JÄRGMISEL korral nähvas naine talle jälle. Kuidas Antonia reageeris? „Mul oli väga raske seda taluda,” tunnistab ta. „Tema kriitika oli täiesti alusetu.” Sellegipoolest palus Antonia taas vabandust ning ütles naisele, et ta mõistab, kui raske on tema olukord.

Kui sina olnuks Antonia asemel, siis kuidas sa oleksid reageerinud? Kas sa oleksid püüdnud jääda rahulikuks? Või kas oleksid kergesti endast välja läinud? On mõistetav, et sellises olukorras võib olla raske end vaos hoida. Kui oleme stressis või kui keegi meid provotseerib, on üsna keeruline tasast meelt säilitada.

Piibel õhutab kristlasi olema tasase meelega. Õigupoolest seostab Jumala sõna tasadust tarkusega. „Kes on teie seas tark ja arusaaja?” küsis Jaakobus. „Ta näidaku seda oma hea käitumisega, tegudega, mis on tehtud tarkusest võrsunud tasadusega.” (Jaak. 3:13.) Miks võib öelda, et tasadus on tõend jumalikust tarkusest? Ning mis võib aidata meil seda suurepärast omadust arendada?

Tasadus maandab pingeid. „Leebe vastus vaigistab raevu, kuid karm sõna õhutab viha.” (Õpet. 15:1.)

Teise inimese peale vihastumine võib teha niigi ebameeldiva olukorra hullemaks, see oleks otsekui õli tulle valamine. (Õpet. 26:21.) Leebe vastus võtab aga tihti pinged maha. See võib isegi panna vaenulikku inimest oma suhtumist muutma.

Antonia võib seda enda kogemuse põhjal kinnitada. Kui ärritunud naine pani tähele Antonia leebust, hakkas ta nutma. Ta selgitas, et tal on rohkesti isiklikke ja pereprobleeme. Tänu sellele, et Antonia jäi rahulikuks, sai ta anda naisele tunnistust ning tal avanes võimalus hakata temaga Piiblit uurima.

Tasadus teeb meid õnnelikuks. „Õnnelikud on need, kes on tasase meelega, sest nemad pärivad maa.” (Matt. 5:5.)

Miks on tasase meelega inimesed õnnelikud? Paljud, kes olid varem agressiivsed, on riietunud tasadusse ja on nüüd õnnelikud. Nende elukvaliteet on paranenud ning nad teavad, milline imeline tulevik neid ees ootab. (Kol. 3:12.) Adolfo, ringkonnaülevaataja Hispaaniast, meenutab, milline oli tema elu enne tõe tundma õppimist.

„Mu elul polnud mingit eesmärki,” sõnab Adolfo. „Minu keevaline loomus sai minust alatasa võitu. Isegi mõned sõbrad tundsid mu ees hirmu, sest nad teadsid, kui ülbeks ja vägivaldseks ma võin muutuda. Kuid siis saabus mu ellu pöördepunkt. Sain ühes kakluses kuus noahaava ja jooksin verest peaaegu tühjaks.”

Nüüd õpetab Adolfo teistele nii oma sõnade kui ka tegudega tasaduse väärtuslikkust. Paljudele meeldib tema seltsis olla, sest ta on nii soe ja meeldiv inimene. Adolfo ütleb, et tal on väga hea meel muudatuste üle, mis ta on teinud. Ja ta on tänulik Jehoovale, kes on aidanud tal arendada tasast meelt.

Tasadus rõõmustab Jehoovat. „Ole tark, mu poeg, ja rõõmusta mu südant, et võiksin vastata sellele, kes mind teotab.” (Õpet. 27:11.)

Jehoovat teotab tema peavaenlane Saatan. Jumalal oleks küllaga põhjust minna niisuguste sihilike solvangute peale raevu, kuid ometi ütleb Piibel, et ta „ei vihastu kergesti”. (2. Moos. 34:6.) Kui püüame Jumala eeskujul mitte vihastuda kergesti ning olla tasased, teeme targasti ja rõõmustame väga Jehoovat. (Efesl. 5:1.)

Meid ümbritsev maailm on tihtipeale vaenulik. Me puutume kokku inimestega, kes on „hooplejad, üleolevad, õela ütlemisega, ... laimajad, enesevalitsuseta, metsikud”. (2. Tim. 3:2, 3.) Ent see ei peaks takistama kristlasel arendada tasadust. Jumala sõnas öeldakse, et „ülalt lähtuv tarkus on ... rahumeelne, mõistlik”. (Jaak. 3:17.) Kui oleme rahumeelsed ja mõistlikud, annab see tunnistust sellest, et meid juhib jumalik tarkus. Niisugune tarkus ajendab meid olema tasase meelega isegi siis, kui keegi ütleb meile halvasti, ning lähendab meid Jehoovaga, kes on piiritu tarkuse allikas.