KUULUTUSTÖÖ Brasiilias edenes 1930-ndate alguses suhteliselt aeglaselt. Aastal 1935 kirjutasid aga pioneerid Nathaniel ja Maud Yuille tollasele ülemaailmse kuulutustöö eestvedajale Joseph Rutherfordile ning teatasid, et on vabatahtlikult ja rõõmuga valmis teenima kus tahes.

Pensionipõlve pidav ehitusinsener Nathaniel oli tollal 62-aastane. Ta oli teenistusjuhataja Jehoova tunnistajate koguduses San Franciscos California osariigis USA-s. Seal hoolitses ta kuulutustöö eest ja kasutas hea sõnumi levitamiseks helivõimendusseadmeid. Tema kogemused ja innukas vaim osutusid tõeliseks õnnistuseks tema uues ülesandes harubüroosulasena tohutu suurel ja paljukeelsel territooriumil Brasiilias.

Nathaniel ja Maud saabusid Brasiiliasse aastal 1936 koos veel ühe pioneeri Antonio Andradega, kes oli tõlk. Nad tõid endaga kaasa väärtusliku pagasi: 35 grammofoni ja ühe valjuhäälditega auto. Brasiilias, mis on suuruselt viies riik maailmas, oli siis vaid umbes 60 hea sõnumi kuulutajat. Ent need moodsad tööriistad aitasid neil jõuda kõigest paari aastaga miljonite inimesteni.

Kuu aega pärast Yuille’ide saabumist korraldas Brasiilia harubüroo selles riigis esimese teenistuskokkutuleku, mis peeti São Paulo linnas. Heliautost, mida juhtis ilmselt Maud, mängiti ette avalik kõne, mida kuulas 110 kohalviibijat. Kokkutuleku programm oli kuulutajatele väga innustav ja ajendas neid rohkem kuulutama. Nad  õppisid kasutama kirjandust ja tunnistuskaarte, samuti salvestisi, mis olid hispaania, inglise, poola, saksa, ungari ja hiljem ka portugali keeles.

Kolm teenistuskokkutulekut, mis toimusid 1937. aastal São Paulos, Rio de Janeiros ja Curitibas, andsid kuulutustööle veel hoogu juurde. Kokkutulekul osalejad kasutasid majast majja töös heliautot. José Maglovsky, kes oli tollal noor mees, kirjutas hiljem: „Ladusime oma piiblikirjanduse letile, ning sel ajal kui valjuhäälditega autolt kostis salvestatud sõnum, rääkisime meie inimestega, kes olid tulnud oma majadest välja, et näha, mis toimub.”

Ristimised toimusid jõgedes, mille ääres peesitasid suplejad. Kui suurepärane võimalus heliauto abil head sõnumit kuulutada! Kõlaritest kaikus vend Rutherfordi ristimiskõne. Uudishimulikud inimesed kogunesid auto ümber ja kuulasid selle kõne portugalikeelset tõlget. Pärast seda kasteti ristitavad poolakeelsete salvestatud kuningriigilaulude saatel vee alla ning vennad ja õed laulsid eri keeltes kaasa. Aastaraamatus 1938 öeldi: „See tuletas meelde seda nädalatepüha, kui kõik kuulsid Piibli tõde oma emakeeles.”

Pärast neid kokkutulekuid mängiti igal pühapäeval valjuhäälditega autolt piibliteemalisi kõnesid, ükskõik kas sadas vihma või säras päike. Seda tehti parkides, elurajoonides ning São Paulo ja selle lähedal olevate linnade tehaste territooriumitel. Igakuiselt esitati kõnesid ka 3000 asukale pidalitõbiste koloonias, mis asus São Paulost umbes 100 kilomeetrit loodes. Aja jooksul moodustati seal jõudsalt kasvav kogudus. Hoolimata oma kohutavast haigusest said need kuulutajad loa külastada üht teist pidalitõbiste kolooniat, et lohutada sealseid elanikke Piibli sõnumiga.

1938. aasta lõpu poole tulid viimaks ka portugalikeelsed salvestised. Hingedepäeval sõideti heliautoga kalmistult kalmistule ja mängiti ette kõnesid teemadel „Kus asuvad surnud?”, „Jehoova” ja „Rikkus”. Sel viisil jõuti enam kui 40 000 inimeseni.

Nördinud vaimulikud seisid sellele jõulisele kuulutustööle vastu ja avaldasid tihti kohalikele võimudele survet heliauto vaigistada. Õde Yuille meenutab üht juhtumit, kui kohalik preester ärgitas rahvajõuku autot ümber piirama. Kuid kohale saabusid ka linnapea ja politseinikud, kes kuulasid kogu programmi lõpuni. Linnapea lahkus, käes meie piibliteemaline kirjandus. Sel päeval ei toimunud seal mingit mürglit. Hoolimata vastupanust anti aastaraamatus 1940 teada, et 1939. aasta oli Brasiilias „siiani parim aasta Suure Teokraadi teenistuses, et kuulutada tema nime”.

Vahitorni heliauto saabumine Brasiiliasse oli tõesti sealse kuulutustöö pöördepunktiks. Tänu sellele jõuti kuningriigisõnumiga miljonite inimesteni. Kuigi see kuulus auto müüdi aastal 1941 maha, on Jehoova tunnistajad Brasiilia tohutu suurel territooriumil innukalt jätkanud hea sõnumi kuulutamist siirastele inimestele. (Brasiilia harubüroo arhiivist.)