1., 2. a) Kuidas sai alguse esimene abielu? b) Mida võisid esimene mees ja naine abielu kohta mõista? (Vaata pilti artikli alguses.)

ON IGATI normaalne, et inimesed abielluvad. Abielu alguse ja eesmärgi uurimine võib aidata meil abielusse õigesti suhtuda ja tunda sellest suuremat rõõmu. Pärast seda, kui Jumal lõi esimese inimese Aadama, palus ta tal anda loomadele nimed. Aadam nägi, et loomadel on paarilised, „inimesel aga polnud abilist, kes oleks olnud talle täienduseks”. Seepärast lasi Jumal tulla Aadama peale sügava une, võttis tema küljeluu, valmistas sellest naise ja tõi ta mehe juurde. (Loe 1. Moosese 2:20–24.) Niisiis on abielule alguse pannud Jumal.

² Seda tõsiasja kinnitas ka Jeesus, kui ütles: „Seetõttu jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab ühte oma naisega ja neist kahest saab üks.” (Matt. 19:4, 5.) See, et Jumal lõi naise Aadama küljeluust, aitas esimesel inimpaaril ilmselt mõista, kui lähedased nad peaksid olema. Jumal ei soovinud, et abielu lahutataks või et kellelgi oleks korraga rohkem kui üks abikaasa.

3. Mis oli abielu üks tähtis eesmärk?

³ Aadam oli rõõmus oma armsa naise üle, kellele ta hiljem pani nimeks Eeva. Naine oli talle täienduseks ning tema abiline. (1. Moos. 2:18.) Abielumehe ja -naisena rõõmustasid nad teineteist iga päev. Abielu üks tähtis eesmärk oli täita maa inimestega. (1. Moos. 1:28.) Lapsed pidid oma vanemaid armastama, kuid lõpuks kodust lahkuma, abielluma ja rajama oma pere. Inimestel tuli täita maa parajal määral ning teha tervest maast paradiis.

4. Mis juhtus esimese abieluga?

⁴ Esimesse abiellu tõi õnnetust ja häda see, et Aadam ja Eeva otsustasid oma tahtevabadust vääriti kasutada ja Jehoova keelust üle astuda. „Algne madu” ehk Saatan pettis Eevat, pannes ta uskuma, et „hea ja halva tundmise puust” süües saab ta teada midagi erilist, mis võimaldab tal otsustada, mis on hea ja mis halb. Eeva ei pidanud lugu Aadamast kui perepeast ega küsinud tema arvamust. Aadam jällegi ei kuuletunud Jumalale, vaid võttis Eeva käest vastu vilja, mille too talle ulatas. (Ilm. 12:9; 1. Moos. 2:9, 16, 17; 3:1–6.)

5. Mida me võime Aadama ja Eevaga juhtunust õppida?

⁵ Kui Jumal nende käest aru nõudis, süüdistas Aadam oma naist, öeldes: „Naine, kelle sa mulle kaasaks andsid, tema andis mulle selle puu vilja, seepärast ma sõin.” Eeva ütles aga, et teda pettis madu. (1. Moos. 3:12, 13.) Kui haledad vabandused! Kuna esimesed inimesed ei kuuletunud Jehoovale, mõistis ta nad hukka. Nad olid tema silmis mässajad. Aadama ja Eevaga juhtunu on meile hoiatuseks. Et abielu võiks olla õnnelik, tuleb nii mehel kui ka naisel oma tegude eest vastutada ja Jehoovale kuuletuda.

6. Kuidas sa selgitaksid piiblisalmi 1. Moosese 3:15?

⁶ Hoolimata sellest, mida Saatan Eedenis tegi, andis Jehoova Piibli esimeses prohvetiennustuses inimestele lootust. (Loe 1. Moosese 3:15.) Ennustuse kohaselt pidi „naise järeltulija” hävitama esimese mässumeelse vaimolendi Saatana. Selle tõotusega aitas Jehoova inimestel mõista, millised erilised suhted on tema ja tohutu hulga õiglaste vaimolendite vahel, kes on otsekui tema naine. Jumal pidi nende vaimolendite seast saatma kellegi, kes purustab Saatana ja annab sõnakuulelikele inimestele tagasi väljavaate, mille esimesed inimesed kaotasid – elada Jumala algse eesmärgi kohaselt igavesti maa peal. (Joh. 3:16.)

