MIDA teha, kui teie peres üks tüli järgneb teisele? Võib-olla on teie sõnasõjad muutunud sagedasemaks ja ägedamaks. Vahest te ei märkagi, millest vaidlused alguse saavad. Samas te armastate üksteist ega taha üksteisele haiget teha.

On tähtis meeles pidada, et lahkarvamused ei tähenda tingimata seda, et teie perekond on koost lagunemas. Mitte erimeelsused ise, vaid see, mida te erimeelsuste korral teete, määrab, milline on teie kodune õhkkond. Vaatame, mida saab ette võtta, et tülitsemisele lõppu teha.

Tülitsemiseks on vaja vähemalt kahte inimest, ent kui üks hakkab rääkimise asemel kuulama, võib tuline sõnavahetus vaibuda. Seepärast, kui teine ütleb sulle midagi ärritavat, ohjelda soovi samaga vastata. Säilita enesest lugupidamine ja väärikus, hoides end vaos. Pea meeles, et kodurahu on tähtsam kui vaidluses pealejäämine.

„Puude puudusel kustub tuli ja laimajata vaibub riid.” (Õpetussõnad 26:20)

Kui sa oma pereliiget aktiivselt ja empaatiliselt kuulad, ilma et vahele segaksid või ennatlikke järeldusi teeksid, võib tema viha lahtuda ja kodurahu taastuda. Selle asemel et omistada talle halbu motiive, püüa tema tundeid mõista. Ära pea ebatäiuse ilminguid pahatahtlikkuseks. Valusad sõnad tulenevad hulga tõenäolisemalt mõtlematusest või haavatud tunnetest kui õelusest või kättemaksuhimust.

„Olgu siis teie ... rõivaiks osavõtlikkus, lahkus, alandlikkus, tasadus ja kannatlikkus.” (Koloslastele 3:12)

Kui kardad, et võid plahvatada, oleks sul ehk tark viisakalt lahkuda ning pisut aega rahuneda. Võib-olla saad olla teises toas või veidi jalutada, kuni oled tasakaalu tagasi saanud. Sa ei pea arvama, et selliselt toimides näitad sa, nagu oleksid hoolimatu ega tahaks asju klaarida või nagu sooviksid oma pereliiget vaikimisega karistada. See oleks hoopis hea aeg paluda Jumalalt kannatlikkust, tarkust ja arusaamist.

„Lahku enne, kui puhkeb riid.” (Õpetussõnad 17:14)

Tüli ei vaibu, kui keskendud sellele, kuidas oma pereliiget osavalt vastu nõelata. Võiksid öelda hoopis midagi sellist, mis aitaks tal haavatud tunnetest üle saada. Ja selle asemel et talle ette kirjutada, mida ta peaks tundma, palu tal endal rääkida ja täna teda avaldatud mõtete eest.

„Mõtlematud sõnad on kui mõõgatorked, aga tarkade keel tervendab.” (Õpetussõnad 12:18)

Ühe pereliikme kannatamatus võib teist kergesti ärritada. Ükskõik kui haavunud sa ka poleks, hoia vaos kihku olla sarkastiline või solvav ning ära tõsta häält. Ära esita selliseid süüdistusi nagu „Sa ei hooli minust” või „Sa ei kuula mind kunagi”. Selle asemel räägi abikaasale rahulikult, kuidas tema käitumine sulle mõjus („Mulle teeb haiget, kui sa ...). Tõukamisele, löömisele ega mistahes muule vägivallale pole eales õigustust. Lubamatud on ka sõim, põlastavad sõnad ja ähvardamine.

„Heitke ära igasugune sapisus, viha, raev, kisa ja solvavad sõnad ning kõik muu halb.” (Efeslastele 4:31)

Ära kaota negatiivsete tunnete tõttu silmist oma eesmärki teha rahu. Pea meeles, et kui sa kellegagi tülitsed, olete mõlemad kaotajad; kui teed rahu, olete mõlemad võitjad. Tunnista enda osa sõnasõjas. Isegi kui oled veendunud, et sina pole midagi valesti teinud, võid ikkagi paluda vabandust selle pärast, et ärritusid, selle pärast, kuidas sa vastasid, või selle pärast, et sa tüli puhkemisele tahtmatult kaasa aitasid. Rahumeelsed suhted on eneseuhkusest ja vaidluses pealejäämisest tähtsamad. Ja kui sinult vabandust palutakse, ole varmas andeks andma.

„Mine ja alanda end ning anu oma ligimest.” (Õpetussõnad 6:3)

Kui tüli on lahendatud, on tähtis, et see uuesti ei puhkeks. Kuidas perekonnas rahu hoida? Sellest räägib järgmine artikkel.