Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Mälestusõhtu ja meie ühtsus

Mälestusõhtu ja meie ühtsus

„Kui hea ja armas on see, et vennad elavad ühtsuses!” (LAUL 133:1)

LAULUD: 18, 14

1., 2. Milline sündmus ühendab meid aastal 2018 kõige erilisemal moel ja miks? (Vaata pilti artikli alguses.)

31. MÄRTSIL 2018 pärast päikese loojumist tähistavad Jehoova teenijad ja nendega koos paljud huvilised Isanda õhtusöömaaega. Sedamööda, kuidas maa ümber oma telje pöörleb, kogunevad miljonid inimesed Kristuse surma mälestama. Igal aastal ühendab see sündmus inimesi erilisemalt kui ükski muu sündmus maakeral!

2 Võime vaid ette kujutada, millise rõõmuga Jehoova ja Jeesus jälgivad, kuidas tund tunni järel inimeste hulgad sel üleval koosviibimisel osalevad. Piibel ennustas, et „suur rahvahulk, keda ükski ei suutnud ära lugeda, inimesed kõigist rahvastest, suguharudest, hõimudest ja keeltest” hüüab valju häälega: „Pääste me võlgneme oma Jumalale, kes istub troonil, ja Tallele!” (Ilm. 7:9, 10.) On imeline, et igal aastal austavad mälestusõhtul Jehoovat ja Jeesust nii paljud inimesed!

3. Millistele küsimustele see artikkel vastab?

3 Otsime nüüd vastuseid järgmistele küsimustele. 1) Kuidas me saame igaüks mälestusõhtuks valmistuda, et see meile tõesti kasuks tuleks? 2) Kuidas mälestusõhtu Jumala rahvast ühendab? 3) Kuidas me kõik saame teha oma osa, et seda ühtsust edendada? 4) Kas mälestusõhtu tähistamine lõppeb kunagi? Kui jah, siis millal?

KUIDAS MÄLESTUSÕHTUKS VALMISTUDA

4. Miks on meil tähtis olla mälestusõhtul kohal?

4 Miks on tähtis olla mälestusõhtul kohal? Koguduse koosolekud on meie jumalateenimise osa. Kahtlemata märkavad Jehoova ja Jeesus neid, kes pingutavad, et viibida sel aasta kõige olulisemal koosolekul. Me tahame, et nad näeksid ka meid mälestusõhtut tähistamas, kui see pole just füüsiliselt või mingi eriolukorra tõttu võimatu. Kui meie tegudest ilmneb, et koosolekud on meile tähtsad, annab see Jehoovale veel ühe põhjuse hoida meie nime „mälestusraamatus” ehk „eluraamatus”, kus on kirjas nende nimed, kel on lootus elada igavesti. (Mal. 3:16; Ilm. 20:15.)

5. Kuidas enne mälestusõhtut end läbi uurida?

5 Mälestusõhtule eelnevatel päevadel oleks hea võtta aega, et palvetada ja mõelda, millised on meie suhted Jehoovaga. (Loe 2. Korintlastele 13:5.) Paulus ütles: „Veenduge, kas te ikka elate kooskõlas kristliku usuga.” Kuidas seda teha? Võime endalt küsida: „Kas ma tõesti usun, et kuulun ainsasse organisatsiooni, mille kaudu Jehoova viib täide oma tahet? Kas teen oma parima, et kuulutada ja õpetada head sõnumit Jumala kuningriigist? Kas minu tegudest on näha veendumust, et käes on viimsed päevad ja Saatana valitsemisaeg on lõppemas? Kas mul on praegu sama tugev usk Jehoovasse ja Jeesusesse nagu siis, kui pühendasin oma elu Jehoovale?” (Matt. 24:14; 2. Tim. 3:1; Heebr. 3:14.) Nendele küsimustele mõtlemine aitab meil end läbi uurida.

6. a) Mis on ainus tee igavesse ellu? b) Kuidas üks kogudusevanem mälestusõhtuks valmistub ja kuidas saaksid sina midagi sellist teha?

