MÕNED ÜTLEVAD, ET EI OLE. Üks doktor võrdles Piiblist juhatuse otsimist sellega, kui õpetada praegu keemiat 1920ndatest pärit õpikuga. Ja mõni skeptik võib küsida, kas keegi otsiks ajast ja arust arvuti kasutusjuhendist juhatust selle kohta, kuidas kasutada moodsat arvutit. Osa inimeste meelest on seega Piibel lootusetult vanamoodne raamat.

Miks peaks keegi praeguses kõrgtehnoloogilises maailmas otsima juhatust sellisest igiammusest raamatust? On ju lugematu hulk veebisaite ja blogisid, kuhu lisandub katkematu voona uusimaid nõuandeid ja juhtnööre. Televisiooni arvamus- ja jutusaadetes jagavad oma teadmisi paljud psühholoogid, elutreenerid ning eksperdid. Ja raamatupoe riiulid on lookas eneseabiraamatutest, millest on saanud miljarditesse dollaritesse ulatuv äri.

Kuna leidub nii palju uusimat informatsiooni, siis miks peaks pöörduma Piibli poole, raamatu poole, mille kirjutamine lõpetati umbes 2000 aastat tagasi? Kas skeptikutel pole mitte õigus, öeldes, et sellest vanast raamatust juhatuse otsimine on nagu iganenud keemiaõpiku või arvuti kasutusjuhendi kasutamine? Tegelikult pole selline võrdlus kohane. Teadus ja tehnoloogia muutuvad kiiresti, ent kas inimloomus on muutunud? Inimesed soovivad siiani teada, mis on elu mõte, mis tooks ellu õnne ja turvatunnet ning mida teha, et perekonnas oleksid suhted korras ja et oleks häid sõpru.

Olgugi et Piibel on vana raamat, käsitleb see just neid teemasid ja palju muudki. Pühakiri väidab ka, et selle autor on Looja. See pakub juhatust igas eluvaldkonnas ja aitab mistahes raskustega toime tulla. (2. Timoteosele 3:16, 17.) Peale selle on Piibli sõnul selle nõuanded ajatud, need ei aegu kunagi! Piibel ütleb: „Jumala sõna on elav.” (Heebrealastele 4:12.)

Kas need Piibli väited peavad tõesti paika? Kas see on vananenud raamat või on see hoopis kõige praktilisem, ajakohasem ja elulisem raamat? See Vahitorn, mis on esimene mitmest järgnevast eriväljaandest, annabki neile küsimustele vastuse.