1., 2. a) Mida arvavad mõned sellest, kas Jumalal on organisatsioon? b) Mida me selles artiklis arutame?

KAS Jumalal on organisatsioon? Mõned võivad öelda: „Jumalalt juhatuse saamiseks pole vaja mingit organisatsiooni. Oluline on vaid see, et inimesel oleks isiklik suhe Jumalaga.” Kas selline seisukoht on õige? Mida näitavad faktid?

² Selles artiklis vaatleme tõendeid selle kohta, et Jehoova, korra Jumal, on võrratu organiseerija. Samuti arutame, kuidas me peaksime suhtuma juhenditesse, mida me Jehoova organisatsioonilt saame. (1. Kor. 14:33, 40.) Nii esimesel sajandil kui ka meie päevil on pühakiri aidanud Jehoova organisatsiooni maisel osal teha laiaulatuslikku hea sõnumi kuulutustööd. Tänu sellele, et me järgime Piibli ja organisatsiooni juhendeid, valitseb meie kogudustes puhtus, rahu ja ühtsus.

3. Mis veenab sind selles, et Jehoova on võrratu organiseerija?

³ Kogu loomistöö tõendab, et Jumalal on suurepärane organiseerimisvõime. Piiblis öeldakse: „Jehoova on tarkusega rajanud maa, mõistusega valmistanud taeva.”  (Õpet. 3:19.) Samas on see, mida me teame, „üksnes tema teede ääred, vaid sosin, mis temast on kuulda”. (Iiob 26:14.) Kuid meie vähesedki teadmised planeetide, tähtede ja galaktikate kohta veenavad meid, et taevakehad on imeliselt organiseeritud. (Laul 8:3, 4.) Galaktikates on miljoneid tähti, mis kõik liiguvad kindla korra alusel. Planeedid meie päikesesüsteemis liiguvad oma orbiidil ümber päikese otsekui liikluseeskirjade järgi. Kogu selline universumis valitsev kord aitab meil mõista, et Jehoova, kes on oskuslikult valmistanud taeva ja maa, väärib meie kiitust, ustavust ja kuulekust. (Laul 136:1, 5–9.)

4. Miks ei suuda teadus paljudele küsimustele vastata?

⁴ Teadlased on universumi ja maa kohta palju õppinud ning see on meie elu nii mõneski valdkonnas kergemaks teinud. Ent teadus ei oska vastata paljudele küsimustele. Näiteks ei oska astronoomid öelda, kuidas täpselt universum on alguse saanud või miks on just maa peal nii mitmekesine elu. Samuti ei osata üldjuhul selgitada, miks on inimestel tugev soov elada igavesti. (Kog. 3:11.) Miks on nii palju tähtsaid küsimusi vastuseta? Osaliselt seetõttu, et suur hulk teadlasi ja teisi inimesi ütlevad, et Jumalat pole olemas ning elu on tekkinud evolutsiooni teel. Kuid Jehoova on andnud nendele küsimustele vastused Piibli kaudu.

5. Miks võib öelda, et me sõltume loodusseadustest?

⁵ Me sõltume loodusseadustest, mis on muutumatud ja usaldusväärsed. Elektrikud, torulukksepad, insenerid, piloodid, kirurgid – nad kõik arvestavad oma töös nende seadustega. Näiteks kirurgid teavad, milline on inimese anatoomia. Nad ei pea iga patsiendi puhul mõtlema, kus tema süda asub. Tegelikult tuleb kõigil inimestel loodusseadustega arvestada. Näiteks on teada, et kui eirata gravitatsiooni, võib see maksta elu.

6. Miks on loogiline arvata, et Jehoova ootab oma teenijatelt organiseeritust?

⁶ Universumis ilmneb tõesti suurepärane organiseeritus. Kas ei peaks seega olema Jehoova tahe, et ka tema teenijad oleksid hästi organiseeritud? Tegelikult just selleks ongi Jumal andnud meile Piibli, et õpetada meile, kuidas teda korra järgi teenida. Elu ilma Jumala juhenditeta ja tema organisatsiooni abita toob õnnetust ja häda.