6 Loe artikleid, mis näitavad, kui oluline on mälestusõhtu, ja mõtiskle nende üle. (Loe Johannese 3:16; 17:3.) Ainus tee igavesse ellu on õppida tundma Jehoovat ja uskuda tema ainusündinud pojasse Jeesusesse. Mälestusõhtuks valmistudes võiksid ette võtta mõne uurimisprojekti, mis aitaks sul saada Jehoova ja Jeesusega lähedasemaks. Üks kauaaegne kogudusevanem on aastate jooksul kogunud Vahitorni artikleid, mis räägivad mälestusõhtust ning armastusest, mida Jehoova ja Jeesus on meile osutanud. Mälestusõhtule eelnevatel nädalatel loeb ta need artiklid uuesti läbi ja mõtiskleb selle sündmuse olulisuse üle. Aeg-ajalt lisab ta oma kogusse artikli või paar. See kogudusevanem on neid artikleid läbi vaadates ning mälestusaja piiblilugemisosa lugedes ja selle üle mõtiskledes igal aastal midagi uut õppinud. Mis veelgi tähtsam, ta tunneb, et tema armastus Jehoova ja Jeesuse vastu muutub aasta-aastalt üha tugevamaks. Selline uurimisprojekt võib aidata ka sinul kasvatada oma armastust ja tänutunnet Jehoova ja Jeesuse vastu. Nõnda pole mälestusõhtu lihtsalt üks iga-aastane sündmus, vaid midagi palju enamat.

MÄLESTUSÕHTU ÜHENDAB MEID

7. a) Mille eest palvetas Jeesus õhtul, mil toimus esimene Isanda õhtusöömaaeg? b) Mis näitab, et Jehoova on Jeesuse palvele vastanud?

7 Õhtul, mil toimus esimene Isanda õhtusöömaaeg, palvetas Jeesus, et tema järelkäijad oleksid üksmeelsed, nagu on seda ka tema ja ta isa. (Loe Johannese 17:20, 21.) Jehoova on vastanud oma kalli poja palvele. Praegu usuvad miljonid inimesed, et Jumal saatis oma poja maa peale. Mälestusõhtu näitab selgemalt kui ükski teine meie koosolek, et Jehoova tunnistajad on ühtsed. Kõikjal maailmas kogunevad koosolekupaikadesse eri rahvusest ja eri nahavärviga inimesed. Mõnes paigas on selline eri rasside kogunemine usukoosolekule ennekuulmatu ja sellesse võidakse suhtuda isegi põlgusega. Kuid Jehoova ja Jeesuse silmis on selline ühtsus väga kaunis.

8. Mida käskis Jehoova Hesekielil teha ja mis tähendus sel oli?

8 Jehoova teenijaid ei üllata, et nende keskel valitseb selline ühtsus. Jehoova on seda ennustanud. Mõtle sõnumile, mille ta andis Hesekielile. Prohvetil tuli panna teineteise vastu kaks keppi: Juuda kepp ja Joosepi kepp. (Loe Hesekiel 37:15–17.) Vahitorni 2016. aasta juulikuu numbris oli artikkel „Lugejate küsimusi”, kus selgitati: „Selle looga andis Jehoova Hesekielile teada, et pärast tõotatud maale naasmist Iisraeli rahvas ühendatakse. Samuti käib see ennustus Jumala rahva ühendamise kohta viimseil päevil.”

