FRANKI ja Jerry probleem on üsna tavaline. Kui kaks inimest on lahkarvamusel, siis tihti mõlemad vihastuvad ja ehk koguni süüdistavad teineteist. Kui nad sellise hoiaku juurde jäävad, võivad nad teineteisest võõrduda.

Ehk oled ka sina olnud sarnases olukorras. Kui oled, siis tõenäoliselt polnud see üldsegi meeldiv. Soovib ju enamik meist elada oma sõprade ja naabritega rahus. Kuidas aga elada rahus hoolimata aeg-ajalt ette tulevatest lahkarvamustest? Kas on võimalik negatiivsetest hoiakutest ja solvatud tunnetest üle saada? Kas erimeelsusi on võimalik sõbralikult lahendada?

Mõelgem Franki ja Jerry ebameeldivale olukorrale. Sisuliselt hakkas nende sõprus mõranema, kui nad tegid järgmised valed sammud: 1) Jerry käitus hoolimatult, 2) Frank väljendas oma pahameelt viisil, mis Jerryt ärritas, 3) mõlemad läksid endast välja ja 4) mõlemad keeldusid järele andmast.

Lõpuks kaine mõistus siiski võitis. Mehed ületasid oma erimeelsused ja sõlmisid rahu. Mis neid aitas? Nad rakendasid mõningaid praktilisi põhimõtteid, mis on aidanud paljudel sõpradel keerulised ajad üle elada ning teineteisega koguni lähedasemaks saada.

Asjassepuutuvaid põhimõtteid võib leida Piiblist, ühest kõige laialdasema levikuga raamatust maailmas. Selles ergutatakse arendama omadusi, mis edendavad rahu ja parandavad hingehaavu. Sellised omadused on näiteks mõistlikkus, arukus, lahkus, armastus ja kannatlikkus (Õpetussõnad 14:29; 1. Korintlastele 13:4, 5).

 Frank ja Jerry on vaid kaks näidet sellest, kuidas Piibel elule parema suuna annab. On arvukalt teisigi näiteid, sealhulgas inimestest, kes on saanud lahti tugevalt juurdunud negatiivsetest loomujoontest. Näiteks Robert Austraaliast vabanes sügaval südamepõhjas pesitsenud vihast. Nelson Ida-Timorist sai üle kaua kestnud vaenulikkusest ning sõlmis lähedased sõprussuhted endise vaenlasega. Kuidas said Robert ja Nelson Piiblist abi? Ärgake! küsitles neid, et selles selgust saada.

ROBERT, räägi meile veidi oma taustast.

Minu lapsepõlv polnud kuigi roosiline. Isa oli ägeda loomuga ja peksis mind alatasa. Mõnikord peksis ta mind vaeseomaks ning jättis mu verisena ja teadvusetult lebama. Tagajärjeks oli see, et muutusin aina vihasemaks ja vägivaldsemaks. Teismeeas käisin kaks aastat erikoolis. Hiljem sain hakkama jõhkra vägivallateoga, mille tõttu sattusin rangeima režiimiga vanglasse. Kui ma lõpuks vabanesin, kolisin Austraaliasse lootuses elule uue lehekülje pöörata.

Kas kolimine aitas sul oma eluviisi muuta?

Mind ei muutnud mitte niivõrd kolimine kuivõrd see, et hakkasin Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima. Sellegipoolest oli mul raske oma loomust talitseda, nii et tundsin end tihti läbikukkunu ja väärtusetuna. Siis aga ühel päeval mõtlesin sügavamalt sellele, mida ütleb kirjakoht Õpetussõnad 19:11: „Arukus teeb inimese pikameelseks ja temale on auks üleastumine andeks anda!” Soovisin nii väga endas sellist arukust kasvatada ning hakkasin mõtlema, mis on tegelikult meie tunnete, sõnade ja tegude taga. Selle tulemusena sai minust tasapisi arusaajam, kannatlikum ja andestavam inimene.

Kas võiksid tuua selle kohta mõne näite?

