1., 2. a) Miks on sõnad tekstis 5. Moosese 6:4, 5 üsna tuntud? b) Miks Mooses need sõnad lausus?

JUBA sajandeid on kuus heebrea sõna tekstist 5. Moosese 6:4 olnud juudiusuliste harda palve osa. Seda palvet, mida loetakse igal hommikul ja õhtul, nimetatakse šema’ks, mis on heebrea keeles selle piiblisalmi esimene sõna. Selle palvega annavad juudid teada, et nad on Jumalale jäägitult pühendunud.

² Need sõnad on osa Moosese lahkumiskõnest, mille ta pidas aastal 1473 e.m.a Iisraeli rahvale, kes oli kogunenud Moabi kõrbetasandikule. Iisraellased olid peagi ületamas Jordani jõge, et võtta tõotatud maa enda valdusse. (5. Moos. 6:1.) Mooses, kes oli olnud nende juht viimased 40 aastat, soovis, et nad oleksid julged, kui seisavad silmitsi eesootavate raskustega. Neil oli vaja usaldada Jehoovat ja olla talle ustav. On selge, et Moosese viimased sõnad avaldasid rahvale võimsat mõju. Pärast seda, kui ta oli korranud kümmet käsku ja teisi Jehoova antud seadusi, ütles ta rahvale jõulised  sõnad, mis on kirjas tekstis 5. Moosese 6:4, 5 (loe).

3. Mis küsimusi me selles artiklis käsitleme?

³ Kas Moosese juurde kogunenud iisraellased ei teadnud, et Jehoova on ainus Jumal? Muidugi teadsid. Ustavad iisraellased tundsid ja teenisid ainult üht Jumalat, oma esiisade Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumalat. Miks siis pööras Mooses nende tähelepanu sellele, et nende Jumal Jehoova on üks ja ainus? Kuidas on see tõsiasi seotud sellega, et Jehoovat tuleks armastada kogu südamest ja hingest ja kogu oma jõuga, nagu öeldakse viiendas salmis? Ja mida tähendavad sõnad tekstis 5. Moosese 6:4, 5 meile tänapäeval?

4., 5. a) Mida hõlmab see, et Jehoova on üks ja ainus? b) Mille poolest erineb Jehoova ebajumalatest?

⁴ Ainulaadne. Sõna „üks” tähendab nii heebrea keeles kui ka paljudes teistes keeltes märksa rohkemat kui vaid arvu. See võib kanda endas mõtet ainulaadsusest. Näib, et Moosesel polnud eesmärk kummutada oma sõnadega valeõpetus kolmainu jumalatest. Jehoova on taeva ja maa looja, kõrgeim valitseja. Ta on ainus tõeline Jumal, pole ühtki temasarnast. (2. Saam. 7:22.) Mooses tuletas iisraellastele meelde, et nende pühendumus Jehoovale peab olema jäägitu. Nad ei tohtinud võtta eeskuju teistest rahvastest, kes kummardasid erinevaid jumalaid ja jumalannasid. Mõne ebajumala kohta arvati, et nad valitsevad mingit osa loodusest. Teisi peeti ühe ja sama jumaluse erinevateks vormideks.

⁵ Näiteks egiptlaste jumalateks olid päikesejumal Ra, taevajumalanna Nut, maajumal Geb, Niiluse-jumal Hapi ja mitmed pühad loomad. Jehoova näitas, et ta on mõõtmatult kõrgem kõigist neist ebajumalatest, kui tõi egiptlaste peale kümme nuhtlust. Kaananlaste peajumal oli viljakusjumal Baal, keda peeti ka taeva-, vihma- ja tormijumalaks. Paljudes paikades oli Baal ka kaitsejumal. (4. Moos. 25:3.) Iisraellased ei tohtinud unustada, et nende Jumal Jehoova on ainus ja tõeline Jumal. (5. Moos. 4:35, 39.)