9. Kuidas on Hesekieli prohvetiennustuse täitumist näha igal aastal mälestusõhtu ajal?

9 Aastal 1919 hakkas Jehoova järk-järgult reorganiseerima ja kokku koguma võituid, keda sümboliseerib Juuda kepp. Aja jooksul ühines nendega üha rohkem maise elu lootusega jumalateenijaid, keda sümboliseerib Joosepi kepp. Nii sai kahest grupist „üks kari”. (Joh. 10:16; Sak. 8:23.) Jehoova tõotas need kepid liita, nii et need saavad tema käes üheks. (Hes. 37:19.) Praegu teenivad mõlemad grupid koos Jumalat ning alluvad ühele kuningale – ausse tõstetud Jeesus Kristusele, kelle kohta Jumal ütles prohvetlikult „minu teenija Taavet”. (Hes. 37:24, 25.) Seda kallihinnalist ühtsust, mida Hesekiel kirjeldas, on näha igal aastal, kui veel maa peal olevad võitud kristlased ning „teised lambad” kogunevad üheskoos mälestama Kristuse surma. Mida me saaksime aga igaüks teha, et seda ühtsust hoida ja edendada?

KUIDAS SAAB IGAÜKS MEIST ÜHTSUST EDENDADA?

10. Kuidas me saame Jumala rahva seas ühtsust edendada?

10 Üks viis edendada Jumala rahva seas ühtsust on arendada endas alandlikkust. Maa peal olles ergutas Jeesus oma jüngreid alandlikud olema. (Matt. 23:12.) Kui oleme südamelt alandlikud, ei ole me sellised nagu paljud inimesed praeguses maailmas, kes peavad end teistest tähtsamaks. Selle asemel allume neile, kes meid juhivad. Eriti oluline on selline sõnakuulelikkus koguduses. Mis kõige tähtsam, meie alandlikkus rõõmustab Jumalat, sest ta „on ülbete vastu, kuid alandlikele on ta armuline”. (1. Peetr. 5:5.)

11. Kuidas edendab mälestusõhtu sümbolite tähendusele mõtlemine meie ühtsust?

11 Teine viis on mõtiskleda mälestusõhtul kasutatavate sümbolite üle. Enne seda erilist õhtut – ning eelkõige sel õhtul – mõtle sügavalt hapnemata leiva ja punase veini tähendusele. (1. Kor. 11:23–25.) Leib sümboliseerib Jeesuse patuta keha, mille ta ohvriks tõi, ning vein sümboliseerib tema verd. Ei piisa aga sellest, et saame mõistusega aru nende sümbolite tähendusest. Pea meeles, et Kristuse lunastusohvri puhul oli tegemist kahe suurima armastusteoga: armastusega, mida Jehoova osutas, kui andis oma poja meie eest, ja armastusega, mida Jeesus ilmutas, kui andis meie eest oma elu. Nende armastuse üle mõtisklemine peaks meid panema neid vastu armastama. Armastus, mis on meil ja meie usukaaslastel Jehoova vastu, on nagu köis, mis seob meid kokku ja teeb meie ühtsussideme tugevamaks.

Kui andestame, edendame ühtsust (vaata lõike 12, 13)

12. Kuidas näitas Jeesus mõistujutuga kuningast ja orjadest, et Jehoova ootab meilt andestamist?

12 Kolmas viis ühtsust edendada on teistele heldelt andestada. Kui andestame neile, kes on meie vastu eksinud, näitame, et hindame Kristuse lunastusohvrit, mis teeb võimalikuks meie enda pattude andekssaamise. Mõtle Jeesuse mõistujutule, mis on kirjas tekstis Matteuse 18:23–34. Küsi endalt: „Kas ma soovin Jeesuse õpetust järgida? Kas olen kannatlik ja püüan oma usukaaslasi mõista? Kas olen valmis andestama neile, kes minu vastu eksivad?” On tõsi, et mõned eksimused on rängemad kui teised ja mõnda asja on ebatäiuslikul inimesel väga raske andestada. Siiski õpetab see mõistujutt, mida Jehoova meilt ootab. (Loe Matteuse 18:35.) Jeesus andis selgelt mõista, et kui meil on igati põhjust andestada oma vennale, aga me ei tee seda, ei andesta Jehoova ka meile. Milline kainestav mõte! Me hoiame omavahelist ühtsust, kui andestame üksteisele, nagu Jeesus õpetas meid tegema.