7. a) Millise pitseri vajutas Aadama ja Eeva mäss abielule? b) Millised nõuded esitab Piibel abielumehele ja -naisele?

⁷ Aadama ja Eeva mäss vajutas oma pitseri nende enda abielule ja kõigile teistele abieludele pärast neid. Näiteks pidi rasedus ja sünnitus olema Eevale ja tema naissoost järglastele vaevarikas. Naine pidi tundma suurt igatsust oma mehe armastuse ja tähelepanu järele, kuid see pidi tema üle valitsema, olles vahel isegi vägivaldne, justnagu on näha paljudest tänapäeva abieludest. (1. Moos. 3:16.) Piiblis on mehel kästud perepeana armastav olla. Naisel tuleks aga oma mehele alluda. (Efesl. 5:33.) Kui jumalakartlikud abikaasad teevad omavahel koostööd, on abielus probleeme palju vähem.

8. Millised olid abielud Aadama päevist veeuputuseni?

⁸ Enne kui Aadam ja Eeva patu ning ebatäiuse tõttu surid, sündis neile poegi ja tütreid. (1. Moos. 5:4.) Nende esimene poeg Kain abiellus ühe naissoost sugulasega. Kaini järeltulija Lemek on teadaolevalt esimene mees, kes võttis endale kaks naist. (1. Moos. 4:17, 19.) Aadama päevist kuni Noa päevade veeuputuseni elanud inimeste seast on vaid üksikute kohta öeldud, et nad olid Jehoova teenijad. Nimetada võib näiteks Aabelit, Eenokit ning Noad ja tema peret. Noa päevil „märkasid Jumala pojad, et inimeste tütred on ilusad, ja nad võtsid endale naiseks need, kelle nad välja valisid”. Nende materialiseerunud inglite ning inimnaiste loomuvastasest kooselust sündisid vägivaldsed hiidtürannid. Piiblis öeldakse veel: „Jehoova nägi, et inimese kurjus maa peal on suur ja et kõik tema südame mõtted on üksnes halvad.” (1. Moos. 6:1–5.)

9. Mida tegi Jehoova Noa päevil jumalakartmatute inimestega ning mida me võime sellest õppida?

⁹ Jehoova tõi Noa päevil maa peale veeuputuse, et hävitada kõik jumalakartmatud. Noil aegadel olid inimesed igapäevaeluga, näiteks abiellumisega, niivõrd hõivatud, et nad ei võtnud tõsiselt „õigusekuulutaja Noa” hoiatusi peatse hävingu kohta. (2. Peetr. 2:5.) Jeesus võrdles tollaseid aegu tänapäevaga. (Loe Matteuse 24:37–39.) Praegu ei taha enamik inimesi kuulata head sõnumit Jumala kuningriigist, mida kuulutatakse kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvastele, enne kui see kuri maailm hävitatakse. Õpetus on selge. Pereasjad, kaasa arvatud abielu ja lastekasvatamine, ei tohiks saada meile kunagi nii tähtsaks, et unustaksime seetõttu, kui lähedal on Jehoova päev.

10. a) Milline oli paljudes kultuurides kõlbeline olukord? b) Milliseks eeskujuks on abieluinimestele Aabraham ja Saara?

¹⁰ Kuigi Noal ja tema kolmel pojal oli igaühel vaid üks naine, oli patriarhaalses ühiskonnas mitmenaisepidamine üsna levinud. Paljudes kultuurides oli hoorus tavaline, mõnikord isegi usutalituste osa. Kui Aabram (Aabraham) ja tema naine Saarai (Saara) läksid Jumalale kuuletudes Kaananisse, oli see maa läbi imbunud abielu rüvetavatest kommetest. Näiteks asusid seal Soodom ja Gomorra, mille elanikud hoorasid või vaatasid võikale seksuaalsele ebamoraalsusele läbi sõrmede, ning seepärast otsustas Jehoova need linnad hävitada. Aabraham oli aga tubli perepea ning Saara andis head eeskuju sellega, et allus oma mehele. (Loe 1. Peetruse 3:3–6.) Aabraham kandis hoolt selle eest, et tema poeg Iisak abielluks Jehoova teenijaga. Samamoodi toimis Iisaki poeg Jaakob, kelle poegadest said Iisraeli kaheteistkümne suguharu esiisad.