6., 7. Mida veel tähendab see, et Jehoova on üks ja ainus?

⁶ Järjekindel ja ustav. See, et Jehoova on üks ja ainus, tähendab ka seda, et tema eesmärgid ja tegutsemisviis on alati usaldusväärsed. Jehoova ei ole heitlik ega ettearvamatu. Ta on alati ustav, järjekindel ja õiglane. Ta lubas Aabrahamile, et selle järeltulijad pärivad tõotatud maa, ja sooritas võimsaid imesid, et see tõotus täituks. Läks mööda 430 aastat, kuid Jehoova otsustavus oma lubadust pidada ei kahanenud. (1. Moos. 12:1, 2, 7; 2. Moos. 12:40, 41.)

⁷ Sajandeid hiljem, kui ta nimetas iisraellasi oma tunnistajateks, ütles ta neile: „Mina olen ikka seesama. Enne mind ei olnud ühtki Jumalat ega ole tulnud ühtki pärast mind.” Rõhutamaks oma muutumatut eesmärki lisas ta: „Ma olen alati seesama.” (Jes. 43:10, 13; 44:6; 48:12.) Milline eriline au oli iisraellastel ja on tänapäeval ka meil: teenida Jehoovat, kes on järjekindel ja ustav! (Mal. 3:6; Jaak. 1:17.)

8., 9. a) Mida ootab Jehoova oma teenijatelt? b) Kuidas rõhutas Jeesus Moosese sõnade tähtsust?

⁸ Mooses kinnitas iisraellastele, et Jehoova armastus nende vastu ei hääbu. Seega oli ootuspärane, et ka nemad  pidid teenima Jehoovat jäägitu pühendumusega, armastades teda kogu südamest ja hingest ja kogu oma jõuga. Lapsevanematel tuli igal võimalusel oma lastele õpetust anda, et needki saaksid Jehoovat sel viisil teenida. (5. Moos. 6:6–9.)

⁹ Kuna Jehoova on oma eesmärkide suhtes järjekindel ja muutumatu, siis on selge, et põhinõuded tema teenijatele on jäänud samaks kuni tänapäevani. Et meie teenistus oleks Jehoovale vastuvõetav, peame olema talle jäägitult pühendunud ning armastama teda kogu südamest ja hingest ja kogu oma jõuga. Just seda õpetas ka Jeesus. (Loe Markuse 12:28–31.) Seepärast vaadelgem, kuidas me saame oma tegudega näidata, et me tõesti mõistame, et „Jehoova, meie Jumal Jehoova, on üks ja ainus”.

10., 11. a) Mida tähendab teenida Jehoovat jäägitu pühendumusega? b) Kuidas ilmnes nelja heebrea noormehe jäägitu pühendumus Jehoovale?

¹⁰ Kuna Jehoova on üks ja ainus Jumal, peaksime teda teenima jäägitu pühendumusega. Me ei saa teenida teda ja samal ajal mõnd muud jumalat. Samuti ei tohiks Jehoova teenimisse üle võtta mingeid vääraid ideid või kombeid. Me peame hoidma meeles, et ta pole lihtsalt üks jumal paljude teiste seas, olles nendest kõrgem ja võimsam. Ta on ainus tõeline Jumal ja me peame teenima üksnes teda. (Loe Ilmutus 4:11.)

¹¹ Taanieli raamatust võime lugeda nelja heebrea noormehe Taanieli, Hananja, Miisaeli ja Asarja kohta. Nende jäägitu pühendumus Jehoovale ilmnes selles, et nad keeldusid söömast Jumala silmis ebapuhast toitu, aga ka selles, et nad keeldusid kummardamast Nebukadnetsari püstitatud kuldkuju. Oli täiesti selge, mis oli neile kõige tähtsam. Nad ei teinud Jehoova põhimõtetes mitte mingeid järeleandmisi. (Taan. 1:1–3:30.)

