1., 2. Miks pole Jehoova teenijate elu viimseil päevil kerge? (Vaata pilte artikli alguses.)

PALJUD meditsiinitöötajad puutuvad kokku inimestega, kes põevad mõnda nakkushaigust. Nad hoolitsevad patsientide eest, kuna soovivad neid aidata. Seejuures on neil aga vaja ennast kaitsta, et nad ei saaks ise nakkust. Samamoodi elavad või töötavad paljud meist koos inimestega, kes on otsekui nakatunud hoiakutesse ja iseloomujoontesse, mis on risti vastupidised Jumala omadustele. Selline elu pole kerge.

² Praegustel viimsetel päevadel on moraal täiesti alla käinud. Pauluse teises kirjas Timoteosele on loetletud Jumalast võõrdunud inimeste iseloomujooni. Mida aeg edasi, seda selgemini on neid omadusi näha. (Loe 2. Timoteosele 3:1–5, 13.) Ehkki selliste pahede vohavus võib meid šokeerida, võivad niisuguste inimeste käitumine ja hoiak meilegi külge hakata. (Õpet. 13:20.) Selles artiklis selgitatakse, kuidas viimseil päevil elavate inimeste loomujooned erinevad kardinaalselt jumalateenijate omadest. Samuti arutame, kuidas kaitsta end negatiivsete omadustega nakatumise eest ja aidata samal ajal teistel inimestel Jehoovat tundma õppida.

3. Kelle kohta käib loetelu tekstis 2. Timoteosele 3:2–5?

 ³ Paulus ütles, et „viimseil päevil tulevad karmid ajad”. Seejärel tõi ta ära 19 halba loomujoont, mis sel ajal elavaid inimesi iseloomustama pidi. See nimekiri sarnaneb tekstis Roomlastele 1:29–31 oleva loeteluga, kuid loetelu Pauluse kirjas Timoteosele hõlmab väljendeid, mida pole kasutatud mujal Piibli kreekakeelses osas. Paulus juhatas need pahed sisse sõnadega „Inimesed on siis ...”. Siiski ei ilmuta neid omadusi kõik inimesed. Tõelised kristlased on hoopis teistsugused. (Loe Malaki 3:18.)

4. Milline on uhke inimene?

⁴ Maininud, et paljud on viimseil päevil enesearmastajad ja rahaarmastajad, lisas Paulus, et inimesed on hooplejad, üleolevad ja uhked. Niisugused isikud peavad end oma võimete, välimuse, rikkuse või positsiooni tõttu teistest paremaks. Nad ihkavad, et teised neid imetleksid ja jumaldaksid. Üks piibliõpetlane kirjutas uhke inimese kohta: „Tema südames on väike altar, kus ta iseenda ees kummardab.” Mõned on öelnud, et liigne uhkus on niivõrd eemaletõukav, et koguni uhked ise panevad seda omadust teiste juures pahaks.

5. Too mõni näide ustava jumalateenija kohta, kes muutus uhkeks.

⁵ Jehoova jälestab uhkust. Ta vihkab „ülbeid silmi”. (Õpet. 6:16, 17.) Uhkus hoiab inimest Jumalast eemal. (Laul 10:4.) See omadus iseloomustab Kuradit. (1. Tim. 3:6.) Kahjuks on isegi mõned ustavad jumalateenijad uhkeks läinud. Juuda kuningas Ussija oli aastaid Jumalale truu. „Ent kui ta oli vägevaks saanud,” öeldakse Piiblis, „muutus ta süda ülbeks ja see viis ta hukatusse. Ta ei olnud oma Jumalale Jehoovale ustav, vaid läks Jehoova templisse suitsutusaltaril suitsutusrohtu põletama.” Hiljem langes ka kuningas Hiskija ülbuse lõksu, ehkki ajutiselt. (2. Ajar. 26:16; 32:25, 26.)

6. Mille tõttu oleks võinud uhkus Taavetis pead tõsta, kuid miks nii ei juhtunud?

⁶ Mõnes tõstab pead uhkus tema kena välimuse, populaarsuse, musikaalsuse, füüsilise võimekuse või kõrge positsiooni tõttu. Taavetil oli olemas kõik eelmainitu, ent ta oli terve oma elu alandlik. Pärast seda, kui Taavet tappis Koljati ja kuningas Saul pakkus talle naiseks oma tütart, lausus see alandlik mees: „Kes olen mina või kes on mu sugulased, mu isa suguvõsa Iisraelis, et võiksin saada kuninga väimeheks?” (1. Saam. 18:18.) Mis aitas Taavetil alandlikuks jääda? Tema tugevad küljed, oskused ja auväärsed ülesanded olid selle tulemus, et Jumal oli alandunud ja pööranud talle tähelepanu. (Laul 113:5–8.) Taavet teadis, et kõik hea, mis tal oli, pärines Jehoovalt. (Võrdle 1. Korintlastele 4:7.)