11. Kuidas kaitses Moosese seadus iisraellasi?

¹¹ Pärastpoole sõlmis Jehoova Jaakobi (Iisraeli) järeltulijatega lepingu. Patriarhaalses ühiskonnas reguleeris abielusuhteid, kaasa arvatud mitmenaisepidamist, Moosese seadus. See  seadus oli iisraellastele kaitseks, kuna see keelas abiellumise ebajumalateenijatega. (Loe 5. Moosese 7:3, 4.) Kui abielus tuli ette probleeme, sai abi tihtipeale rahva vanematelt. Seaduses käsitleti ka seda, kuidas toimida truudusetuse või armukadeduse ja sellega kaasnevate kahtluste korral. Lahutus oli lubatud, kuid vaid teatud tingimustel. Mees võis end naisest lahutada, kui avastas tema juures „midagi laiduväärset”. (5. Moos. 24:1.) Seda, mis see laiduväärne võis olla, pole täpsemalt selgitatud, kuid on mõistlik järeldada, et see ei saanud olla midagi tühist. (3. Moos. 19:18b.)

12., 13. a) Mismoodi käitusid Malaki päevil mõned mehed oma naistega? b) Millised oleksid tagajärjed, kui ristitud koguduseliige läheks ära oma abikaasa juurest, et abielluda kellegi teisega?

¹² Prohvet Malaki päevil otsisid paljud juudi mehed kõiksuguseid ettekäändeid, et end oma naisest lahutada. Nad käitusid reeturlikult oma kaasadega – kuigi olid olnud nendega abielus noorpõlvest saati –, et abielluda nooremate naistega või isegi selliste naistega, kes ei teeninud Jehoovat. Ka siis, kui Jeesus oli maa peal, lahutasid juudi mehed end oma naistest igasugustel põhjustel. (Matt. 19:3.) Jumal Jehoova vihkas selliseid lahutusi. (Loe Malaki 2:13–16.)

¹³ Tänapäeval ei õigusta miski seda, kui Jehoova teenija murrab oma abikaasale truudust, mida kahjuks mõnikord harva siiski juhtub. Oletame, et ristitud abielumees või -naine läheb ära oma abikaasa juurest, et abielluda pärast lahutuse saamist kellegi teisega. Kui patustanu oma tegusid ei kahetse, siis ta eemaldatakse kogudusest, et kaitsta selle puhtust. (1. Kor. 5:11–13.) Ta peab kandma „patukahetsuse vilja”, enne kui teda saab kogudusse tagasi võtta. (Luuka 3:8; 2. Kor. 2:5–10.) Kuigi pole paika pandud, kui palju aega peaks mööduma enne sellise inimese kogudusse tagasi võtmist, ei tohiks jätta tähelepanuta niisuguse truudusemurdmise tõsidust. Võib kuluda üsna palju aega, aasta või rohkem, et patustanu saaks oma kahetsust tõendada. Isegi kui ta kogudusse tagasi võetakse, tuleb tal siiski Jumala kohtujärje ees enda tegude eest aru anda. (Rooml. 14:10–12; vaata ingliskeelset Vahitorni 15. november 1979, lk 31–32.)

14. Mis oli Moosese seaduse eesmärk?

¹⁴ Moosese seadus reguleeris iisraellaste elu üle 1500 aasta. Selles olid õiglased põhimõtted, mis aitasid Jumala rahval lahendada pereprobleeme ja muid küsimusi. Samuti juhatas see iisraellasi messia juurde. (Gal. 3:23, 24.) Kui Jeesus suri, kaotas Moosese seadus kehtivuse ning Jumal seadis sisse uue korra. (Heebr. 8:6.) Mõned asjad, milles Moosese seadus tegi mööndusi, polnud enam lubatud.

15. a) Millised abielunormid kehtivad kristlikus koguduses? b) Millele tuleks kristlasel mõelda, kui ta kaalub abielu lahutamist?