12. Mille suhtes tuleb meil valvas olla, kui tahame teenida Jehoovat jäägitu pühendumusega?

¹² Et teenida Jehoovat jäägitu pühendumusega, peame olema hoolsad, et miski muu ei muutuks meie elus sama tähtsaks või koguni tähtsamaks kui Jehoova teenimine. Mis selleks võib olla? Kümnes käsus tegi Jehoova selgeks, et tema teenijatel ei tohi olla muid jumalaid tema kõrval ja et nad ei tohi mingil viisil kummardada ebajumalaid. (5. Moos. 5:6–10.) Tänapäeval on ebajumalakummardamisel palju eri vorme, millest mõnda pole sugugi lihtne ära tunda. Ent Jehoova nõuded pole muutunud. Ta on senini üks ja ainus Jumal. Mõelgem, kuidas puudutab see meie elu.

13. Mis võib tõrjuda kõrvale armastuse Jehoova vastu?

¹³ Kirjakohast Koloslastele 3:5 (loe) leiame otsese hoiatuse selle kohta, mis võib rikkuda meie väärtuslikud suhted Jehoovaga. Pane tähele, et ebajumalakummardamiseks peetakse ka ahnust. See on nii sellepärast, et soov rikkuse või luksuse järele võib võtta meie üle võimust, muutudes nii otsekui vägevaks jumalaks meie elus. Kui loeme eeltoodud piiblisalmi tervenisti, pole raske märgata, et kõik muud selles loetletud patused teod on seotud ahnusega ja on seega ebajumalakummardamine. Võib juhtuda, et ihalus valede asjade järele tõrjub kõrvale meie armastuse Jumala  vastu. Kas me sooviksime riskida sellega, et lubame millelgi võtta meie üle sedavõrd võimust, et Jehoova polegi enam meie elus üks ja ainus Jumal? Muidugi mitte!

14. Millise hoiatuse andis apostel Johannes?

¹⁴ Apostel Johannes andis samalaadse hoiatuse. Ta kirjutas, et kui keegi armastab seda, „mis on maailmale omane – patused ihad, silmahimu ja varaga uhkeldamine”, siis „pole tal armastust Isa vastu”. (1. Joh. 2:15, 16.) See tähendab, et meil tuleb oma süda ikka ja jälle läbi uurida, mõistmaks, ega meile pole hakanud meeldima kristlasele sobimatu meelelahutus ja riietusstiil või ilmalikud kaaslased. Samuti võib armastus maailma vastu väljenduda soovis taotleda „suuri asju”, näiteks kõrghariduse omandamise kaudu. (Jer. 45:4, 5.) Me seisame praegu uue maailma lävel. Seepärast on väga tähtis hoida meeles Moosese jõulisi sõnu. Kui mõistame selgelt ja usume kindlalt, et „Jehoova, meie Jumal Jehoova, on üks ja ainus”, siis teeme oma parima, et teenida teda jäägitu pühendumusega ja talle meelepärasel viisil. (Heebr. 12:28, 29.)

15. Miks pidas Paulus vajalikuks kristlastele meelde tuletada, et Jehoova on ainus Jumal?

¹⁵ Tõsiasi, et Jehoova on üks ja ainus, aitab meil mõista tema soovi, et tema teenijad oleksid ühtsed ja tegutseksid sama eesmärgi nimel. Esimese sajandi kristlikus koguduses oli juute, kreeklasi, roomlasi ja inimesi muudest rahvustest. Neil oli erinev religioosne taust, erinevad kombed ja eelistused. Seetõttu oli mõnel neist raske hakata teenima Jumalat uuel viisil ja hüljata oma endised harjumused. Paulus pidas vajalikuks  tuletada neile meelde, et kõigil kristlastel on üks Jumal, Jehoova. (Loe 1. Korintlastele 8:5, 6.)

