Matteuse aruanne Jeesuse sünniloost ja lapsepõlvest erineb mõnevõrra Luuka omast, sest kumbki evangeeliumikirjutaja räägib sündmustest erineva vaatenurga alt.

Matteus keskendub Joosepile. Ta jutustab Joosepi reaktsioonist Maarja rasedusele, tema unenäost, kus ingel olukorda selgitas, ja sellest, kuidas ta ingli juhtnööre järgis. (Matt. 1:19–25.) Edasi räägib Matteus unenäost, kus ingel käskis Joosepil põgeneda Egiptusse, tema rännakust koos perega, veel ühest unenäost, kus ingel käskis Joosepil Iisraelimaale tagasi pöörduda, tema tagasitulekust ja otsusest jääda oma perega elama Naatsaretti. (Matt. 2:13, 14, 19–23.)

Luuka jutustus jälgib aga pigem Maarjat. See räägib ingel Gabrieli visiidist Maarjale, Maarja külaskäigust oma sugulase Eliisabeti juurde ja sellest, kuidas Maarja ülistas Jehoovat. (Luuka 1:26–56.) Luukas pani kirja ka Siimeoni sõnad Maarjale Jeesuse tulevaste kannatuste kohta. Jutustades 12-aastase Jeesuse ja tema perekonna templiskäigust, tsiteerib ta Maarjat, mitte Joosepit. Luukas lisab, et Maarja oli kõigist neist sündmustest sügavalt liigutatud. (Luuka 2:19, 34, 35, 48, 51.) Niisiis kirjeldab Matteus rohkem Joosepi mõtteid ja tegusid, Luukas jällegi annab teada üksikasju Maarja rollist ja kogetust.

Samuti erinevad kahe evangeeliumikirjutaja esitatud põlvnemisandmed. Matteus jälgib Joosepi suguvõsaliini ja näitab, et Jeesusel oli Joosepi kasupojana Taaveti troonile seaduslik õigus. Miks võib nii öelda? Sest Joosep oli kuningas Taaveti järeltulija Saalomoni kaudu. (Matt. 1:6, 16.) Luukas toob ilmselt aga ära Maarja suguvõsaliini ja näitab, et Jeesusel oli Taaveti troonile sünnijärgne õigus, ta oli „liha poolest” Taaveti troonipärija. (Rooml. 1:3, 1997. a tõlge.) Miks võib nii öelda? Sest Maarja oli Taaveti järeltulija Naatani kaudu. (Luuka 3:31.) Kuid miks Luukas ei maini, et Maarja on Heeli tütar? Sest ametlikud suguvõsakirjad jälgisid üldiselt meesliini. Kui Luukas nimetas Joosepit ja ütles, et ta on Heeli poeg, mõisteti seda nii, et Joosep on Heeli väimees. (Luuka 3:23.)

Matteuse ja Luuka kirja pandud põlvnemisandmed tõestavad selgelt, et Jeesus oli ettekuulutatud messias. Õigupoolest oli Jeesuse põlvnemisliin nii hästi teada, et isegi variserid ja saduserid ei saanud neid andmeid kahtluse alla seada. Tänapäeval on nii Matteuse kui ka Luuka aruanded Jeesuse põlvnemisest meie usu oluline tugisammas ja need tõendavad, et Jumal peab oma sõna.