7. Mis kinnitab seda, et Piibel on hoolikalt koostatud raamat?

⁷ Piibel pole mingi kogum juutide ja kristlaste seosetutest kirjutistest. See on hoopis hoolikalt koostatud raamat, Jumala vaimu kaudu kirja pandud meistriteos. Kõik Piibli raamatud on omavahel seotud. Esimesest Moosese raamatust kuni Ilmutusraamatuni läbib Piiblit üks teema: Jehoova ülemvõimu õiguspärasuse tõestamine ja tema eesmärgi täitumine maa peal kuningriigi kaudu, mille juht on „naise järeltulija” Kristus. (Loe 1. Moosese 3:15; Matteuse 6:10; Ilmutus 11:15.)

8. Millest ilmneb, et Iisraeli rahva tegevus oli hästi organiseeritud?

⁸ Muistne Iisraeli rahvas on hea näide organiseeritusest. Näiteks räägitakse Moosese seaduses naistest, „kes teenisid korra järgi kogudusetelgi sissekäigu juures”. (2. Moos. 38:8.) Iisraeli rahva  rännak koos telkpühamuga toimus kindla korra alusel. Hiljem jagas kuningas Taavet leviidid ja preestrid korra järgi rühmadesse. (1. Ajar. 23:1–6; 24:1–3.) Kui iisraellased kuuletusid Jehoovale, valitses nende keskel kord, rahu ja ühtsus. (5. Moos. 11:26, 27; 28:1–14.)

9. Mis näitab, et esimese sajandi kristlik kogudus oli hästi organiseeritud?

⁹ Ka esimese sajandi kristlik kogudus oli hästi organiseeritud. Seda juhatas juhtiv kogu, mis algselt koosnes apostlitest. (Ap. t. 6:1–6.) Hiljem lisandus sinna veel teisi vendi. (Ap. t. 15:6.) Nõuandeid ja juhendeid sai kogudus ka Jumala vaimu mõjutusel üles tähendatud kirjadest, mille kirjutasid juhtiva kogu liikmed või nendega tihedat koostööd tegevad vanemad. (1. Tim. 3:1–13; Tiit. 1:5–9.) Millised olid tulemused, kui kogudus järgis juhtiva kogu juhendeid?

10. Millised olid tulemused, kui kogudused esimesel sajandil järgisid juhtiva kogu juhendeid? (Vaata pilti artikli alguses.)

¹⁰ Loe Apostlite teod 16:4, 5. Juhtiv kogu saatis kogudusi külastama oma esindajad, kes „andsid ... vendadele edasi määrused, ... mille kohta apostlid ja vanemad olid Jeruusalemmas otsuse teinud”. Kui kogudused neid juhendeid järgisid, said nad „usus aina tugevamaks ja koguduseliikmete arv kasvas päevast päeva”. Kas selles piibliloos on midagi õpetlikku Jumala organisatsiooni liikmetele tänapäeval?

11. Kuidas peaksid ametisse määratud vennad suhtuma juhenditesse, mida nad Jumala organisatsioonilt saavad?

¹¹ Mida peaksid harubüroo- või maakomitee liikmed, ringkonnaülevaatajad ja kogudusevanemad tegema, kui saavad Jumala organisatsioonilt juhendeid? Jumala sõnas on öeldud, et meil kõigil tuleb olla kuulekad ja alistuda neile, kes on meie seas eestvedajad. (5. Moos. 30:16; Heebr. 13:7, 17.) Kriitilisel või mässumeelsel hoiakul pole kohta Jumala organisatsioonis, sest see rikuks meie koguduste armastava ja üksmeelse õhkkonna. Muidugi ei soovi ükski ustav kristlane ilmutada sellist lugupidamatut ja ustavusetut hoiakut, mis oli Diotrefesel. (Loe 3. Johannese 9, 10.) Meil oleks hea endalt küsida, kas me julgustame oma vendi ja õdesid jääma Jehoovale ustavaks ning kas oleme varmad võtma vastu ja rakendama ellu vastutavate vendade juhendeid.

