MÕTLE oma elu kõige õnnelikumale päevale. Kas see oli siis, kui sa abiellusid või kui sul sündis esimene laps? Või oli see sinu ristimispäev? Seda viimast võid sa õigusega pidada oma kõige tähtsamaks ja rõõmurikkamaks päevaks. Ja kui rõõmsad olid sinu usukaaslased, kui nägid sind avalikult tunnistamas, et sa armastad Jumalat kogu südamest ja hingest ning kogu oma mõistuse ja jõuga! (Mark. 12:30.)

Tõenäoliselt oled oma ristimisest saadik Jehoova teenistuses palju rõõmu kogenud. Ent nii mõnegi hea sõnumi kuulutaja rõõm on kahanenud võrreldes sellega, mis tal oli teenistuse alguses. Miks nii on juhtunud? Mis põhjusi meil on, et Jehoovat ikka rõõmuga edasi teenida?

Kuningriigisõnum selles sisalduva tõotusega, et Jehoova teeb peagi lõpu praegusele kurjale maailmale ja paneb aluse uuele maailmale, on meile kindlaks rõõmu põhjuseks. Sefanja 1:14 kinnitab meile: „Jehoova suur päev on lähedal. See on lähedal ja ligineb väga kiiresti.” Ent kui meil tuleb oodata kauem, kui olime arvanud, võib see meilt röövida rõõmu, mis meil varem oli, ja vähendada indu Jumala teenistuses. (Õpet. 13:12.)

Kosutav seltsimine Jumala rahvaga aitab meil Jehoovat rõõmuga teenida. Tegelikult võiski Jehoova teenijate hea käitumine olla see, mis tõmbas meid tema organisatsiooni juurde ja aitas meil hakata Jumalat rõõmuga teenima. (1. Peetr. 2:12.) Ent mis võib juhtuda, kui mõni kristlane eksib Jumala kõrgete normide vastu ja teda karistatakse? See võib masendada inimest, keda tõmbas tõe juurde just Jehoova rahva hea käitumine, ning ta võib kaotada oma rõõmu.

Samuti võib röövida meie rõõmu Saatana kurja süsteemi propaganda. Saatan kasutab oma maailma, et panna meid uskuma, et me vajame asju, mis tegelikult on ebavajalikud. Seega on hea meeles pidada Jeesuse sõnu: „Keegi ei saa teenida kahte isandat, sest ta kas vihkab üht ja armastab teist või hoiab ühe poole ja põlgab teist. Te ei saa kummardada ühtaegu Jumalat ja rikkust.” (Matt. 6:24.) Me ei saa teenida Jehoovat  rõõmuga, kui püüame samal ajal võtta maailmast kõike, mida see pakub.

Jehoova teenimine pole koormav neile, kes teda armastavad. (1. Joh. 5:3.) Tuleta meelde, mida ütles Jeesus: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ning te saate uut jõudu. Võtke enda peale minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasase meelega ja südamelt alandlik, ning te leiate kosutust oma hingele. Sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge.” (Matt. 11:28–30.) Kui keegi võtab enda peale Kristuse ikke ja saab tema jüngriks, toob see talle kosutust ja rõõmu. Jehoova teenistuses on meil kindlasti põhjust rõõmustada. Vaadelgem nüüd kolme olulist põhjust, miks me saame tunda „rõõmu oma pääste Jumalast”. (Hab. 3:18.)

Me teenime oma eluandjat, õnnelikku Jumalat. (Ap. t. 17:28; 1. Tim. 1:11.) Me mõistame, et võlgneme oma olemasolu meie loojale. Seepärast me teenime teda rõõmuga, vaatamata sellele, kui palju aastaid on möödunud meie ristimisest.

Mõelgem Héctorile, kes teenis Jehoovat reisiva ülevaatajana 40 aastat. Ka vanas eas teenib ta innukalt Jehoovat. (Laul 92:12–14.) Abikaasa haigus on küll piiranud Héctori teenistust, kuid tema rõõm pole kahanenud. Héctor sõnab: „Kuigi on kurb näha, kuidas mu naine jääb järjest põduramaks, ning mul pole olnud kerge tema eest hoolitseda, ei ole ma lubanud sel röövida oma rõõmu tõelise Jumala teenistuses. Teadmine, et ma võlgnen oma elu Jehoovale, kes lõi inimese kindla eesmärgiga, on piisav põhjus teda sügavalt armastada ja kogu südamest teenida. Ma püüan olla kuulutustööl aktiivne ja hoida kuningriigi lootust esikohal, et mitte kaotada oma rõõmu.”