16., 17. a) Milline ennustus meie päevil täitub ja mis on selle tulemus? b) Mis võib meie ühtsust õõnestada?

¹⁶ Kuidas on lugu kristlikus koguduses tänapäeval? Prohvet Jesaja ennustas, et viimseil päevil lähevad paljud rahvad üles Jehoova mäele, tema puhta kummardamise paika. Nad ütlevad Jehoova kohta: „Ta õpetab meile oma teid, et me võiksime käia tema radu.” (Jes. 2:2, 3.) Kui õnnelikud me võime olla, et näeme, kuidas see ennustus täitub meie endi silme all! Selle tulemusel on paljudes kogudustes eri rassidest, rahvustest ja kultuuridest inimesi, kes kõnelevad eri keeli ja kes kõik toovad Jehoovale kiitust. Samas võivad need erinevused tekitada vahel raskusi.

¹⁷ Mõtle näiteks, kuidas sa suhtud usukaaslastesse, kelle kultuur erineb väga sinu omast. Nende emakeel, riietusstiil, kombed ja toit on sulle ehk üsna võõrad. Kas sul on kalduvus neist eemale hoida ja seltsida peamiselt nendega, kel on sama taust nagu sinul? Või kuidas on lugu siis, kui need, kes on määratud kogudusevanemateks, on sinust nooremad või teisest kultuurist või rahvusest? Kas lubad sellistel asjadel õõnestada ühtsust, mis Jehoova rahva keskel peaks valitsema?

18., 19. a) Mis nõu andis Paulus kirjakohas Efeslastele 4:1–3? b) Mida me saame teha, et hoida koguduse ühtsust?

¹⁸ Mis aitab meil sellistest püünistest hoiduda? Paulus andis praktilist nõu Efesose kristlastele, kelle seas oli erineva taustaga inimesi ja kellest paljud olid väga heal järjel. (Loe Efeslastele 4:1–3.) Esmalt mainis ta, et neil tuleks arendada selliseid omadusi nagu alandlikkus, tasadus, kannatlikkus ja armastus. Need on otsekui sambad, mis hoiavad ehitist püsti. Ent kuigi hoonel on tugevad sambad, on tarvis seda korrapäraselt hooldada, muidu võib selle seisukord halveneda. Paulus ergutas Efesose kristlasi säilitama ühtsust püha vaimu abil.

¹⁹ Igaüks meist peaks püüdma teha oma parima, et anda oma osa koguduse ühtsuse nimel. Mida me saame selleks teha? Esiteks tuleks meil arendada omadusi, millest Paulus rääkis: alandlikkust, tasadust, kannatlikkust ja armastust. Samuti peame pingutama, et „säilitada ühtsust püha vaimu abil”. Me peaksime püüdma parandada igasuguseid lõhesid, mis võivad tekkida. Nii aitame hoida väärtuslikku rahu ja ühtsust.

20. Kuidas me saame näidata, et mõistame tõde „Jehoova, meie Jumal Jehoova, on üks ja ainus”?

²⁰ „Jehoova, meie Jumal Jehoova, on üks ja ainus.” Kui jõulised sõnad! See meeldetuletus tugevdas iisraellasi, kes olid minemas tõotatud maad enda valdusse võtma. Kui hoiame neid sõnu selgelt meeles, annab see meile jõudu tulla toime suure viletsuse ajal ning aitab edendada rahu ja ühtsust ka paradiisis. Teenigem siis Jehoovat jäägitu pühendumusega, armastades teda kogu hingest ja hoides meie vennaskonna ühtsust. Kui me nii teeme, siis võime vaadata tulevikku kindlustundega ja oodata aega, kui täituvad need Jeesuse sõnad, mis ta ütles lambasarnaste inimeste kohta: „Tulge, mu isa õnnistatud, teie tasuks on kuningriik, mis on teie jaoks valmis alates maailma rajamisest.” (Matt. 25:34.)