12. Milline muudatus on toimunud kogudusevanemate ja -abiliste ametisse määramises?

¹² Mõtle ühele hiljutisele otsusele, mille juhtiv kogu langetas. 2014. aasta 15. novembri Vahitorni artiklis „Lugejate küsimusi” räägiti muudatusest seoses kogudusevanemate ja -abiliste ametisse määramisega. Artiklis toodi välja, et esimesel sajandil määrasid juhtiva kogu volitusel vendi ametisse reisivad ülevaatajad. Kooskõlas sellega määravad alates 1. septembrist 2014 kogudusevanemaid ja -abilisi ametisse ringkonnaülevaatajad. Kui kohaliku koguduse vanemad soovitavad mõne venna ametisse määrata, püüab ringkonnaülevaataja seda venda tundma õppida ja käia võimalusel temaga kuulutustööl. Samuti tutvub ta selle venna perega. (1. Tim. 3:4, 5.) Vanematekogu ja ringkonnaülevaataja pööravad hoolega tähelepanu pühakirjas toodud kõlblikkusnõuetele, millele ametisse  määratav vend peaks vastama. (1. Tim. 3:1–10, 12, 13; 1. Peetr. 5:1–3.)

13. Kuidas me saame näidata, et järgime kogudusevanematelt saadud juhendeid?

¹³ Meil on tarvis järgida Piiblil põhinevaid juhendeid, mida me kogudusevanematelt saame. Need ustavad karjased järgivad õiget ehk teisisõnu tervistavat ja kasulikku juhatust, mis leidub Jumala sõnas. (1. Tim. 6:3, allmärkus.) Mõelgem Pauluse nõuandele seoses nendega, kes toimisid koguduses isepäiselt. Mõned ei teinud tööd ja sekkusid asjadesse, mis neisse ei puutunud. Kogudusevanemad kutsusid neid ilmselt korrale, kuid nood keeldusid end muutmast. Mida pidi sellise inimese puhul ette võtma? Paulus andis nõu: „Juhtige talle tähelepanu ja lõpetage temaga läbikäimine.” Seda nõuannet tasakaalustas manitsus, et nad ei tohiks siiski pidada teda vaenlaseks. (2. Tess. 3:11–15.) Tänapäeval võivad vanemad otsustada, et kogudusele peetakse hoiatav kõne, kui kellegi teguviis avaldab vendadele-õdedele halba mõju, näiteks kui keegi käib kohtamas inimesega, kes pole Jehoova teenija. (1. Kor. 7:39.) Kuidas sina sellisele kõnele reageeriksid? Kui sa oled kõnes kirjeldatud olukorrast teadlik, kas hoidud läbikäimisest sellise isepäise kristlasega? Nii toimides võid sa aidata tal mõista, et tema käitumine toob kahju talle endale ja kurvastab Jehoovat, ning see võib ajendada teda oma teguviisi muutma. ^[1]

14. Kuidas me saame aidata hoida koguduses puhtust?

¹⁴ Me saame aidata hoida koguduses vaimset puhtust, kui järgime Jumala sõna juhendeid. Muistses Korintoses oli Paulus teinud kõvasti kuulutustööd ja aidanud paljusid tõeteele. Ta armastas sealseid võitud usukaaslasi. (1. Kor. 1:1, 2.) Ent mõtle, kui suurt meelehärmi võis talle teha see, et seal salliti seksuaalset ebamoraalsust. Paulus käskis kogudusevanematel ebamoraalset elu elava mehe anda üle Saatanale ehk ta kogudusest eemaldada. Koguduse puhtuse hoidmiseks pidid nad kõrvaldama „juuretise”. (1. Kor. 5:1, 5–7, 12.) Kui me toetame kogudusevanemate otsust mittekahetsev patustaja eemaldada, aitame nii hoida koguduses puhtust ning see võib ajendada eksinut kahetsema ja otsima Jehoovalt andestust.

