Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Piibel. Täpsete prohvetiennustuste raamat. 3. osa

Piibel. Täpsete prohvetiennustuste raamat. 3. osa

Piibel. Täpsete prohvetiennustuste raamat. 3. osa

„Me oleme leidnud Messia”

Selles kaheksaosalises sarjas käsitleme Piibli üht tähelepanuväärset erijoont – prohvetiennustusi ehk ettekuulutusi. Artiklid aitavad leida vastuse järgmisele küsimusele: kas Piibli prohvetiennustused on lihtsalt tarkade inimeste välja mõeldud või on need Jumala inspireeritud? Kutsume sind üles vaagima tõendeid.

JUBA sajandeid enne Jeesuse sündi olid heebrea prohvetid ennustanud Messia (heebrea keeles tähendab see „võitut”) tulekut. Need prohvetid olid andnud teada konkreetseid üksikasju tulevase Messia elu kohta; nende hulgas olid näiteks tema suguvõsaliin, tema ilmumise koht ja aeg ning mis temast saab.

Esimese sajandi kristlased uskusid, et need ennustused täitusid seoses Jeesusega. Nad tundsid sama mis jünger Andreas, kes ütles oma vennale Siimonile: „Me oleme leidnud Messia” (Johannese 1:40, 41). Kas see järeldus oli õige? Uurigem kõigest nelja paljudest prohvetiennustustest, mis käivad Messia kohta, ja kaalugem neid puudutavaid tõendeid.

1. ennustus. „Ta istub Taaveti kuningatroonile” (Jesaja 9:6, Knoxi „The Holy Bible”).

Täitumine. Matteuse evangeelium algab sõnadega „Raamat Jeesus Kristuse, Taaveti poja, Aabrahami poja elust”. Seejärel näitab Matteus ära Jeesuse põlvnemise Taaveti kaudu, nagu teeb seda ka evangeeliumikirjutaja Luukas (Matteuse 1:1–16; Luuka 3:23–38).

Mida näitab ajalugu.

● Juudi ajaloolase Josephuse kirjutistest ilmneb, et juutide suguvõsanimekirjad olid avalikes arhiivides kättesaadavad. Need nimekirjad hävisid, kui Jeruusalemm 70. aastal laastati. Kuid juba enne Jeruusalemma hävingut oli Jeesuse põlvnemine Taavetist üldteada (Matteuse 9:27; 20:30; 21:9). Kui see arvamus poleks olnud õige, oleks igaüks võinud selle kahtluse alla seada või koguni valeks tunnistada. Pole aga mingit ülestähendust selle kohta, et keegi oleks üritanud seda teha.

2. ennustus. „Sina, Petlemm Efrata, olgugi väike, et olla Juuda tuhandete seas, sinust väljub mulle see, kes saab valitsejaks Iisraelis” (Miika 5:1).

Täitumine. Jeesus sündis Petlemmas. Kui keiser Augustus korraldas rahvaloenduse, tuli Jeesuse kasuisal Joosepil minna Naatsaretist „Judeasse [Juudasse] Taaveti linna, mida nimetatakse Petlemmaks, kuna ta oli Taaveti kojast ja soost, et lasta end arvele võtta koos Maarjaga”. Seal olles Maarja „sünnitas poja” (Luuka 2:1–7).

Mida näitab ajalugu.

● Arheoloogia kinnitab, et roomlased korraldasid Lähis-Idas rahvaloenduse kodanike maksu- ja sõjaväekohustuse kindlaksmääramiseks. Ühe sellise loenduse tõendiks on edikt, mille andis välja Rooma maavalitseja Egiptuses aastal 104 m.a.j. Selle edikti üht eksemplari hoitakse praegu Briti Raamatukogus ja sellel on kirjas: „Kuna ees seisab kojast kotta loendus, tuleb kõigile, kes ehk mingil põhjusel väljaspool piirkonda viibivad, anda käsk, et nad pöörduksid tagasi oma isakoju, et võtta osa tavaks saanud loendusest ja samuti pühenduda neile antud põllulapi harimisele.”

● Jeesuse sünni ajal nimetati kahte Iisraeli linna Petlemmaks. Üks asus põhja pool Naatsareti lähistel, teine aga, mida varem ilmselt nimetati Efrataks (Efratiks), Juudas Jeruusalemma lähedal (1. Moosese 35:19). Jeesus sündis viimasena mainitud linnas, nii nagu Miika oli kaheksa sajandit varem ennustanud.

