1.–3. a) Mis on üks meie põhiuskumusi? b) Miks on ülesäratamine nii oluline? (Vaata pilti artikli alguses.)

KUI sult küsitaks, millised on su põhiuskumused, siis mida sa vastaksid? Kindlasti ütleksid sa, et Jehoova on looja ja eluandja. Tõenäoliselt mainiksid ka seda, et usud Jeesus Kristusesse, kes andis oma elu lunastusohvriks. Ja ilmselt lisaksid rõõmuga, et maa peale rajatakse paradiis, kus jumalateenijad võivad elada igavesti. Ent kas sa mainiksid sulle südamelähedaste uskumuste hulgas ka surnute ülesäratamist?

² Meil on häid põhjuseid pidada ülesäratamist üheks põhiõpetuseks, isegi kui me ise loodame suures viletsuses ellu jääda ja igavesti maa peal elada. Apostel Paulus näitas, miks on ülestõusmine meie usu seisukohalt nii tähtis. Ta ütles: „Kui surnuid üles ei äratata, siis pole ka Kristust üles äratatud.” Kui aga Kristust poleks üles äratatud, ei valitseks ta praegu kuningana ja meil poleks mõtet kuulutada Jumala kuningriiki. (Loe 1. Korintlastele 15:12–19.) Ent me oleme kindlad, et Jeesus äratati üles. See veendumus eristab meid saduseridest, kes eitasid surnute ülesäratamist. Ka siis, kui meid naeruvääristatakse, hoiame kinni oma usust ülesäratamisse. (Mark. 12:18; Ap. t. 4:2, 3; 17:32; 23:6–8.)

 ³ Kui Paulus selgitas, mis on „algõpetus Kristusest”, nimetas ta muu hulgas õpetust surnute ülesäratamisest. (Heebr. 6:1, 2.) Samuti andis ta selgelt mõista, et ta ise usub ülesäratamisse. (Ap. t. 24:10, 15, 24, 25.) Tõsiasi, et ülesäratamine on algõpetus, üks „Jumala pühade sõnumite põhitõdesid”, ei tähenda, et see oleks primitiivne õpetus. (Heebr. 5:12.) Miks võib nii väita?

4. Millised küsimused ülesäratamise kohta võivad kerkida?

⁴ Paljud, kes Piiblit uurima hakkavad, loevad minevikus aset leidnud ülesäratamisjuhtumitest, näiteks Laatsaruse loost. Samuti saavad nad teada, et Aabraham, Iiob ja Taaniel uskusid kindlalt tulevast surnute ülesäratamist. Mida sa aga vastaksid, kui sult küsitaks, kas on olemas tõendeid, et ülesäratamine võib toimuda ka aastaid või aastasadu pärast selle ettekuulutamist? Ja kas Piibel annab teada, millal ülesäratamine aset leiab? Vastused neile küsimustele kinnitavad meie usku. Seepärast vaatame, mida pühakiri ütleb.

5. Mida me hakkame seoses ülesäratamisega kõigepealt uurima?

⁵ Meil võib olla lihtsam ette kujutada kellegi sellise ülesäratamist, kes suri alles hiljuti. (Joh. 11:11; Ap. t. 20:9, 10.) Kas me saame aga usaldada tõotust, et keegi äratatakse üles aastate või lausa sajandite pärast? Kas sellist tõotust võib uskuda, olgu siis tegemist äsja surnud inimesega või kellegagi, kes on surnud juba ammu? On üks ülesäratamisjuhtum, mida kuulutati ette aastasadu ja millesse ka sina usud. Millest on jutt? Ja kuidas on see seotud tulevikus aset leidva surnute ülesäratamisega?

6. Kuidas käis Laul 118 Jeesuse kohta?

⁶ Millist ülesäratamisjuhtumit kuulutati ette palju aastaid? Laulus 118, mille võis koostada Taavet, on sellised sõnad: „Jehoova, me anume sind, palun päästa meid! ... Õnnistatud on, kes tuleb Jehoova nimel!” Sulle võib meenuda, et seda messia kohta käivat ennustust tsiteeris rahvas, kui Jeesus 9. niisanil, mõni päev enne oma surma, Jeruusalemma ratsutas. (Laul 118:25, 26; Matt. 21:7–9.) Miks võib aga väita, et Laul 118 räägib palju aastaid hiljem toimunud ülesäratamisest? Pane tähele, mida selles prohvetlikus laulus veel öeldakse. Seal on kirjas: „Kivi, mille ehitajad kõrvale heitsid, on saanud nurga tipmiseks kiviks.” (Laul 118:22.)

