ANIL oli äärmiselt kurnatud. Ta oli võtnud vastu uue töö, sest see tõotas suuremat prestiiži ja kopsakamat sissetulekut. Ent nüüd vihtus ta tööd teha hilisõhtuti ja nädalalõppudel, mõnikord koguni 80 tundi nädalas. „Töökeskkond oli kaootiline ja kogu vastutus langes minu õlgadele,” mainib ta. „Mõtlesin endamisi, mida ma küll teinud olen. Kui ma midagi ette ei võta, on minuga lõpp.” Anil oli kiiresti läbi põlemas.

Tööl läbipõlemine on midagi enamat kui vaid väsimus ega piirdu pelgalt tavapärase igapäevatööst tuleneva stressiga. Läbipõlemist iseloomustab krooniline kurnatus ning masenduse ja jõuetuse tunne. Läbipõlemise all kannatajad kipuvad oma tööst emotsionaalselt kaugenema. Nende motivatsioon kaob ning nende tööjõudlus langeb. Uuringud seostavad läbipõlemist ka paljude tundeeluliste ja füüsiliste terviseprobleemidega.

Mis põhjustab läbipõlemist? Tihti on üheks teguriks liiga suur töökoormus. Majanduslikust survest tingituna nõuavad mõned tööandjad, et töötajad teeks ületunde ja seda vahel koguni väiksema tasu eest. Praegusaja tehnika hoiab mõningaid oma tööga alalises kontaktis ning see ähmastab töö ja eraelu vahelist piiri. Läbipõlemist soodustab ka töökoha ebakindlus, kontrolli puudumine töö üle või ebaõiglase kohtlemise tajumine. Samamoodi mõjuvad ebaselged prioriteedid või konfliktid kaastöötajatega.

Läbipõlemine võib olla ka inimese enda põhjustatud. Taotledes karjääriga seotud eesmärke ja suuremat sissetulekut, püüavad mõned mahutada oma ellu järjest rohkem tööd. Sellised inimesed võivad liigselt töösse mattuda ning avastada peagi, et hakkavad läbi põlema.

Kui oled tööl läbi põlenud, siis kuidas sellest üle saada? Muutused võivad näida võimatud, kui tunned, et olukorrad sunnivad sind sellist elu elama. Kaalu siiski järgnevat nelja sammu, mis võivad sind aidata. Sul on ehk rohkem valikuvõimalusi, kui sa arvatagi oskad.

Mis on sinu jaoks kõige tähtsam? Küllap panevad paljud loetelu etteotsa peresuhted ja hea tervise. Kui sa aga läbi põled, satuvad tõenäoliselt just need väärtused löögi alla.

Teadvustades endale, mida sa väärtustad, oled valmis langetama keerulisi otsuseid ja olema nõus kompromissidega. Näiteks võid sa ehk mõista, et sinu praegune tööstiil viib läbipõlemiseni. Ometi võid kaalutleda: „Ma ei saa töökohta vahetada ega vähem töötada. Ma vajan sissetulekut.” On tõsi, et igaüks vajab sissetulekut. Kui suur aga peab see olema ja millist hinda oled sa valmis maksma tähtsamate asjade arvelt?

Ära anna alla survele võtta omaks sind ümbritsevate inimeste väärtused. Ilmselt on sul tööandjaga erinevad väärtused. Teised võivad eelistada seada elus esikohale töö, kuid see ei tähenda, et ka sina peaksid seda tegema.

Et leevendada stressi ja leida aega selleks, mida sa tõepoolest väärtustad, võid kaaluda tööaja piiramist. Ehk saad oma tööandja nõusse, et ta vähendaks su praegust töökoormust, või siis jõuad otsusele, et sul on tarvis töökohta vahetada. Mida sa ka ei otsustaks ette võtta, tuleb sul tõenäoliselt teha muudatusi rahaasjades ja elustiilis. See pole võimatu ega pruugi olla sugugi nii ränk, kui sa arvad.

Paljudes maades edastab tarbimisühiskond sõnumit, et õnn sõltub su sissetuleku suurusest ja varast. Nii see aga tegelikult pole. Lihtsam eluviis võib anda suurema vabaduse ja tuua rahulolu. Muutuseks valmistudes piira väljaminekuid ja säästa raha. Püüa võlga vähendada või sellest lahti saada. Aruta muutuse vajalikkust oma pereliikmetega ja otsi neilt toetust.

Kui su töökoormus on üleliia suur või sul on töö juures mingi muu visalt püsiv probleem, siis aruta oma olukorda tööandjaga. Võimaluse korral paku välja lahendusi, mis rahuldaks nii sind kui ka tööandjat. Kinnita talle, et soovid anda töösse oma panuse, ja selgita, mida oled valmis selleks tegema. Samas ütle selgelt ja kindlameelselt, mida sa ei saa teha.

Ole ettenägelik ja realistlik. Kui soovid töötada vähem, võib tööandja oodata, et lepid ka väiksema töötasuga. Näe ette riske. Mõtle, mida sa teeksid näiteks siis, kui sind ähvardatakse vallandada. Pea meeles, et teise töö leidmise väljavaated on paremad, kui oled veel töösuhtes.

Isegi kui olete jõudnud tööandjaga töökorralduses vastastikusele kokkuleppele, võib arvata, et mingil hetkel soovib ta jälle, et sa teeksid rohkem tööd. Mis aitab sul siis endale kindlaks jääda? Võetud kohustuste täitmine. Kui sa seda teed, on sul alust paluda, et tööandja vastaks omalt poolt samaga ja peaks kinni kokkuleppest töökoormuse suhtes.

Ka siis, kui sul tööl tõsiseid probleeme pole, puutud sa kokku pingete, raske iseloomuga inimeste ja ebameeldivate olukordadega. Seepärast võta piisavalt aega puhkuseks ja meelelahutuseks. Ära unusta, et lõõgastumine ei tarvitse olla kulukas, et sulle ja su perele värskendust pakkuda.

Tegele huvialadega ja arenda sõprussuhteid, mis ei ole seotud sinu töökohaga. Samuti ära määratle end selle kaudu, mis tööd sa teed ja kui palju sa seda teed. Miks? Raamatus „Your Money or Your Life” (’raha või elu’) täheldatakse: „See, kes sa oled, on midagi palju enamat kui see, kellena sa raha teenid.” Kui sinu enesemääratlemise ja eneseväärtuse aluseks on ennekõike su töö, siis on sul raske vähendada rolli, mida töö su elus mängib.

Kas sul on tõesti võimalik teha vajalikud muudatused, et läbipõlemisest üle saada? Kindlasti on. Artikli alguses mainitud Anil sai sellega hakkama. Ta ütleb: „Rääkisin oma eelmise tööandjaga ja küsisin, kas ta võtaks mind tagasi. Ta võttiski. Tundsin piinlikkust, kui kohtusin oma endiste töökaaslastega, kellele olin öelnud, et siirdun „parematele jahimaadele”. Mul tuli leppida ka märkimisväärselt madalama palgaga. Kuid ma sain tagasi oma meelerahu ning mul jäi oma pere ja muu tõeliselt väärtusliku jaoks rohkem aega.”