7. Mis aitab meil olla alandlikud?

⁷ Ka tänapäeval püüavad Jehoova teenijad olla alandlikud. Meis tekitab aukartust teadmine, et Jehoova – kõige kõrgem isik universumis – ilmutab seda kütkestavat omadust. (Laul 18:35.) Me suhtume tõsiselt Jumala nõuandesse „Olgu siis teie ... rõivaiks osavõtlikkus, lahkus, alandlikkus, tasadus ja kannatlikkus”. (Kol. 3:12.) Samuti  me teame, et armastus „ei hoople, ei lähe ennast täis”. (1. Kor. 13:4.) Kui oleme alandlikud, võib see ajendada teisi Jumalat tundma õppima. Nagu naine võib võita abikaasa usule ilma sõnadeta tänu oma käitumisele, nii võib jumalateenijate alandlikkus tõmmata teisi Jumala ligi. (1. Peetr. 3:1.)

8. a) Kuidas suhtutakse tänapäeval laste sõnakuulmatusse? b) Mida manitseb pühakiri lapsi tegema?

⁸ Paulus kirjeldas, kuidas inimesed viimseil päevil üksteist kohtlevad. Ta kirjutas, et lapsed on sõnakuulmatud vanematele. Ehkki tänapäeva raamatutes, filmides ja telesaadetes vahel sellist käitumist aktsepteeritakse või isegi õhutatakse takka, õõnestab sõnakuulmatus ühiskonna kõige tähtsama üksuse, perekonna stabiilsust. Seda tõde on juba ammu mõistetud. On huvitav, et kui Vana-Kreekas keegi oma vanemaid lõi, kaotas ta kõik kodanikuõigused. Rooma õiguse kohaselt oli isa löömine võrdväärne mõrvaga. Nii Piibli heebreakeelne kui ka kreekakeelne osa manitsevad lapsi austama oma vanemaid. (2. Moos. 20:12; Efesl. 6:1–3.)

9. Mis aitab noortel vanemate sõna kuulata?

⁹ Lapsed saavad kaitsta end sõnakuulmatuse nakkuse eest, kui mõtlevad, mida kõike on vanemad nende heaks teinud. Tänumeelt kasvatab ka see, kui laps mõistab, et meie kõigi isa, Jumal Jehoova, ootab lastelt sõnakuulelikkust. Kui lapsed räägivad oma vanematest hästi, innustab see teisigi noori enda vanematesse lugupidavalt suhtuma. Loomulikult, kui vanemad on laste vastu kalgid, ei ole lastel kerge neile kuuletuda. Ent kui noor tajub, et tema vanemad armastavad teda, kuulab ta tõenäoliselt nende sõna ka siis, kui tal tekib tahtmine seda mitte teha. Noormees Austin lausub: „Tihti tundsin küll kiusatust vanemate reegleid eirata, kuid nende nõudmised olid mõistlikud, nad selgitasid reeglite tagamaid ja olid suhtlemisele avatud. See aitas mul neile kuuletuda. Nägin, et nad tõesti hoolivad minust, ja seepärast tahtsin olla neile tubli poeg.”

10., 11. a) Millised loomujooned on tõendiks armastuse puudumise kohta tänapäeva maailmas? b) Mil määral armastavad tõelised kristlased oma ligimest?

¹⁰ Paulus nimetas teisigi halbu iseloomujooni, mis näitavad, et inimestel puudub armastus üksteise vastu. Pole ime, et fraasi „sõnakuulmatud vanematele” järel mainis ta tänamatust, kuna just sellise hoiakuga on need, kes ei hinda kõike seda head, mida teised on neile teinud. Inimesed pidid olema ka ustavusetud. Nad pidid olema järeleandmatud, sellised, kes ei soovi teistega rahu teha. Paulus ütles, et inimesed on õela ütlemisega ja reeturid, nad solvavad teisi ja isegi Jumalat. Samuti pidid inimesed olema laimajad ehk rääkima teiste kohta valesid, et nende mainet rikkuda. *

¹¹ Erinevalt enamikust inimestest tänapäeva maailmas armastavad Jehoova teenijad oma ligimesi. See on alati nii olnud. Jeesus ütles, et käsk armastada ligimest (agaape üks vorme) oli Moosese seaduses tähtsuselt teine. Sellest veel tähtsam oli üksnes käsk  armastada Jumalat. (Matt. 22:37–39.) Lisaks sõnas Jeesus, et armastuse järgi võib tõelised kristlased ära tunda. (Loe Johannese 13:34, 35.) Kristlastel tuli armastada isegi oma vaenlasi. (Matt. 5:43, 44.)

12. Milles ilmnes Jeesuse armastus teiste vastu?

¹² Jeesus ilmutas teiste vastu erakordset armastust. Ta käis linnast linna ja rääkis inimestele head sõnumit Jumala kuningriigi kohta. Ta tegi terveks pimedad, kurdid, pidalitõbised ja jalust vigased ning äratas inimesi surnuist üles. (Luuka 7:22.) Jeesus andis koguni omaenda elu inimkonna eest, ehkki paljud vihkasid teda. Ta peegeldas täiuslikult oma isa armastust. Jehoova tunnistajad üle kogu maailma järgivad Jeesuse eeskuju ja armastavad oma ligimesi.