7. Mil moel juudid Jeesuse kõrvale heitsid?

⁷ „Ehitajad” ehk juudi ülemad heitsid messia kõrvale. Nad keerasid Jeesusele selja ning keeldusid tunnistamast, et ta on Kristus. Sellega asi aga ei piirdunud. Paljud juudid läksid koguni nii kaugele, et nõudsid häälekalt tema surma. (Luuka 23:18–23.) Nad olid Jeesuse tapmise kaasosalised.

8. Kuidas võis Jeesusest saada „nurga tipmine kivi”?

⁸ Kui Jeesus kõrvale heideti ja tapeti, siis kuidas võis temast saada „nurga tipmine kivi”? Ainult juhul, kui ta ärkab taas ellu. Jeesus ise vihjas samuti sellele. Ta rääkis mõistujutu aednikest, kes kohtlesid julmalt viinamäe omaniku saadikuid. Samamoodi olid iisraellased kohelnud halvasti prohveteid, keda Jumal nende juurde saatis. Lõpuks läkitas viinamäe omanik aednike juurde oma armsa poja ja pärija. Kas tema võtsid  nad lahkesti vastu? Kaugel sellest. Aednikud olid nii jultunud, et tapsid ta ära. Pärast mõistujutu rääkimist tsiteeris Jeesus prohvetlikke sõnu tekstist Laul 118:22. (Luuka 20:9–17.) Hiljem, kui „Jeruusalemmas [tulid] kokku rahva ülemad, vanemad ja kirjatundjad”, viitas apostel Peetrus sellelesamale salmile. Ta rääkis neile naatsaretlasest Jeesus Kristusest, kelle nemad postil hukkasid, aga kelle Jumal surnuist üles äratas. Seejärel ütles Peetrus otsesõnu: „Tema on „see kivi, mida teie, ehitajad, tähtsusetuks pidasite ja mis on saanud nurga tipmiseks kiviks”.” (Ap. t. 3:15; 4:5–11; 1. Peetr. 2:5–7.)

9. Millele osutati tekstis Laul 118:22?

⁹ Sadu aastaid varem kirjapandud prohvetlik ülestähendus tekstis Laul 118:22 osutas niisiis sellele, et tuleb ülesäratamine. Messias pidi kõrvale heidetama ja surema, kuid ka ellu äratatama ja saama nurga tipmiseks kiviks. Ülesäratatud Kristusest sai nõnda ainus isik, kellele on antud „nimi, mille kaudu meid päästetakse”. (Ap. t. 4:12; Efesl. 1:20.)

10. a) Mida ennustati tekstis Laul 16:10? b) Miks me võime olla kindlad, et Laul 16:10 ei käi Taaveti kohta?

¹⁰ Mõtle veel ühele piiblitekstile, mis viitab ülesäratamisele. See pandi kirja rohkem kui tuhat aastat enne selle täitumist ja see kinnitab, et ülesäratamine võib toimuda kaua aega pärast etteteatamist. Laulus 16, mille pani kirja Taavet, öeldakse: „Sina ei jäta mind surmavalda, ei luba oma ustaval näha hauasügavust.” (Laul 16:10.) Taavet ei mõelnud, et tema on see, kes ei sure kunagi ega lähe hauda. Jumala sõna näitab selgelt, et Taavet jäi vanaks. Piibel ütleb: „Siis läks Taavet puhkama oma esiisade juurde ja ta maeti Taaveti linna.” (1. Kun. 2:1, 10.) Kellest siis Laul 16:10 räägib?

11. Millal rääkis Peetrus tekstist Laul 16:10?

¹¹ Meid pole jäetud teadmatusse. Rohkem kui tuhat aastat pärast Laulu 16 koostamist ning nädalaid pärast Jeesuse surma ja ülesäratamist rääkis Peetrus selle laulu kümnendast salmist tuhandetele juutidele ja proselüütidele. (Loe Apostlite teod 2:29–32.) Ta mainis, et Taavet suri ja maeti. Peetruse kuulajad teadsid seda. Ülestähenduses ei öelda, et keegi oleks vastu vaielnud Peetruse väitele, et „Taavet nägi ette messia ülesäratamist ja rääkis sellest”.

