„[Jumala prohvet] Taaniel [nägi] voodis olles und. . . . Siis ta kirjutas unenäo üles, tegi sisu kokkuvõtte.” (Taaniel 7:1)

MIDA ÜTLEB PIIBEL.

Jumal on edastanud inimestele tähtsaid sõnumeid mitmel moel. Piibli aegadel kasutas ta selleks mõnikord unenägusid. Kuid need polnud tavalised ähmased ja seosetud unenäod. Jumalalt saadud unenäod olid selged ja loogilised ning sisaldasid mingit konkreetset sõnumit. Näiteks nägi Taaniel ühes unenäos rida metsloomi, kes sümboliseerivad poliitilisi maailmariike Babüloonia suurvõimu ajast kuni tänapäevani (Taaniel 7:1—3, 17). Unenäo kaudu käskis Jumal Jeesuse kasuisal Joosepil, kes elas Naatsaretis, põgeneda koos oma naise ja lapsega Egiptusesse. Tänu sellele pääses Jeesus surmast, mis oleks võinud tabada teda õela kuninga Herodese käe läbi. Kui Herodes suri, teatas Jumal sellest Joosepile samuti unenäo kaudu ning andis talle juhendi naasta ühes perega kodumaale (Matteuse 2:13—15, 19—23).

„Ära mine üle selle, mis on kirjutatud.” (1. Korintlastele 4:6)

MIDA ÜTLEB PIIBEL.

Piiblisse talletatud unenäod on osa Jumala kirjalikust ilmutusest inimkonnale. Selle ilmutuse kohta öeldakse tekstis 2. Timoteosele 3:16, 17: „Kogu pühakiri on Jumala inspireeritud ja kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, distsiplineerimiseks õiguses, et Jumala inimene oleks täiesti kompetentne, täielikult varustatud igaks heaks tööks.”

Piibel varustab meid täielikult selles mõttes, et ilmutab meile kõike, mida meil on vaja teada Jumala, tema omaduste ja moraalinormide kohta ning selle kohta, milline on meie roll tema eesmärgis seoses maaga. Niisiis ei kasuta Jumal inimestele sõnumite edastamiseks enam unenägusid. Kui soovime õppida midagi tuleviku ja Jumala tahte kohta seoses meiega, pole meil mingit vajadust minna „üle selle, mis on kirjutatud” ehk üle selle, mis on kirjas Piiblis. Praegu on praktiliselt kogu inimkonnal võimalik Piiblit lugeda ning uurida selle arvukaid Jumalalt saadud ilmutusi, sealhulgas unenägusid.

„Inimesed rääkisid seda, mida nad said Jumalalt, juhituna pühast vaimust.” (2. Peetruse 1:21)

MIDA ÜTLEB PIIBEL.

Paljud Piiblisse kirja pandud unenäod olid prohvetlikud: need ennustasid tulevasi sündmusi. Neid prohvetikuulutusi üles tähendades panid piiblikirjutajad kaalule nii enda kui ka Pühakirja usaldusväärsuse. Kas need kirjutised osutusid õigeteks? Vaadelgem üht näidet — nägemust tekstis Taaniel 8:1—7, mis pandi kirja Babüloonia maailmariigi lõpu eel.

See prohvetikuulutus rääkis sümboolses keeles jäärast ning sikust, kes jäära maha paiskas ja jalge alla tallas. Taanielil ei olnud vaja selle nägemuse tähendust mõistatada. Ingel, Jumala sõnumitooja, kuulutas: „Jäär, . . . kellel oli kaks sarve, on Meeda ja Pärsia kuningad. Karune sikk on Kreeka kuningas” (Taaniel 8:20, 21). Ajalugu kinnitab, et pärast Babülooniat sai maailma suurvõimuks Meedia-Pärsia. Paarsada aastat hiljem langes aga Meedia-Pärsia Kreeka valitseja Aleksander Suure kätte. Selline hämmastav täpsus iseloomustab kõiki Piibli prohvetikuulutusi, kaasa arvatud prohvetlikke unenägusid. Ainuüksi see fakt eristab Piiblit kõigist teistest pühadest raamatutest ning meil tasub seda igati usaldada.