Kord pahandasin tahtmatult üht sõpra, kes selle peale teiste ees mulle vihaselt etteheiteid tegi. Tundsin end pehmelt öeldes alandatuna. Siis aga meenus mulle Piibli manitsus mitte tasuda kellelegi kurja kurjaga ning ma vabandasin viivitamata (Roomlastele 12:17). Kui mu sõber oli maha rahunenud, rääkisin temaga nelja silma all ja selgus, et ta maadleb pereprobleemidega. Leppisime ära ning hiljem kinkis ta mulle kena mantli. Hirmus mõelda, mis oleks võinud juhtuda, kui oleksin reageerinud alandamisele nii nagu minevikus.

Mida sa teed, kui teil tekib peres probleeme?

Meil on 20-aastane poeg ja nagu teisteski peredes, tuleb meil aeg-ajalt ette lahkarvamusi. Aga ma olen õppinud Piiblist nii mõndagi, sealhulgas seda, kui tähtis on öelda: „Palun vabandust.” See on hämmastav, kuidas need sõnad — kui need on siiralt öeldud — võivad konflikti ära hoida või olukorda pehmendada.

NELSON, sind iseloomustab südamlik naeratus ja sõbralik olek. Kuid kas on tõsi, et kunagi olid sa täis tulist viha?

Jah. Noore mehena liitusin valitsusvastase poliitilise rühmitusega. Vihkasin ka rivaalitsevat parteid, kellega võistlesime võimu pärast minu kodukandis. Et paremaks võitlejaks saada, õppisin võitluskunste. Peksin läbi igaühe, kes mu endast välja viis.

Mis ajendas sind end muutma?

Asusin õppima Piiblit ja rakendama ellu selle nõuandeid, millest eriti kaks puudutasid mu südant. Esimene kõlab: „Kõike, mida te tahate, et inimesed teile teeksid, peate tegema ka neile” (Matteuse 7:12). Teine ütleb: „Sa pead armastama oma ligimest nagu iseennast” (Matteuse 22:39). Panin tähele, et mulle Piiblit õpetanud Jehoova tunnistajad osutasid sedalaadi armastust, ükskõik milline rassiline või etniline taust neil ka polnud. Soovisin olla samasugune nagu nemad. Paistab, et see mul ka õnnestus, sest mu vanad tuttavad olid muutuse üle hämmastunud ja peagi nad ei kartnud mind enam.

Kas sul on olnud ka tagasilangusi?

Avalikkuse ees mitte. Kuid mõnikord on mul olnud raske end kodus vaos hoida. Tõtt öelda, ükskord ma vihastusin ja lõin oma naist. Ma kahetsen seda sügavalt. Ent ta oli lahke ja andestas mulle ning see andis mulle veelgi enam otsusekindlust edaspidi oma emotsioone kontrollida.

Ütlesid, et inimesed ei kartnud sind enam. Kas võiksid tuua mõne näite?

Jah. Ühel päeval kohtasin juhuslikult Augustot, kes oli varem mainitud rivaalitsevas parteis tähtsal kohal. Esialgu suhtus ta minusse äärmise umbusuga. Mina aga tervitasin teda soojalt, tegin ettepaneku erimeelsused unustada ja kutsusin ta enda poole külla. Ta võttiski mu kutse vastu ning oli minuga toimunud muudatuste üle sedavõrd hämmastunud, et hakkas samuti Piiblit uurima. Nüüd oleme Augustoga mitte ainult head sõbrad, vaid ka vaimsed vennad.

Konfliktide põhjused on keerukad ja eripalgelised ning sugugi mitte kõik ei suhtu soodsalt katsetesse rahu sobitada. Seepärast on Piiblis toodud järgmine realistlik soovitus: „Kui võimalik, nii palju kui teist oleneb, olge rahumeelsed kõigi inimestega” (Roomlastele 12:18).

Selles artiklis mainitud inimesed on elav tõend, et Piibli tarkusest on tõesti abi — et sel on väge lükata ümber kindlusetaolisi negatiivseid hoiakuid, kui me vaid laseme (2. Korintlastele 10:4). Niisuguse tarkuse kohta ütleb kirjakoht Õpetussõnad 3:17, 18: „Selle teed on armsad teed ja kõik selle rajad on rahu! See on elupuuks neile, kes sellest kinni haaravad, õnnis, kes seda suudab hoida!”

Kas soovid olla õnnelikum ja rahumeelsem? Kas igatsed sõprussuhteid, mis katsumustes vastu peaks? Kui jah, siis lase Piiblil olla endale teejuhiks ja sul ei tule pettuda.