12. Kuidas täitus kirjakoht Laul 16:10 ja mida see näitab ülesäratamistõotuse kohta?

¹² Peetrus tsiteeris oma sõnade kinnituseks Taaveti ütlust kirjakohas Laul 110:1. (Loe Apostlite teod 2:33–36.) Peetruse arutluskäik pühakirja põhjal veenis seda suurt rahvamassi, et Jeesus on „nii Isand kui ka messias”. Inimesed mõistsid, et Laul 16:10 täitus, kui Jeesus äratati surnuist üles. Samale arutluskäigule tugines hiljem ka Paulus, kui rääkis juutidega Pisiidia Antiookias. Tema mõtted avaldasid neile muljet ning nad tahtsid kuulda rohkem. (Loe Apostlite teod 13:32–37, 42.) Ilmselt avaldab meilegi muljet see, et need prohvetiennustused ülesäratamisest täitusid sajandeid hiljem ja olid nii usaldusväärsed.

13. Milline küsimus ülesäratamise kohta võib kerkida?

¹³ Kas pole tore teada, et ülesäratamine saab aset leida ka sajandeid pärast  selle ettekuulutamist? Siiski võib keegi mõelda: „Kas see tähendab, et ma pean veel kaua ootama, enne kui ma oma surnud lähedast jälle näha saan? Millal ülesäratamine toimub?” Jeesus ütles oma apostlitele, et on asju, mida nad ei tea ega saagi teada. Ta sõnas: „Teil pole vaja teada aegu ega määratud päevi, mida ainult Isal on õigus kindlaks määrata.” (Ap. t. 1:6, 7; Joh. 16:12.) See aga ei tähenda, et meil poleks mingit infot ülesäratamise aja kohta.

14. Kuidas erines Jeesuse ülesäratamine varasematest?

¹⁴ Meenutame kõigepealt, millistest ülesäratamistest on Piiblis juttu. Kõige olulisem neist on muidugi Jeesuse oma. Kui ta poleks surnuist üles tõusnud, poleks kellelgi meist lootust oma kalleid kadunuid taas näha. Need, kes enne Jeesust üles äratati, näiteks Eelija ja Eliisa kaudu, ei elanud lõputult. Nad surid uuesti ja nende ihu kõdunes. Erinevalt neist „Kristus on surnuist üles äratatud, ta enam ei sure, surmal ei ole enam tema üle võimu”. Ta elab igavesti taevas ega kõdune kunagi. (Rooml. 6:9; Kol. 1:18; 1. Peetr. 3:18; Ilm. 1:5, 18.)

15. Miks ütles Paulus, et Jeesus on üles äratatud esimesena?

¹⁵ Jeesuse ülesäratamine oli esimene omalaadne ning kahtlemata kõige tähtsam ülesäratamine. (Ap. t. 26:23.) Ent ta ei jäänud ainsaks, kes äratati vaimolendina üles taevasse. Jeesus tõotas oma ustavatele apostlitele, et nad hakkavad koos temaga taevas valitsema. (Luuka 22:28–30.) Et oma tasu kätte saada, tuleb neil kõigepealt surra. Pärast seda äratatakse nad nii nagu Kristuski vaimolenditena üles. Paulus kirjutas, et „Kristus on tõesti surnuist üles äratatud, esimesena nende hulgast, kes on vajunud surmaunne”. Ta lisas nende kohta, kes äratatakse samuti üles taevasse: „Igaüks omas järjekorras: Kristus esimesena ja hiljem, tema kohaloleku ajal, need, kes kuuluvad Kristusele.” (1. Kor. 15:20, 23.)

16. Mida on teada selle kohta, millal toimub taevasse ülesäratamine?

¹⁶ Pauluse sõnad näitavad, millal üldjoontes toimub ülesäratamine taevasse. See leiab aset „tema [Kristuse] kohaloleku ajal”. Jehoova tunnistajad on ammu pühakirja põhjal järeldanud, et Jeesuse kohalolek algas aastal 1914. See kestab senimaani ja praeguse  jumalakartmatu maailma lõpp on väga lähedal.