13. Kuidas võib meie armastus teiste vastu tõmmata neid Jehoova ligi?

¹³ Armastus, mida me teiste vastu ilmutame, võib tõmmata neid meie taevase isa ligi. Näiteks oli üks Tai mees väga liigutatud, kui nägi meie üldkokkutulekul vendadevahelist armastust. Koju naastes palus ta, et temaga uuritaks Piiblit kaks korda nädalas. Ta rääkis õpitust kõigile sugulastele ning vaid pool aastat pärast kokkutulekut oli tal kuningriigisaalis esimest korda piiblilugemisülesanne. Milline on sinu armastus teiste vastu? Kas sa aitad teisi oma peres, koguduses ja kuulutustööl? Kas sa püüad näha teisi nii nagu Jehoova?

14., 15. Millised loomalikud omadused on paljudel inimestel ning kuidas on mõned end muutnud?

¹⁴ Viimseil päevil elavatel inimestel on teisigi loomujooni, mis on kristlastele eemaletõukavad. Jumalakartmatud inimesed pidid olema hea põlgajad, või nagu üks teine tõlge ütleb, „vaenulikud headuse vastu”. Nad on enesevalitsuseta ja metsikud. Mõned on põikpäised. Nad tegutsevad mõtlematult ega  hooli sellest, kuidas nende teod teisi mõjutavad.

¹⁵ Paljud sellised loomalike omadustega inimesed on end muutnud. Seda muutust on kaunilt kirjeldatud ühes Piibli ennustuses. (Loe Jesaja 11:6, 7.) Selles ennustuses öeldakse, et metsloomad, nagu hundid ja lõvid, elavad rahus koduloomadega, nagu tallede ja vasikatega. Säärane rahumeelne läbisaamine on võimalik üksnes tänu sellele, et „Jehoova tundmine täidab maa, otsekui veed katavad merepõhja”. (Jes. 11:9.) Kuna loomad ei saa Jehoovat tundma õppida, täitub see prohvetiennustus sümboolses mõttes inimeste puhul.

16. Kuidas on Piibel aidanud inimestel oma elu muuta?

¹⁶ Paljud inimesed olid varem metsikud nagu hundid, kuid elavad nüüd teistega rahus. Saidilt jw.org võid leida selliste inimeste elulugusid sarjast „Piibel muudab inimeste elu”. Need, kes on õppinud Jehoovat tundma ja hakanud teda teenima, pole sellised, kes on pealtnäha jumalakartlikud, aga kelle teod seda ei tõenda. Need varemalt metsikud inimesed on hoopis riietunud „uude isiksusse, mis on loodud Jumala tahte järgi ja on kooskõlas tõelise õiguse ja ustavusega”. (Efesl. 4:23, 24.) Jumalat tundma õppides mõistavad inimesed, et nad peavad vastama tema mõõdupuudele. See aitab neil teha muudatusi oma mõtteviisis ja käitumises ning võtta omaks uued uskumused. Selliseid muudatusi teha pole lihtne, kuid see on võimalik, sest püha vaim aitab neid, kes soovivad siiralt Jumala tahet täita.

17. Mida me saame teha, et jumalakartmatud inimesed ei avaldaks meile halba mõju?

¹⁷ Erinevus Jehoova teenijate ja nende vahel, kes teda ei teeni, muutub üha selgemaks. Meil tuleb olla ettevaatlik, et jumalakartmatute inimeste hoiak ei nakataks meid. Me teeme targasti, kui järgime nõuannet kirjakohas 2. Timoteosele 3:2–5 ja sellistest inimestest eemale hoiame. Mõistagi pole meil võimalik täielikult vältida kokkupuuteid nendega, kelle iseloomujooned Jumalale ei meeldi. Võib-olla tuleb meil nendega koos töötada, koolis käia või elada. Ent me saame midagi ette võtta, et nende mõtteviis ja loomus meid ei mõjutaks. Selleks on meil vaja tugevdada oma vaimsust: uurida Piiblit ning käia tihedalt läbi nendega, kes on võtnud nõuks teenida Jehoovat.

18. Millist mõju võivad meie sõnad ja teod teistele avaldada?

¹⁸ Lisaks peaksime aitama teistel Jehoovat tundma õppida. Otsi võimalusi rääkida oma usust. Palveta, et Jehoova aitaks sul leida õigeid sõnu õigel ajal. Meil tuleks teistele teada anda, et oleme Jehoova tunnistajad. Siis toob meie hea käitumine au Jehoovale, mitte meile endale. Meid on õpetatud „hoiduma jumalakartmatutest tegudest, seisma vastu maailma ihadele ning olema praegusel ajastul kaine mõistusega, elama õigesti ja teenima Jumalat pühendumusega”. (Tiit. 2:11–14.) Kui käitume jumalakartlikult, panevad teised seda tähele ning mõned neist võivad koguni öelda: „Me tahame tulla koos teiega, sest me oleme kuulnud, et Jumal on teiega.” (Sak. 8:23.)