13. Miks võib öelda, et rahu taotlemine edendab ühtsust?

13 Kui andestame teistele, taotleme rahu. Apostel Paulus ütles: „Tehke kõik, mis võimalik, et säilitada ühtsust püha vaimu abil, ja teid ühendagu rahuside.” (Efesl. 4:3.) Mälestusajal ja eriti just mälestusõhtul mõtle sellele, kuidas sina teisi kohtled. Küsi endalt: „Kas on selgelt näha, et ma pole vimmapidaja? Kas mind teatakse kui inimest, kes näeb vaeva, et hoida rahu ja ühtsust?” Need on olulised küsimused, mille üle mõelda.

14. Miks sallida üksteist armastuses?

14 Neljas viis edendada ühtsust on olla armastav, nagu on Jehoova, kes on armastuse kehastus. (1. Joh. 4:8.) Me ei taha kunagi mõelda mõne oma usukaaslase kohta: „Ta on küll minu vend, aga ta ei pea mulle meeldima.” See oleks vastuolus Pauluse nõuandega „Sallige üksteist armastuses”. (Efesl. 4:2.) Pane tähele, et ta ei öelnud lihtsalt, et meil tuleb üksteist sallida. Ta lisas, et meil tuleb teha seda armastuses. Meie kogudustes on kõiksuguseid inimesi, keda Jehoova on enda juurde tõmmanud. (Joh. 6:44.) Kui Jehoova on neid tõmmanud, siis järelikult on nad tema silmis armastusväärsed. Kuidas saaks siis keegi meist otsustada, et mõni meie usukaaslane ei ole väärt, et me teda armastaks? Me ei tohi hoida end tagasi üksteist armastamast, sest Jehoova soovib, et oleksime armastavad. (1. Joh. 4:20, 21.)

KAS MÄLESTUSÕHTU TÄHISTAMINE LÕPPEB KUNAGI?

15. Kust me teame, et mälestusõhtu tähistamine lõppeb?

15 Kord tuleb päev, mil mälestusõhtut peetakse viimast korda. Kust me seda teame? Oma esimeses kirjas korintlastele kirjutas Paulus võitud kristlastele, et Jeesuse surma igal aastal mälestades kuulutavad nad „Isanda surma, kuni ta tuleb”. (1. Kor. 11:26.) Sõna „tuleb” viitab siin samale tulemisele, mida Jeesus mainis oma prohvetikuulutuses lõpuaja kohta. Rääkides suurest viletsusest, mis varsti aset leiab, ütles ta: „Siis ilmub taevas Inimesepoja tunnustäht ja kõik maa suguvõsad taovad endale ahastusest vastu rinda ning näevad Inimesepoega tulevat taeva pilvede peal oma vägevuses ja suures auhiilguses. Ta [Jeesus] saadab oma inglid välja valju trompetihäälega ja need koguvad tema äravalitud kokku nelja tuule poolt, taeva ühest äärest teiseni.” (Matt. 24:29–31.) See äravalitute kokku kogumine toimub siis, kui kõik võitud kristlased, kes on veel maa peal, saavad kätte oma taevase tasu. See juhtub pärast suure viletsuse algfaasi, kuid enne Harmagedooni lahingut. Siis astuvad kõik 144 000 võitut koos Jeesusega maa kuningate vastu ja võidavad nad ära. (Ilm. 17:12–14.) See mälestusõhtu, mis eelneb Jeesuse tulemisele ja võitute kokku kogumisele taevasse, jääbki viimaseks mälestusõhtuks.

16. Miks oled sina otsustanud olla sel aastal mälestusõhtul kohal?

16 Tehkem siis kõik, et olla kohal mälestusõhtul, mis toimub sel aastal 31. märtsil. Palugem ka Jehoovalt abi, et ta aitaks meil hoida ühtsust. (Loe Laul 133:1.) Pidagem meeles, et tuleb aeg, mil mälestusõhtut peetakse viimast korda. Seni aga tehkem oma parim, et olla igal mälestusõhtul kohal, ning nautigem kallihinnalist ühtsust, mis nende koosolekutega kaasneb.