Jehoova tõi lunastusohvri, tänu millele me võime elust rõõmu tunda. Tõepoolest, „Jumal on armastanud maailma nii palju, et ta on andnud oma ainusündinud poja, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid saaks igavese elu.” (Joh. 3:16.) Kui ilmutame usku Jeesuse lunastusohvrisse, annab Jumal meie patud andeks ja me saame igavese elu. Kas pole see suurepärane põhjus olla tänulik? Ja kas ei peaks tänutunne lunastuse eest ajendama meid teenima Jehoovat rõõmuga?

Jesús Mehhikost jutustas: „Ma olin oma töö ori. Mõnikord töötasin viis vahetust järjest,  kuigi mul polnud mingit kohustust seda teha. Tahtsin lihtsalt rohkem raha teenida. Siis õppisin ma tundma Jehoovat ja sain teada, et ta andis oma kalli poja inimkonna eest lunastuseks. Mul tekkis suur soov teda teenida. Nii pühendasin ma oma elu Jehoovale. Ja kuigi olin töötanud 28 aastat ühes kompaniis, otsustasin sellest töökohast loobuda ja alustada täisajalist teenistust.” Jesús teenis Jehoovat rõõmsalt palju aastaid.

Meie puhas eluviis toob meile rõõmu. Kas sa mäletad, milline oli su elu enne, kui õppisid tundma Jehoovat? Apostel Paulus tuletas Rooma kristlastele meelde, et nad olid kord „patu orjad”, kuid said „õiguse orjadeks”. Tänu oma puhtale ja pühale eluviisile olid nad asunud igavesse ellu viivale teele. (Rooml. 6:17–22.) Ka meie eluviis on püha ning kaitseb meid kõlvatute tegude ja vägivaldse käitumise kurbade tagajärgede eest. See on tõeline põhjus rõõmustada!

Vaadelgem Jaime näidet. Ta oli ateist ja uskus evolutsiooniõpetust ning tegeles poksimisega. Jaime hakkas käima Jehoova tunnistajate koosolekutel ja talle avaldas muljet, kui armastav õhkkond seal valitses. Et jätta seljataha oma endine eluviis, palus Jaime Jehoovat, et ta aitaks tal temasse uskuda. Jaime räägib: „Tasapisi hakkasin uskuma armastava Isa, halastava Jumala olemasolusse. Jehoova õigete põhimõtete järgimine on olnud mulle kaitseks. Kui ma poleks oma eluviisi muutnud, oleksin ma võib-olla juba surnud nagu mõned mu endised poksijatest sõbrad. Minu elu kõige õnnelikumad aastad on olnud need, mil olen teeninud Jehoovat.”

Millise hoiakuga me peaksime ootama praeguse kurja maailma lõppu? Pea meeles, et me külvame Jumala vaimule ja lõikame igavest elu. „Ärgem siis loobugem head tegemast, sest me saame omal ajal lõigata, kui me ei tüdi.” (Gal. 6:8, 9.) Pidagem Jehoova abiga vastu, töötagem kõvasti, et arendada „suure viletsuse” üleelamiseks vajalikke omadusi, ning teenigem Jehoovat rõõmuga ka raskustes! (Ilm. 7:9, 13, 14; Jaak. 1:2–4.)

Võime olla kindlad, et meie vastupidavus saab tasutud, sest Jumal teab hästi meie tööd ning meie armastust tema ja ta nime vastu. Kui teenime Jehoovat rõõmuga, siis võime öelda nagu Taavet: „Ma hoian Jehoovat alati silme ees. Ma ei kõigu eal, sest tema on mu paremal käel. Seepärast rõõmustab mu süda ja hõiskab mu hing. Ma elan julgesti.” (Laul 16:8, 9.)