Mis viis selleni, et inimesed hakkasid Jumala vastu mässama? Piibel näitab, et kõigepealt tõstis mässu üks ingel, keda nimetatakse Kuradiks ja Saatanaks. Ta andis mõista, et inimeste elu oleks palju parem, kui nad ei kuulaks Jumalat, vaid otsustaks ise, mis on hea ja mis halb. Kahjuks läksidki esimesed inimesed Aadam ja Eeva Saatana poolele. (1. Moosese 3:1–6; Ilmutus 12:9.)

Tagajärjeks oli see, et Aadam ja Eeva jäid ilma oma kaunist paradiisiaiast ja võimalusest elada maa peal igavesti. (1. Moosese 3:17–19.) Nende mässul oli kaugeleulatuv mõju. Aadama järeltulijatena on kõik inimesed pärinud patu ja surma. (Roomlastele 5:12.) Päritud patu tõttu on „inimene . . . valitsenud inimese üle, tuues sellega palju kahju”. (Koguja 8:9.) Seega, niikaua kui inimene valitseb inimese üle, pole probleemidest pääsu.

Esimene inimesest valitseja, kellest piibel räägib, oli Nimrod. Temagi mässas Jehoova vastu. Nimrodi päevist peale on maailmaareenil käinud palju vägevaid valitsejaid, kes on võimu kuritarvitanud. Umbes 3000 aastat tagasi kirjutas kuningas Saalomon: „Ma nägin rõhutute pisaraid, kuid polnud kedagi, kes oleks neid lohutanud. Nende rõhujate käes oli võim.” (Koguja 4:1.)

Tänapäeval on olukord samasugune. Aastal 2009 öeldi ühes ÜRO väljaandes: „Halba valitsemistava peetakse üha enam üheks peamiseks probleemide põhjuseks meie ühiskonnas.”

Maailmal on vaja paremaid valitsejaid ja paremat valitsusvormi. Just seda on meie looja meile tõotanud.

Jumala kuningriik ongi see parem valitsus. See vahetab välja kõik inimvalitsused ja jääb püsima igaveseks. (Taaniel 2:44.) Sellesama valitsuse kohta käivadki meieisapalve sõnad „Sinu riik tulgu”, sõnad, mida nii paljud palves lausuvad. (Matteuse 6:9, 10, 1997. a tõlge.) Kuid seda valitsust ei juhi Jumal ise. Ta on määranud oma kuningriigi kuningaks kellegi, kes on kunagi olnud inimene. Kes see on?