15. Kuidas me saame hoida koguduses rahu?

¹⁵ Paulus pidi juhtima Korintose kristlaste tähelepanu veel ühele probleemile. Mõned vennad olid oma usukaaslasi kohtusse andnud. Paulus küsis neilt: „Miks te pigem ei kannata ülekohut?” (1. Kor. 6:1–8.) Samasuguseid olukordi on tulnud ette ka nüüdisajal. Mõnikord on vendadevahelist rahu rikkunud see, et luhtunud ärilise ettevõtmise tõttu on keegi kannatanud rahalist kahju, ja seepärast on mõni kristlane süüdistanud teist pettuses. Mõni on kaevanud oma venna kohtusse. Jumala sõna aitab meil aga mõista, et parem on kannatada kahju kui tuua teotust Jehoova nimele või häirida koguduse rahu. ^[2] Et lahendada tõsiseid probleeme ja vaidlusi, on tarvis järgida Jeesuse antud nõuannet. (Loe Matteuse 5:23, 24; 18:15–17.) Kui me seda teeme, edendame Jehoova teenijate peres ühtsust.

16. Miks on Jumala rahvas ühtne?

 ¹⁶ Jumala sõnas öeldakse: „Vaata, kui hea ja armas on see, et vennad elavad ühtsuses!” (Laul 133:1.) Kui iisraellased kuuletusid Jehoovale, valitses nende seas kord ja ühtsus. Ennustades oma teenijate tulevast olukorda, ütles Jumal: „Ma toon nad ühtsusse: nad on kui lambad aedikus.” (Miika 2:12.) Lisaks sellele ütles ta prohvet Sefanja kaudu: „Ma [annan] rahvastele puhta keele, et nad kõik saaksid hüüda Jehoova nime, teenida teda õlg õla kõrval [võib tõlkida ka „üksmeelselt”].” (Sef. 3:9, allmärkus.) Võime tõesti olla tänulikud, et saame teenida Jehoovat ühtsuses.

17. Kuidas peaksid kogudusevanemad väärtegude puhul toimima, et hoida koguduses puhtust ja ühtsust?

¹⁷ Et hoida koguduse ühtsust ja puhtust, peavad kogudusevanemad tegelema õigusküsimustega viivitamatult ja armastaval viisil. Paulus teadis, et Jumala armastus ei rajane vaid tunnetel ja et ta ei vaata väärtegudele läbi sõrmede. (Õpet. 15:3.) Paulus ei kõhelnud kirjutamast korintlastele oma esimest kirja, mis oli otsekohene, ent siiski armastav. Mõned kuud hiljem kirjutatud teisest kirjast ilmneb, et asjad olid läinud paremuse poole, sest kogudusevanemad olid apostli juhendeid järginud. Kui mõni kristlane satub eksiteele, peaksid vaimselt küpsed mehed püüdma teda tasase meelega parandada. (Gal. 6:1.)

18. a) Kuidas aitasid Jumala sõna nõuanded esimese sajandi kristlasi? b) Mida me arutame järgmises artiklis?

¹⁸ On selge, et Jumala sõna juhendid aitasid esimese sajandi kristlastel Korintoses ja mujalgi hoida koguduses puhtust, rahu ja ühtsust. (1. Kor. 1:10; Efesl. 4:11–13; 1. Peetr. 3:8.) Selle tulemusel suutsid vennad ja õed tol ajal teenistuses palju korda saata. Paulus võis öelda, et head sõnumit „on kuulutatud kogu loodu seas taeva all”. (Kol. 1:23.) Tänapäeval antakse kõikjal maailmas teada Jumala imelistest eesmärkidest ja seda tänu ühtse organisatsiooni liikmete pingutustele. Järgmises artiklis näeme veel tõendeid selle kohta, et Jehoova teenijad peavad Piiblist sügavalt lugu ja on otsustanud tuua au kõrgeimale valitsejale Jehoovale. (Laul 71:15, 16.)