17., 18. Mis juhtub nende võitutega, kes on suure viletsuse ajal veel maa peal?

¹⁷ Piiblis on taevase ülesäratamise kohta teisigi üksikasju. Seal öeldakse: „Me ei taha, et te oleksite teadmatuses nende suhtes, kes magavad surmaund ... Sest kui me usume, et Jeesus suri ja äratati üles, siis usume ka, et Jumal kogub tema kaudu kokku need, kes magavad surmaund ... need meist, kes on elus Isanda kohaloleku ajal, ei jõua mingil moel ette neist, kes magavad surmaund, sest Isand ise tuleb taevast alla peaingli käskiva hüüuga, ... ning need, kes on surnud Kristuse omadena, tõusevad üles esmalt. Seejärel tõmmatakse need meist, kes elavad, pilvedes üles, et võiksime olla nendega koos ja kohtuda oma isandaga taevas. Nii me saame olla kogu aeg koos oma isandaga.” (1. Tess. 4:13–17.)

¹⁸ Taevane ülesäratamine pidi algama millalgi pärast Kristuse kohaloleku algust. Võitud, kes suure viletsuse ajal veel maa peal on, „tõmmatakse ... pilvedes üles”. (Matt. 24:31.) Need, kes üles tõmmatakse, „ei suigu surmaunne” selles mõttes, et nad ei sure pikaks ajaks. Neid „kõiki muudetakse, ühe hetkega, ühe silmapilguga, viimase trompeti puhumise ajal”. (1. Kor. 15:51, 52.)

19. Milline „parem ülestõusmine” ootab ees?

¹⁹ Enamik ustavaid kristlasi tänapäeval ei ole võitud ega ole saanud kutset Kristuse taevasesse valitsusse. Nad ootavad selle jumalakartmatu maailma lõppu, mis tuleb „Jehoova päeval”. Keegi ei tea, millal täpselt see tuleb, kuid märgid näitavad, et see aeg on lähedal. (1. Tess. 5:1–3.) Seejärel toimub teist laadi ülesäratamine – ülesäratamine maisesse paradiisi. Neil, kes üles äratatakse, on väljavaade saada lõpuks täiuslikuks ning mitte kunagi enam surra. See on kahtlemata „parem ülestõusmine” kui varasemad, sest nood ülesäratatud surid hiljem uuesti. (Heebr. 11:35.)

20. Miks me võime olla kindlad, et tulevane ülesäratamine toimub korra järgi?

²⁰ Piibel ütleb, et need, kes lähevad taevasse, äratatakse üles „igaüks omas järjekorras”. (1. Kor. 15:23.) Me võime olla kindlad, et ka ülesäratamine siin maa peal toimub korra järgi. Muidugi võib tekkida hulk küsimusi. Kas need, kes surid hiljuti, äratatakse üles Kristuse tuhandeaastase valitsuse algupoolel, nii et neid võtavad vastu neid tundvad lähedased? Kas muistsel ajal elanud juhioskustega ustavad mehed tõusevad üles esimeste hulgas, et aidata uues maailmas asju korraldada? Millal ja kuhu äratatakse üles need, kes ei teeninud Jehoovat? Küsimusi võib olla teisigi. Kas meil on aga praegu vaja nende üle pead murda? Kas poleks targem lihtsalt oodata? Kahtlemata on põnev näha, kuidas Jehoova kõik lahendab.

21. Mida sina loodad seoses ülesäratamisega?

²¹ Senikaua on meil aga tarvis kasvatada oma usku Jehoovasse, kes on meile Jeesuse kaudu kinnitanud, et tema mälus olevad surnud äratatakse üles. (Joh. 5:28, 29; 11:23.) Tõendamaks, et Jehoova on võimeline surnuid üles äratama, ütles Jeesus kord Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi kohta, et „nad kõik on tema [Jehoova] silmis elavad”. (Luuka 20:37, 38.) Meil on küllaga põhjust öelda nagu Paulus: „Mul on sama lootus ..., et Jumal äratab üles nii õiged kui ka ülekohtused.” (Ap. t. 24:15.)