HISPAANIA valitsejad ihkasid rajada kristlikku riiki, kus kehtiks üks seaduskogu. Moriske peeti tollaste arusaamade kohaselt uskmatuteks ja seega arvati, et nende viibimine riigis on Jumala silmis ränk patt. Selline olukord kestis aastaid. Lõpuks langetati otsus moriskid maalt välja saata. *

Hispaanias elavad maurid olid muslimitest vähemusrahvus nimetusega mudéjar. Nad elasid katoliiklaste võimupiirkonnas sajandeid suhtelises rahus. Mõnda aega oli neil teatud piirkondades lubatud säilitada omaenda seadused ja kombed ning järgida oma usutavasid.

Aastal 1492 vallutasid katoliiklastest monarhid Fernando II ja Isabel I viimase osa Pürenee poolsaarest, mis oli muslimite kontrolli all — Granada. Allaandmise tingimustega garanteeriti sealsetele mauridele samasugused õigused, kui olid mudéjar’il. Kuid üsna pea hoogustasid katoliiklikud juhid kõikjal oma valdustes elava muslimivähemuse tagakiusamist ning avaldasid ägedamat  survet, et see võtaks vastu katoliku usu. Maurid protestisid eelnevate kokkulepete rikkumise pärast ning tõstsid aastal 1499 mässu. Valitsusväed surusid ülestõusu maha, ent seejärel sunniti muslimeid piirkond piirkonna järel kas uude usku pöörduma või riigist lahkuma. Hispaanlased hakkasid kutsuma neid, kes katoliku usu vastu võtsid ja Hispaaniasse jäid, moriskideks.

Aastaks 1526 oli islam keelustatud kogu Hispaanias, kuid siiski pidasid paljud moriskid oma usust salaja kinni. Rahvana säilitasid nad suuremalt jaolt oma kultuurieripära.

Esialgu moriskide pinnapealset katoliiklust salliti. Etendasid nad ju käsitööliste, meistrite, lihttööliste ja maksumaksjatena olulist rolli. Sellegipoolest pandi pahaks seda, et üldiselt moriskid keeldusid elanikkonda sulandumast, ning nii valitsus kui ka lihtrahvas diskrimineerisid neid. Selline eelarvamuslikkus sai tõenäoliselt õhutust kiriku süvenevatest kahtlustest nende usu siiruse kohta.

Peagi tuli sallivusele lõpp. Aastal 1567 kuulutas kuningas Felipe II välja otsuse keelustada moriskide keel, rõivastus, kombed ja tavad. See samm kutsus esile järjekordse mässu ja verevalamise.

Nagu ütlevad ajaloolased, jõudsid Hispaania valitsejad lõpuks järeldusele, et „moriskid pole head kristlased ega lojaalsed alamad”. Neid süüdistati salaliidus Hispaania vaenlastega — berberi piraatide, prantsuse protestantide ja türklastega —, kuna arvati, et nad pooldavad võõramaalaste invasiooni. Aastal 1609 langetas Felipe III otsuse moriskid maalt välja saata. Sellise otsuseni viisid eelarvamused ja kartus, et moriskidest saavad lõpuks reeturid. * Järgnevatel aastatel kiusati taga kõiki, keda kahtlustati olevat moriskid. Selliste alatute võtete abil sai Hispaaniast täiesti katoliiklik maa.