteade, mis põhineb aruandel „Progress of the World’s Women: In Pursuit of Justice”. Afganistanis pole 85 protsendil naistest võimalik saada sünnitusabi. Jeemenis pole seadusi koduse vägivalla kohta. Kongo Demokraatlikus Vabariigis vägistatakse keskmiselt üle 1000 naise päevas.

● 2011. aasta oktoobris ütles ÜRO peasekretär Ban Ki-moon: „Meie maailm on täis kohutavaid vastuolusid. Valitseb toiduküllus, kuid miljard inimest on näljas. Üksikud elavad pillavat elu, samas paljud on sunnitud virelema vaesuses. On tohutu edasiminek meditsiinivallas, kuid iga päev sureb naisi sünnitusel ... Inimeste kaitsmise asemel kulutatakse miljardeid taparelvade peale.”

Mis peab muutuma. Vähemusrühmi ja naisi peaks koheldama õiglaselt ning peaksid kaduma need, kes ’kisuvad õiguse’ viletsailt (Jesaja 10:1, 2, UM).

 Majanduslik turvalisus

Mida inimesed soovivad. Et kõigil oleks töökoht ja rahaline kindlustatus.

Mis on tegelikkus.

● Worldwatch Institute annab teada, et „leidub hulga inimesi, kes suudaksid maailma majandust edendada, kuid neile kõigile ei piisa töökohti. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) hinnangul tõusis töötute arv 2010. aastal majanduslanguse oludes 205 miljonini”.

● „Maailma majandust võib peagi tabada uus ja tõsisem töökaotuste laine. ILO hoiatab sellega kaasneda võivate sotsiaalsete rahutuste eest,” märgib uudisteagentuur BBC. „Hiljutine majanduskasvu aeglustumine näitas, et vajaminevatest töökohtadest suudetakse luua üksnes pooled. ... ILO hindas ka tööpuudusest tingitud rahulolematuse taset ja samuti viha määra, mida kutsus esile mulje, et kriisi raskus pole õiglaselt jagatud. Ta andis teada, et väga paljudes riikides, eriti Euroopa Liidu ja Araabia regiooni maades, võib tulla sotsiaalseid rahutusi.”

● Ameerika Ühendriikides „on keskmine krediitkaardivõlg üle 11 000 dollari, kolm korda suurem kui 1990. aastal”, öeldakse 2009. aastal ilmunud raamatus „The Narcissism Epidemic”. Raamatu autorite sõnul satuvad paljud võlgadesse pelgalt seetõttu, et soovivad luua endast rikka inimese pildi. „Ameeriklased järeldavad, et inimesed, kel on uhked autod ja peened riided, on rikkad,” märgib raamat. „Sageli oleks tegelikult õigem järeldada, et nad on võlgades.”

Mis peab muutuma. Kõigil peaks olema töökoht ja õige suhtumine raha kulutamisse. Piibel möönab, et raha pakub varju, kuid ühtlasi hoiatab, et „rahaarmastus on igasuguste halbade asjade juur” (Koguja 7:12; 1. Timoteosele 6:10).

Kui lugesid lehekülgi 4 kuni 8 võisid tunda, et pole suurt põhjust tulevikku kindlustundega vaadata. Kuid olukord pole lootusetu. Meie maailm muutub paremaks, seda aga mitte inimvalitsuste pingutuste tulemusena.

[Kast/arvjoonis lk 5]

Mida lapsed maailmas muudaksid? Veebisaidi www.4children.org järgi ilmnes Suurbritannias 4- kuni 14-aastaste laste hulgas korraldatud küsitlusest, millele vastas umbes 2000 last, et nad teeksid järgmist:

[Arvjoonis]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

100%

KAOTAKSID NÄLJA

LÕPETAKSID SÕJAD KÕRVALDAKSID VAESUSE

75%

TAGAKSID KÕIGILE

PEATAKSID GLOBAALSE VÕRDSE KOHTLEMISE

SOOJENEMISE

50%

25%

0%

[Kast/arvjoonis lk 5]

2009. aastal korraldas ühendus Bertelsmann Foundation Saksamaal küsitluse 14- kuni 18-aastate noorte hulgas. Küsitlusele vastas umbes 500 noort ning ilmnes, et teismeliste peamiseks mureks on:

Probleemid, mida lapsed ja noored pidasid vähem oluliseks, olid terrorism ja rahvastiku kasv. Isegi rahanduskriisi nimetati viimaste hulgas. Ühenduse Bertelsmann Foundation tõlgenduse kohaselt võib see olla tingitud sellest, et küsitluses osalenuid endid pole sellised probleemid veel otseselt puudutanud.

[Arvjoonis]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

100%

75%

VAESUS

KLIIMAMUUTUSED JA KESKKONNA HÄVITAMINE

TOIDU JA JOOGIVEE NAPPUS

ÜLEILMSED EPIDEEMIAD JA HAIGUSED

50%

25%

0%