Nad sümboliseerivad taevasi jõude, mis olid seotud Jeruusalemma hävitamisega ja mis on seotud ka Saatana praeguse jumalakartmatu maailma hävitamisega Harmagedoonis. Miks meil oli vaja oma senist arusaama muuta?

Pärast seda, kui Hesekiel oli näinud, milliseid jäledusi tehti Jumalast taganenud Jeruusalemmas enne selle hävitamist aastal 607 e.m.a, sai ta nägemuse hävingule eelnevatest sündmustest. Ta nägi kuut meest, kel olid käes purustusrelvad. „Koos nendega oli üks linastes riietes mees, kel olid kirjutustarbed vöö vahel.” (Hes. 8:6–12; 9:2, 3.) Sellele mehele öeldi: „Käi Jeruusalemma linn läbi ja tee märk nende inimeste laubale, kes ohkavad ja ägavad kõigi jäleduste pärast, mida selles linnas tehakse.” Seejärel pidid purustusrelvadega mehed tapma linnas kõik need, kel polnud märki küljes. (Hes. 9:4–7.) Mida me sellest nägemusest õpime ja keda sümboliseerib kirjutustarvetega mees?

See ennustus anti aastal 612 e.m.a ja esimest korda täitus see kõigest viis aastat hiljem, kui Babüloonia sõjavägi hävitas Jeruusalemma. Kuigi linna hävitasid paganlikud babüloonlased, tegutsesid nad Jehoova kohtuotsuse täideviijatena. (Jer. 25:9, 15–18.) Nende kaudu karistas Jehoova oma rahvast, kes oli ta hüljanud. Ent ta ei lasknud valimatult kõigil surra. Õiged ei pidanud hukkuma koos jumalatutega. Jehoova hoolitses armastavalt selle eest, et juudid, kes ei kiitnud heaks jäledusi, mida linnas tehti, võiksid pääseda.

Hesekiel ei märgistanud ega hävitanud kedagi. Kohtuotsuse täideviimist juhatasid inglid. Seega annab see ennustus meile võimaluse heita pilk taevastesse valdustesse. Jehoova andis inglitele korralduse organiseerida jumalatute hävitamist ja samas eraldada õiged, et need ei hukkuks. *

Varem me selgitasime, et nägemuse tänapäevases täitumises sümboliseerib kirjutustarvetega mees võitute jääki. Arvasime, et inimesed, kes meie sõnumit kuulda võtavad, märgistatakse praegu ellujäämiseks. Viimastel aastatel aga oleme hakanud sellest loost selgemini aru saama. Teksti Matteuse 25:31–33 järgi on Jeesus see, kes inimeste üle kohut mõistab. Lõpliku otsuse teeb ta suure viletsuse ajal, eraldades lambad kitsedest. Esimesed jäävad ellu, teised hävitatakse.

Niisiis, mida me võime selle uue arusaama valguses Hesekieli nägemusest õppida? Vähemalt viit asja.

1. Enne Jeruusalemma hävitamist oli Hesekiel koos Jeremijaga Jumala rahvale otsekui vahimeheks, nagu varem oli olnud Jesaja. Tänapäeval kasutab Jehoova väikest võitud kristlaste rühma, et toita oma rahvast ja hoiatada inimesi enne suurt viletsust. Tegelikult edastavad seda hoiatussõnumit kõik Kristuse majateenijad. (Matt. 24:45–47.)

2. Hesekiel ei osalenud ellujääjate märgistamises ja nii ei osale selles ka tänapäeva Jehoova teenijad. Nad lihtsalt annavad teada Jehoova hoiatussõnumi, kui teevad inglite juhatusel kuulutustööd. (Ilm. 14:6.)

3. Hesekieli päevil ei saanud keegi oma laubale nähtavat märki. Nii on ka tänapäeval. Mida on aga inimestel tarvis teha, et nad oleksid sümboolselt märgistatud ellujäämiseks? Neil tuleb  võtta kuulda head sõnumit, arendada kristlikke omadusi, pühenduda Jehoovale ja toetada ustavalt Kristuse vendi. (Matt. 25:35–40.) Sellised inimesed märgistatakse tulevase suure viletsuse ajal ning nad jäävad ellu.

4. Nägemuse tänapäevases täitumises sümboliseerib kirjutustarvetega mees Jeesus Kristust, kes teeb märgistamistööd, mis on inimsilmale nähtamatu. Suurde rahvahulka kuulujaile tehakse märk siis, kui nad suure viletsuse ajal lammaste hulka arvatakse. Neil on lootus elada igavesti maa peal. (Matt. 25:34, 46.) *

5. Kuus purustusrelvadega meest sümboliseerivad tänapäeval Jeesuse taevaseid sõjavägesid, kelle eesotsas on Jeesus ise. Nad hävitavad varsti kõik jumalatud inimesed ja kogu kurjuse. (Hes. 9:2, 6, 7; Ilm. 19:11–21.)

Seda kõike mõistes tugevneb meie veendumus, et Jehoova ei hävita koos jumalatutega ka jumalakartlikke inimesi. (2. Peetr. 2:9; 3:9.) Samuti aitab see meil meeles hoida, kui oluline on teha praegu kuulutustööd. Kõik peavad kuulma hoiatust, enne kui tuleb lõpp. (Matt. 24:14.)