LUZIA LONKAB OMA VASAKUT JALGA. Väiksena haigestus ta lastehalvatusse. See väga nakkav haigus kahjustab keha närvisüsteemi. Kui ta oli 16-aastane, ütles Luzia tööandja talle: „Sinu halvatus on Jumala karistus selle eest, et olid sõnakuulmatu ja halb laps oma emale.” Kuigi sellest vahejuhtumist on möödas aastaid, on Luzial siiani meeles, kui kohutavalt ta end tundis.

KUI DAMARISEL AVASTATI AJUVÄHK, küsis ta isa temalt: „Mida halba sa küll oled teinud? Jumal karistab sind praegu selle eest.” Isa sõnad mõjusid talle rängalt.

Haigusi on peetud Jumala karistuseks juba ammustest aegadest alates. Raamatus „Manners and Customs of Bible Lands” öeldakse, et Kristuse ajal uskusid paljud, et „haigused on karistus kas haige enda või tema lähikondlase patu eest”. Ja keskajal usuti, et „katkud on Jumala saadetud karistus inimestele nende pattude pärast”, nagu ütleb raamat „Medieval Medicine and the Plague”. Seega, kui 14. sajandil surid kogu Euroopas miljonid inimesed katku, kas see oli siis Jumala karistus kurjadele inimestele? Või oli katku põhjuseks lihtsalt bakteriaalne infektsioon, nagu seda kinnitavad meditsiiniteadlased? Kas Jumal tõesti kasutab haigusi, et inimesi nende pattude pärast nuhelda? a

MÕTTEAINET. Kui haigused ja kannatused oleksid ärateenitud karistus Jumalalt, siis miks Jeesus haigeid inimesi tervendas? Kas ta ei oleks nii tehes läinud vastuollu Jumalaga? (Matteuse 4:23, 24.) Jeesus ei töötaks iialgi Jumalale vastu. Ta ütles: „Ma teen alati seda, mis talle meeldib” ja „Ma [toimin] just nii, nagu Isa mind on käskinud.” (Johannese 8:29; 14:31.)

Piibel ütleb selgelt, et Jumal Jehoovas pole ülekohut. (5. Moosese 32:4.) Näiteks ei põhjustaks Jumal iial lennuõnnetust, tappes sadu süütuid inimesi, selleks et karistada üht pardalolijat. Ustav jumalateenija Aabraham ütles mõtte, mis on kooskõlas Jumala õiguspõhimõttega, et Jumal ei hävitaks iial „õiget koos jumalatuga”. Aabrahami sõnul oleks see lausa mõeldamatu. (1. Moosese 18:23, 25.) Piiblis öeldakse veel: „Jumal ei tee kurja.” (Iiob 34:10–12.)

Kannatused pole Jumala karistus mingi konkreetse patu pärast. Selle mõtte tõi selgelt välja Jeesus, kui ta koos oma jüngritega nägi meest, kes oli sünnist saati pime olnud. „Jüngrid küsisid temalt: „Rabi, kes on pattu teinud, et ta sündis pimedana? Kas ta ise või tema vanemad?” Jeesus vastas: „Ei ole teinud pattu ei tema ega ta vanemad. Ta sündis pimedana selleks, et tema kaudu saaksid avalikuks Jumala teod.”” (Johannese 9:1–3.)

Jeesuse jüngrid olid ilmselt üllatunud, kui ta ütles, et see mees pole pime ei iseenda ega oma vanemate pattude pärast – oli ju säärane arvamus tollal laialt levinud. Jeesus tegi mehe terveks ning kummutas sellega ühtlasi ka valeuskumuse, et kannatused on karistus Jumalalt. (Johannese 9:6, 7.) Kõigile, kel on tõsiseid terviseprobleeme,  võib pakkuda lohutust teadmine, et Jumal pole neile kannatusi põhjustanud.

Pühakiri kinnitab meile

• „Jumalat ei saa kiusata kurjaga, tema ise ei kiusa kedagi.” (JAAKOBUSE 1:13, 1997. a tõlge.) Tegelikult kõik see „kuri”, mis on inimkonda aastasadu vaevanud, sealhulgas haigused, valu ja surm, kaotatakse peagi jäädavalt.

• Jeesus Kristus „tegi kõik hädalised terveks”. (MATTEUSE 8:16.) Sellega, et Jumala poeg Jeesus tervendas kõik, kes tema juurde tulid, näitas ta, mida Jumala kuningriik tulevikus ülemaailmselt korda saadab.

• „Ta [Jumal] pühib ära kõik pisarad nende silmist ja enam ei ole surma ega leinamist, hädakisa ega valu. Kõik endine on möödunud.” (ILMUTUS 21:3–5.)

Aga miks siis ikkagi on maailmas nii palju häda ja viletsust? Selle küsimuse üle on inimkond juurelnud sajandeid. Kui Jumal pole meie kannatustes süüdi, siis kes on? Neid küsimusi käsitleme järgmises artiklis.