Paradiis! Värvikad reisibrošüürid teevad meile ahvatlevaid pakkumisi lennuks kuhugi kaugele paradiisi, et seal lõõgastuda ja unustada kõik oma mured. Ent nagu me vägagi hästi teame, ootab meid koju tagasi jõudes ees sama elu, mille me puhkusele minnes seljataha jätsime.

Siiski, idee paradiisist paelub inimesi väga. See võib panna meid mõtlema, kas paradiis on pelgalt fantaasia. Ja kui on, siis miks see meid nii lummab? Kas see võiks kunagi saada reaalsuseks?

Idee paradiisist on inimestes sajandeid uudishimu äratanud. Paljudele on huviäratajaks olnud Piibli mõte, et „Jumal Jehoova rajas Eedenisse, ida poole, aia”. Mis tegi selle aia nii kütkestavaks? Piibel ütleb: „Jumal Jehoova laskis maast kasvada igasuguseid ilusaid ja heade viljadega puid.” See aed oli kaunis ja meeldiv paik. Kõige köitvam oli see, et seal oli ka „elupuu keset aeda”. (1. Moosese 2:8, 9.)

Esimene Moosese raamat mainib lisaks nelja jõge, mis said aiast alguse. Neist kahte teame ka tänapäeval: Tigris ehk Hiddekel ja Eufrat. (1. Moosese 2:10–14, allmärkus.) Need kaks jõge voolavad Pärsia lahte läbi praeguse Iraagi, mis tol ajal oli osa muistsest Pärsiast.

Seega on arusaadav, miks maine paradiis on oluline osa Pärsia kultuuripärandist. 16. sajandist pärit Pärsia vaibal, mis asub USA-s Pennsylvania osariigis Philadelphia kunstimuuseumis, on sissekootud muster, millel on kujutatud müüriga aeda, kus on puud ja lilled. Pärsiakeelne sõna, mille vasteks on „müüriga aed”, tähendab ka paradiisi ning vaibal olev stseen on otsekui Piiblis kirjeldatud kaunis ja lopsakas Eedeni aed.

Tegelikult on paradiisilugusid jutustatud paljudes keeltes ja kultuurides kogu maailmas. Kui inimesed asustasid maakera eri paiku, võtsid nad endaga kaasa oma versiooni algsest paradiisiloost, mis segunes sajandite jooksul kohalike uskumuste ja legendidega. Ka tänapäeval nimetavad inimesed looduslikult kauneid paiku paradiisiks.

Mõned maadeuurijad on väitnud, et nad on leidnud kaotatud paradiisi. Näiteks kui Briti armee kindral Charles Gordon külastas aastal 1881 Seišelle, lõi erakordselt kaunis Vallée de Mai, mis praegu kuulub UNESCO maailmapärandisse, ta nii pahviks, et ta kuulutas selle Eedeni aiaks. Itaalia meresõitja Christoph Kolumbus mõtles 15. sajandil, kas ehk on ta leidnud Eedeni aia, kui maabus Haiti saarel, kus praegu asuvad Dominikaani Vabariik ja Haiti.

Nüüdisaegne ajalooraamat „Mapping Paradise” sisaldab detaile rohkem kui 190 vanalt kaardilt, millest paljudel on näidatud Aadam ja Eeva Eedeni aias. Nende seas on üks tavatu kaart Liébana Beatuse käsikirja koopiast, mis on pärit 13. sajandist. Selle ülaosas on väike ristkülik, mille keskel on paradiis. Sealt voolavad välja neli jõge nimedega Tigris, Eufrat, Piison ja Geon, igaüks ühest neljast nurgast, mis oletatavalt kujutab kristluse levimist maailma nelja nurka. See kõik näitab, et kuigi algse paradiisi asukohta ei teatud, paelus paradiis inimesi rohkem kui kunagi varem.

17. sajandi Inglise poeeti John Miltonit tuntakse tema poeemi „Kaotatud paradiis” järgi,  mis põhineb Esimeses Moosese raamatus toodud jutustusel, milles Aadam patustas ja aeti Eedeni aiast välja. Oma raamatus räägib ta igavese elu taastamisest maa peal, nii nagu Jumal oli tõotanud. Ta ütles: „Siis on terve maa paradiis.” Hiljem kirjutas Milton raamatule järje nimega „Tagasivõidetud paradiis”.

Kaotatud maise paradiisi idee on kuldse niidina läbinud kogu inimajalugu. Miks on siis see teema praegu kõrvale jäetud? Raamatu „Mapping Paradise” järgi peamiselt seetõttu, et teoloogid on keeranud paradiisi asukoha küsimusele kindlalt selja.

Kirikuskäijatele õpetatakse enamasti, et nende tulevik on seotud taeva, mitte maapealse paradiisiga. Ent Piiblis öeldakse tekstis Laul 37:29: „Õiged pärivad maa ja elavad sellel igavesti.” Kuna maakera pole praegu kaugeltki mitte paradiis, siis kas on lootust, et see tõotus kunagi täitub? *

Jumal Jehoova, kes lõi algse paradiisi, on tõotanud selle taastada. Kuidas? Tuleta meelde, et Jeesus õpetas meid palvetama: „Sinu kuningriik tulgu. Sinu tahe sündigu nagu taevas, nii ka maa peal.” (Matteuse 6:10.) See kuningriik on maailmavalitsus eesotsas Jeesus Kristusega ning see asendab kõik inimvalitsused. (Taaniel 2:44.) Selle kuningriigi alluvuses sünnib Jumala tahe, nii et maast saab paradiis.

Varem oli prohvet Jesaja kirjutanud sellest, millised tingimused on tõotatud paradiisis, kus inimkonda ei vaeva enam mingisugused kokkupõrked ega pinged. (Jesaja 11:6–9; 35:5–7; 65:21–23.) Õhutame sind võtma paar minutit, et lugeda neid salme oma Piiblist. See kinnitab sulle, mida head on Jumalal varuks sõnakuulelikele inimestele. Need, kes siis elavad, naudivad elu paradiisis ja Jumala soosingut, millest mõlemast Aadam ilma jäi. (Ilmutus 21:3.)

Miks me võime olla kindlad, et maine paradiis pole pelgalt fantaasia? Piibel ütleb: „Taevas kuulub Jehoovale, kuid maa on ta andnud inimlastele.” Tõotuse, et inimesed saavad elada paradiislikul maal, on andnud meile „Jumal, kel on võimatu valetada”. (Laul 115:16; Tiitusele 1:2.) Millist imepärast tulevikku pakub küll Piibel – igavest elu paradiisis!