PILK MINEVIKKU
Platon
Platon (u 427—347 e.m.a) oli kreeka filosoof. Ta sündis Ateenas aristokraatlikus perekonnas ning jõuka noore kreeklasena sai ta hea hariduse. Teda mõjutasid tugevalt kuulus filosoof Sokrates ning filosoofi ja matemaatiku Pythagorase järelkäijad.
PÄRAST seda, kui Platon oli Vahemere maades ringi rännanud ja löönud kaasa Sitsiilias asuva kreeka linna Sürakuusa poliitikas, pöördus ta tagasi Ateenasse, kus ta rajas akadeemia. Seda nimetatakse sageli Euroopa esimeseks ülikooliks ning seal olid tähtsal kohal matemaatilised ja filosoofilised uurimused.
MIKS PEAKS PLATON MEILE HUVI PAKKUMA?
Platoni õpetused on oluliselt mõjutanud miljonite inimeste, kaasa arvatud ristiusu kirikutesse kuulujate uskumusi, mistõttu paljud järeldavad ekslikult, et need uskumused põhinevad Piiblil. Tähtsaim Platoni õpetus on idee, et inimesel on surematu hing, mis elab pärast füüsilise keha surma edasi.
„Hinge surematus on üks Platoni lemmikteemasid” („Body and Soul in Ancient Philosophy”)
Platon tundis suurt huvi surmajärgse elu vastu. Raamatus „Body and Soul in Ancient Philosophy” öeldakse: „Hinge surematus on üks Platoni lemmikteemasid.” Ta oli täiesti veendunud, et hing elab kauem kui keha ja saab vastavalt sellele, kuidas inimene maa peal elas, kas väärilise tasu või karistuse. *
KUIDAS PLATONI ÕPETUSED LEVISID?
Üheksasaja aasta jooksul, mil Platoni akadeemia tegutses, aastatel 387 e.m.a — 529 m.a.j, oli see väga mõjukas. Platoni ideed said populaarseks maades, mis olid Kreeka ja Rooma mõju all. Juudi filosoof Philon Aleksandriast võttis omaks platonismi, nagu tegid ka paljud ristiusukirikute usujuhid. Selle tulemusena poetusidki paganlikud filosoofilised mõisted, sealhulgas hinge surematus, judaismi ja ristiusku.
„Kogu kristlik teoloogia sõltub vähemalt mingilgi määral tolleaegsest kreeka filosoofiast, peamiselt platonismist,” öeldakse raamatus „The Anchor Bible Dictionary”, „aga mõned kristlikud mõtlejad . . . väärivad nime kristlikud platonistid.” Võrrelgem, mida ütles Platon ning mis on kirjas Piiblis.
Mida ültes Platon. „See osa meist igaühest, kes me tegelikult oleme ja mida me nimetame surematuks hingeks, lahkub [pärast surma] teiste jumalate juurde, et . . . seal endast aru anda — head lähevad sellele vastu julgelt, kurjad aga hirmuvärinaga.” (Platon, „Seadused”, XII raamat.)
Mida ütleb Piibel. Inimene ise või tema elu ongi hing. Isegi loomad on hinged. Pärast surma hinge enam ei eksisteeri. * Pangem tähele, mida ütlevad need piiblisalmid:
- „Esimene inimene Aadam sai elavaks hingeks” (1. Korintlastele 15:45).
- „See on seadus loomade ja lindude ja kõigi elavate hingede kohta, kellest vesi kihab, ja iga hinge kohta, kes maa peal roomab” (3. Moosese 11:46).
- „Mu hing surgu” (4. Moosese 23:10).
- „Hing, kes teeb pattu, peab surema!” (Hesekiel 18:4.)
On selge, et Piibel ei õpeta seda, nagu jääks hing pärast füüsilise keha surma elama. Seega võiksid mõelda, kas sinu uskumused põhinevad Piiblil või Platoni filosoofial.
^ lõik 7 Kuigi Platon muutis surematu hinge mõiste populaarseks, ei olnud ta esimene, kes selle kasutusele võttis. See idee oli erisugusel kujul olnud juba kaua paganlikes religioonides, näiteks Egiptuse ja Babüloonia omas.
^ lõik 12 Piibel õpetab, et surnud otsekui magavad ja ootavad ülesäratamist (Koguja 9:5; Johannese 11:11—14; Apostlite teod 24:15). Seevastu nõndanimetatud surematu hing ei saaks surra ega vajaks ülesäratamist.