3. ennustus. „Sõna väljumisest alates Jeruusalemma taastamiseks ja ülesehitamiseks kuni võitud vürstini on seitse aastanädalat; ja kuuskümmend kaks aastanädalat” (Taaniel 9:25).

Täitumine. Taanieli prohvetiennustuses mainitud ajaperiood 69 aastanädalat on 7 korda 69 aastat ehk 483 aastat. Jeruusalemma ülesehitamine algas aastal 455 e.m.a. Ennustuse järgi sai Jeesus 483 aastat hiljem – aastal 29 m.a.j – Võituks ehk Messiaks, kui ta ristiti ja Jumala püha vaimuga võiti (Luuka 3:21, 22). *

Mida näitab ajalugu.

● Esimese sajandi algupoolel oli rahvas „täis ootust”, et peagi saabub Messias (Luuka 3:15). Juudi õpetlane Abba Hillel Silver kirjutab oma raamatus „A History of Messianic Speculation in Israel”, et ajal enne Jeruusalemma hävingut „lõi lõkkele ärev Messia-ootus”. Ta märgib samuti, et Messiat „oodati meie ajaarvamise esimese sajandi teisel veerandil” ja et juutide ootus põhines „tol ajal üldtuntud kronoloogial”.

4. ennustus. „Tema matmispaik on õelate juures ja surres on ta ühes rikastega” (Jesaja 53:9, UM).

Täitumine. Jeesus hukati koos kahe süüdimõistetud kurjategijaga, kuid ta maeti kaljusse raiutud hauda, mis kuulus rikkale mehele Joosepile Arimaatiast, kes oli hakanud Jeesusesse uskuma (Matteuse 27:38, 57–60; Johannese 19:38).

Mida näitab ajalugu.

● Arvukad vana aja mittekristlikud kirjutajad, kaasa arvatud juudi ajaloolane Josephus ja rooma ajaloolane Tacitus, kinnitavad, et Jeesus hukati kui kurjategija.

● Arheoloogiliste uurimistööde käigus Palestiinas on leitud muistsed matmispaigad, milleks olid kaljusse raiutud hauakambrid. Sellisele mõjukale ja rikkale mehele, nagu oli Joosep Arimaatiast, polnud kindlasti mingi probleem omada niisugust juba valmis hauda.

Käsitlesime vaid mõnd neist paljudest Messiat puudutavatest prohvetiennustustest, mis täitusid seoses Jeesusega. On selge, et nende üksikasjalike ennustuste täitumine ei saanud olla mingi inimeste võltsing. See, et need pisiasjadeni täide läksid, kasvatab meie usku nende jumalikku päritollu. Samuti tugevdab see meie usaldust Jumala tõotuste vastu lasta sõnakuulelikule inimkonnale osaks saada kõik Messia-riigi õnnistused.

Selle sarja järgmises artiklis saame vastuse küsimusele: kui Jeesus oli tõesti tõotatud Messias, siis miks ta lubas end piinata ja tappa?

[Allmärkus]

^ lõik 16 Rohkem infot seoses prohvetiennustusega Messia ilmumisaja kohta leiab raamatu „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?” lk 197–199; väljaandjad Jehoova tunnistajad.

[Teabegraafika/pildid lk 30, 31]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

MESSIAT PUUDUTAVA NELJA PROHVETIENNUSTUSE AJATELG

1. Messias pidi põlvnema kuningas Taaveti soost

1070 e.m.a

Taavet saab kogu Iisraeli kuningaks

607 e.m.a

Babüloonlased hävitavad Jeruusalemma

455 e.m.a

Antakse käsk Jeruusalemm taastada ja üles ehitada

2. Messias pidi sündima Juudas Petlemmas

2 e.m.a

Jeesus sünnib Juudas Petlemmas Taaveti soost

3. Messias pidi ilmuma 483 aastat pärast seda, kui antakse käsk Jeruusalemm üles ehitada

29 m.a.j

Jeesus ristitakse ja võitakse: ta saab Messiaks

4. Messias pidi surema koos patustajatega, kuid maetama rikaste juurde

33 m.a.j

Jeesus sureb koos kurjategijatega, kuid maetakse rikaste juurde