¹⁵ Jeesus ütles vastuseks küsimusele, mille mõned variserid talle esitasid, et Mooses tegi küll mööndusi seoses abielu lahutamisega, kuid „alguses see nii ei olnud”. (Matt. 19:6–8.) Nõnda näitas Jeesus, et kristlikus koguduses  kehtivad samad abielunormid, mis Jumal seadis sisse Eedeni aias. (1. Tim. 3:2, 12.) Abikaasad pidid olema „üks” ehk hoidma kokku, lastes armastusel Jumala ja teineteise vastu oma abielusidet tugevdada. Lahutus, mis on toimunud muul põhjusel kui hooruse pärast, ei anna osapooltele õigust uuesti abielluda. (Matt. 19:9.) Muidugi võib kristlane otsustada abielu rikkunud kaasale andeks anda, kui see oma tegusid kahetseb, justnagu prohvet Hoosea andestas ilmselt oma truudusetule naisele Gomerile. Samuti halastas Jehoova kahetsevale Iisraeli rahvale, kui see piltlikus mõttes abielu rikkus. (Hoosea 3:1–5.) Olgu aga öeldud, et kui kristlane saab teada oma abikaasa abielurikkumisest, kuid jätkab temaga seksuaalsuhteid, näitab see, et ta on oma kaasale andestanud, ning tal pole enam pühakirja järgi alust abielu lahutada.

16. Mida ütles Jeesus vallalisuse kohta?

¹⁶ Pärast seda, kui Jeesus oli selgitanud, et tõelised kristlased ei tohiks abielu lahutada muul põhjusel kui hooruse tõttu, rääkis ta neist, kellel on vallalisuse and. Ta lisas: „Kes suudab oma elus nende sõnade järgi toimida, tehku seda.” (Matt. 19:10–12.) Paljud on otsustanud jääda vallaliseks, et keskenduda täielikult Jehoova teenimisele. Nad väärivad selle eest kiitust.

17. Mis aitab kristlasel otsustada, kas abielluda või mitte?

¹⁷ Kui keegi mõtleb, kas abielluda või mitte, peaks ta kaaluma, kas temalgi võiks olla vallalisuse and. Apostel Paulus soovitas jääda vallaliseks, ent ta ütles: „Kuna hoorus on laialt levinud, olgu igal mehel oma naine ja igal naisel oma mees.” Paulus lisas: „Kui neil pole enesevalitsust, siis nad abiellugu, sest parem on abielluda kui ihades põleda.” Abiellumine võib aidata hoida ära seda, et inimese seksuaaliha paneb teda masturbeerima või hooruspattu tegema. Vallalistel tuleks ka mõelda, kas nad on abiellumiseks piisavalt vanad. Apostel sõnas: „Kui keegi arvab, et ta ei tee õigesti, kui jääb vallaliseks, ja kui ta pole liiga noor, siis tehku ta, nagu soovib, ta ei tee pattu. Sellised inimesed abiellugu.” (1. Kor. 7:2, 9, 36; 1. Tim. 4:1–3.) Samas ei peaks keegi abielluma lihtsalt seepärast, et ta tunneb nooruseale omast tugevat seksuaaliha. Ta ei pruugi olla piisavalt küps, et kanda abieluga kaasnevat vastutusekoormat.

18., 19. a) Kuidas peaks kristlik abielu algama? b) Mida arutatakse järgmises artiklis?

¹⁸ Kristlik abielu algab sellega, et abielluvad mees ja naine, kes on mõlemad Jehoovale pühendunud ja armastavad teda kogu südamest. Selleks ajaks peaksid nad armastama teineteist nii palju, et on valmis siduma end terveks eluks. Jehoova õnnistab neid, sest nad on järginud juhtnööri abielluda „üksnes Kristuse jüngriga”. (1. Kor. 7:39.) Ja abielus olles on nad kahtlemata ühel meelel, et õnnelikuks kooseluks leiavad nad parimaid nõuandeid Piiblist.

¹⁹ Praegustel viimsetel päevadel on paljudel inimestel iseloomujooni, mis ei edenda abieluõnne. (2. Tim. 3:1–5.) Järgmises artiklis arutatakse Piibli põhimõtteid, mis aitavad abielus kristlastel tulla toime erisuguste raskustega. Jehoova on Piibli kaudu andnud kõik vajaliku, et abielupaarid võiksid olla õnnelikud, kõndides koos tema rahvaga igavesse ellu viival teel. (Matt. 7:13, 14.)